Ära puuduta mind. Jordi Cervera
e>
Huulepulk ( Pintallavis ) 1991
*
I els llavis apareixen muts i
vermells.
És l’hora dels llavis i l’únic rellotge és
vermell,
encès com un dibuix insondable,
fluint de la capsa uniforme del fons
emparador.
*
Jugo amb una gillette i faig
dibuixos als teus llavis.
Mossegues fort perquè t’agrada i l’acer
es fa vermell,
el vermell es torna acer.
Rius i plores de ràbia i gust.
Ja no caldrà que et pintis mai més.
*
Ja huuled on tummad ja
punased.
See on huulte aeg ja ainus kellgi
on punane,
lõkendab nagu läbitungimatu pilt,
voolab välja kaitsva põhja
kalgist kapslist.
*
Mängin žiletiteraga ja tõmban
jooni su huultele.
Hammustad kõvasti, sest sa naudid seda
ja teras värvub punaseks,
punane muundub teraseks.
Naerad ja nutad vihast ja mõnust.
Eal pole sul vaja enam huuli värvida.
*
Ja et puc tocar i tens cos, volum i
textura.
No ets ratlla, ets gruix.
Et recargoles per sortir i canvies de
color,
com un camaleó de foc i carmí.
*
L’odi és negre, o vermell i de
vegades no té color i s’amaga.
Es confon enmig de la desesperació
tètrica de les ombres que no
parlen.
Però surt,
sempre torna a sortir.
S’atomitza i es fa agradable.
Toca’m. Ja no sóc qui era.
*
Juba võin sind puudutada, ja sul on ihu, mass
ja kude.
Sa pole kõrs, oled paks.
Sa väänled, et lahti pääseda ja muudad
värvi
otsekui veripunane tulekameeleon.
*
Vihkamine on must või punane ja vahel
polegi tal värvust ja ta peidab end ära.
Ta eksib ära sõnatute varjude
tusasesse
kadumisse.
Ent ta tärkab jälle,
ta tärkab aina, taas.
Ta pihustub ja muutub meeldivaks.
Puuduta mind. Ma pole enam see, kes olin.
*
Col·lecciono gots de plàstic usats per
destil·lar-hi tots els amagatalls de
la passió.
Llepo cada nit, amb lentitud callada,
els rastres vermellosos de les vores
en un desesperat intent d’apressar un
bri de l’ànima de qui els va
utilitzar.
És un ritus particular,
una ceremònia privada que té un
objectiu obscur i rar.
Vull agafar amb la llengua tota la força
passional d’uns llavis inflamats de
carmí.
Vermell captivador, mossegada cruel.
Cada dia n’hi ha menys
i la meva llengua s’esforça en agafar el
polsim sec
de les dames que anegen la nit.
*
Kogun kasutatud plastiktopse,
kuhu on sadestunud kire
kõik pelgupaigad.
Igal ööl lakun tasa ja aegamööda
punaseid jälgi servadel,
meeleheitlikult lootes tabada
kübekest nende kasutajate
hingest.
See on iseäralik kombetalitus,
eraelutseremoonia,
mille siht on tume ja haruldane.
Üritan keelega haarata
süttinud tulihuulte kogu
kirejõudu.
Hurmpunane, julm hammustus.
Päev-päevalt on seda ikka vähem
ja mu keelele jääb vaid
ööd
trotsivate daamide kuiva puudri maik.
*
Deixa’m cobrir-te de vermell viscós,
de vermell apegalós que camufla els
estigmes originals de les coses.
Dos dólars amb cinquanta centaus i no
m’he mogut mai de casa
THANK YOU.
De res!
I marxo Avinguda de Broadway avall
sense mirar per a res enrera.
*
Las ma katan sind püdelpunasega,
kleepja punasega, mis varjab ära
ürgsed häbimärgid.
Kaks dollarit viiskümmend senti ja ma
ei liigu kodunt eal.
THANK YOU.
Pole tänu väärt!
Ja kõmbin Broadwayd pidi alla,
kordagi tagasi vaatamata.
*
Els llavis, molsa endolcida on hi
degoten les passions fetes de carmí
envellit.
Moda colpidora que arrossega amb
inestable freqüència l’estat d’ànim
més amarg.
Jo vull capbussar-me als plecs vessats
de pell humida,
ofegats de maquillatges artificials.
Sóc un animal