Kogetud nihkeid. Aare Arndt

      Aare Arndt

      Kogetud nihkeid

      Riimitusi aastatest 2012-2013 / silitatud 2018

      ©2018 Aare Arndt

      ISBN 978-9949-88-372-1

      (epub) ISBN 978-9949-88-373-8

      lõhestatud osutite vahelt

      leidsin aegumatu tuuma

      peatselt saabumas on

      uus minevik

      kell keerutab seiereid

      küll vasakult itta

      ja idast paremale

      aeg ise näeb

      mil olla halvem

      või sootuks

      küps

      reeglite rägastikus

      klassifitseeruvad mu suust

      pudenevaid pärlid

      toidujäätmeteks

      läbinaerdud maailmavaade

      on sama naeruväärne

      kui teised vaated

      vasakule või paremale

      ei ole olemas vaateid

      mis ei vääri naeru

      enamik vaatamisvääratustest

      on naeruvääritud

      inimesed kogunevad

      neid vaatamisvääratusi

      naeruvääristama

      nad ei ole ju väärakad

      või siiski on

      tundlad undavad

      võibolla on see lihtsalt

      mürisev kosmoseprügi

      aju on lahti

      kaheksast viieni

      pärast jälle rohelust täis

      tetrapakist valan pitsi

      kaheksakümne kahe

      protsendilist taluvõid

      on hea

      on parem

      kui eales olla võib

      päikeselt langeb

      janusele maale

      pragunenud saialilli

      aednik riisub maabunuid

      kauneisse seitleisse

      homme võivad tulla ööd

      ja hallad

      kell keeratakse lukku

      kuu kaetakse kinni

      pagarid küpsetavad

      surnud lillist

      helepruune sepikuid

      esimeste külmade aegu

      siis kui kõrvad eemalduvad peast

      et lennata laginal lõunasse

      jutustavad vanaemad lastele

      igasügisesest rändest

      külmad huuled rullivad

      ümaraid vokaale

      sekka kandilisi

      täidishäälikuid

      kuid neid ei kuulda

      süüakse vaid pilkudega

      sellal kui taamal

      transkontinentaalsel

      munakivimaanteel

      kaugenevad täppideks

      tillukesed embrüoidsed

      granuleeritud kribalad

      täna hommikul

      põles äratuskell

      nagu säraküünal

      nii ilus oli vaadata

      et ei tahtnudki

      ärgata

      tassike tulikavalat espressot

      läidab peerud silmades

      ajab uned tagasi öhe

      joonistab ninale

      päevased pärani

      kulmud

      endast välja minnes

      lukustage alati uks

      et pärast poleks

      teie sees

      mõni vähetuntud

      mees

      kes näiteks

      avab laud

      te silmist

      naabreid luurab

      käega viipab

      võhivõõraid naisi

      nuuskab ära nina

      kikivarvul upitab

      moetu soni

      kõrgele laubale

      sügab selga sealt

      kust ei sügele

      südametunnistuse

      asetab alla vaagnale

      bioloogilise kella

      keerab üle

      peldikuna

      kasutab

      te hinge

      viimaste troopiliste

      ilmade aegu avastasin

      oma kiilaneval pealael

      kosutava lehtla

      siresäärsed tirtsud

      rohelisel rohul

      puutumata pink

      ning veinilookas laud

      poolik suitsusink

      ja äsjamaetu haud

      istusin seal

      üsna mitu aega

      seostamata paika

      iseenda laega