Ilusate asjade püha. Ülo Mattheus
alustasin romaani „Kuma” kirjutamist, tegin seda kindla veendumusega, et see jääb sahtlisse. Kirjutasin iseenda jaoks. Kuid siis tuli glasnost ja seejärel perestroika ning mu romaan avaldati 1989. aastal, pärast kaht aastat kirjastuses seismist. Tundub, nagu kaotanuks kirjandus minu jaoks koos Eesti taasiseseisvusega mõtte, kuna nüüd võis ju öelda kõike otse ja avalikult ka ajakirjanduses. Kirjutasin artikleid eri ajalehtedele, peamiselt Eesti Ekspressile, Hommikulehele ja Päevalehele, hiljem ka ajalehele Eesti Aeg. 1989–1990 olin toimetaja Sirbis, alates 1990ndast hakkasin tegema kaastööd ka Raadio Vaba Euroopale, kuhu jäin pidama kuni RVE Eesti toimetuse likvideerimiseni 2003. aastal.
6
Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit loodi 29. augustil 1989 ja selle esimees oli Illar Hallaste. Sügisel 1991 moodustasid Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit, Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Vabariiklaste Koonderakond valimisliidu Isamaa, mis 1992. aasta Riigikogu valimistel võitis 29 kohta ja moodustas valitsuse, mille peaministriks sai Mart Laar. 21. novembril 1992 loodi nende erakondade baasil Rahvuslik Koonderakond Isamaa, mida samuti asus juhtima Laar.
7
Laar oli peaminister 21.10.1992–8.11.1994 ja 25.3.1999–28.1.2002.
8
Inglise keeles oli selle raadio nimeks paralleelselt nii Radio Free Europe kui ka Radio Liberty, Nõukogude Liidus mõistagi tunti seda Radio Svoboda nime all. Eestikeelne Raadio Vaba Euroopa muutus Eestis kuuldavaks alles pärast seda, kui Nõukogude Liidu segajad Gorbatšovi ajal pealt ära võeti. Kuuld
1
The true meaning of life: „We are visitors on this planet. We are here for ninety or one hundred years at the very most. During that period, we must try to do something good, something useful, with our lives. If you contribute to other people’s happiness, you will find the true goal, the true meaning of life.” H.H the 14th Dalai Lama.
2
3
Bruce H. Lipton, „Uskumused ja bioloogia”. Pilgrim, 2009, lk 201.
4
Sealsamas, lk 194.
5
Ma alustasin oma ajakirjanduslikku tegevust just siis, kui Eestis tekkis ajakirjandusvabadus – 1988. aastal. Enne seda otsisin vabadust kirjanduses, mis oli üks neid väljundeid, kus sai ridade vahel midagi ära öelda. 1985. aastal, kui alustasin romaani „Kuma” kirjutamist, tegin seda kindla veendumusega, et see jääb sahtlisse. Kirjutasin iseenda jaoks. Kuid siis tuli glasnost ja seejärel perestroika ning mu romaan avaldati 1989. aastal, pärast kaht aastat kirjastuses seismist. Tundub, nagu kaotanuks kirjandus minu jaoks koos Eesti taasiseseisvusega mõtte, kuna nüüd võis ju öelda kõike otse ja avalikult ka ajakirjanduses. Kirjutasin artikleid eri ajalehtedele, peamiselt Eesti Ekspressile, Hommikulehele ja Päevalehele, hiljem ka ajalehele Eesti Aeg. 1989–1990 olin toimetaja Sirbis, alates 1990ndast hakkasin tegema kaastööd ka Raadio Vaba Euroopale, kuhu jäin pidama kuni RVE Eesti toimetuse likvideerimiseni 2003. aastal.
6
Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit loodi 29. augustil 1989 ja selle esimees oli Illar Hallaste. Sügisel 1991 moodustasid Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit, Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Vabariiklaste Koonderakond valimisliidu Isamaa, mis 1992. aasta Riigikogu valimistel võitis 29 kohta ja moodustas valitsuse, mille peaministriks sai Mart Laar. 21. novembril 1992 loodi nende erakondade baasil Rahvuslik Koonderakond Isamaa, mida samuti asus juhtima Laar.
7
Laar oli peaminister 21.10.1992–8.11.1994 ja 25.3.1999–28.1.2002.
8
Inglise keeles oli selle raadio nimeks paralleelselt nii Radio Free Europe kui ka Radio Liberty, Nõukogude Liidus mõistagi tunti seda Radio Svoboda nime all. Eestikeelne Raadio Vaba Euroopa muutus Eestis kuuldavaks alles pärast seda, kui Nõukogude Liidu segajad Gorbatšovi ajal pealt ära võeti. Kuuldavus oli sellele vaatamata halb ja see olukord muutus alles siis, kui RVE saateid hakati edastama ka Eesti kohalikes raadiokanalites. Ameerika Hääl (The Voice of America) oli kuuldav ka Nõukogude ajal.
9
Eesti teabeagentuur Sõltumatu Infokeskus alustas 1988. aasta juunis tegevust kui tsensuurivaba ühiskondlik-poliitiline foorum. Asutamise algtõuge tuli samal kuul Tallinnas toimunud Sõltumatu Noortefoorumi otsusest.Sõltumatu Infokeskus edastas teateid ja üllitas ajakirja Heinakuu ning lühiajaliselt ka ajalehte Teataja.
10
Hans H. Luik oli üks 1988. aasta kevadel loodud Sõltumatu Noortefoorumi algatajaid. Hiljem poliitikas nime teinutest kuulusid sinna Mart Laar, Lauri Vahtre, Tiit Pruuli jt.
11
„Pihl ja Seeder sõidutasid oma lapsi helikopteriga”. Postimees, 16.12.2009.
12
Edgar Savisaar oli Eesti Vabariigi üleminekuvalitsuse peaminister 3.4.1990–30.1.1992.
13
Tiit Vähi Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) ning Keskerakonna põhjal moodustatud valitsus oli võimul 17.4–6.11.1995, see lõppes Vähi tagasiastumisega lindiskandaali tõttu. Uus valitsus moodustati seejärel koos Reformierakonnaga ja see püsis kuni 17. märtsini 1997.
14
13. juunil 1991 võeti vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus ja 27. märtsil 1992 Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seadus, mille alusel ühistatud vara tagastati ja ühismajandid likvideeriti.
15
Arnold Rüütel oli alates 1969. aastast ENSV Ülemnõukogu presiidiumi aseesimees ja alates 1983. aastast selle esimees. 1977. aastast kuulus ta ka EKP Keskkomiteesse.
16
Rüütel oli Eesti Vabariigi president 8.10.2001–9.10.2006.
17
http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81548.
18
Andres Tarandi valitsus oli ametis 8.11.1994–17.4.1995.
19
Nii Sügis kui ka Raidal olid 1992. aastal valitud VII Riigikogu liikmed. Raidal kandideeris Riigikokku ERSP liikmena, kuid otsustas hiljem luua oma erakonna.
20
Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp. Moodustati 15. augustil 1987 Lagle Pareki, Erik Udami, Tiit Madissoni jt poolt. Aastatel 1987–1988 tegutsenud grupp seadis oma eesmärgiks Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle lisaprotokollide avalikustamise ning selle tagajärgede likvideerimise. 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG Tallinna Hirvepargis rahvakoosoleku, kus ka esitati sellekohased nõudmised. MRP-AEG oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei eelkäija.
21
Erakond Parempoolsed asutati 9. oktoobril 1994, kui Rahvuslikust Koonderakonnast Isamaa eraldus osa liikmeid, eelkõige need, kes varem kuulusid Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda ja Vabariiklaste Koonderakonda.
22
Rahvaerakond Mõõdukad nimetati ümber Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks 7. veebruaril 2004 toimunud üldkogul.
23
Mart Laar, „Usaldus: ühiskonna tugevuse võti”. Eesti Päevaleht, 15.1.2010.
24
2007. aastal valitsuse moodustamiseks peetud kõnelustel tegi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ettepaneku asuda moodustatava kabineti siseministriks justiitsministeeriumi kantslerile Jüri Pihlile. 2009. aastal valiti Pihl erakonna esimeheks vaatamata tõsiasjale, et erakondlikus poliitikas oli sisuliselt tegemist kogenematu uustulnukaga, mida näitas ka Pihli hilisem tegevus. Poliitiliselt eriti ebaõnnestunud oli Pihli pealekaebus Kaposse, milles Pihl süüdistas peaminister Andrus Ansipit, justiitsminister Rein Langi ja välisminister Urmas Paeti riigireetmises, kaotades sellega sisuliselt oma tõsiseltvõetavuse.
25
Juhan Kivirähk, „Tuleviku poliitika: isiku- või erakonnakeskne?”. Postimees, 16.1.2010.
26