Järvetuul. Juri Vella

Järvetuul - Juri Vella


Скачать книгу
varustusosakonna baasis naftatööliste alevikus. Noor jahimees oli iga kord kadedusega vaadanud möödakihutavat masinat. Ta unistas ammu säärase masina omandamisest, aga see oli kättesaamatu, sest hind ajas hirmu nahka.

      „Sahh… Sahh…”

      „Hrrp… Hrrp…”

      „Kõll… Kõll…”

      Jõeluha taga viis tee jälle lageda soo peale. Tuisk ulgus juba täie jõuga, pühkides tee tasaseks. Läks täiesti pimedaks ja ees polnud midagi näha.

      „Ehhee,” mõtles jahimees. „Niimoodi võib ju valesse kohta välja jõuda. Peaks lõikama toki ja kõndides teed katsuma.”

      Nii ta tegigi. Esimeste sammudega sai Hõluko aru, et nüüdsest tuleb kõndida aeglasemalt.

      „Sahh… Sahh…”

      „Hrrp… Hrrp…”

      „Kõll… Kõll…”

      „Millest ma mõtlesin? Ah jaa, mootorsaanidest. Üldiselt oleme üht-teist saavutanud. Järgmiseks aastaks lubati eraldada kaks motonartat jahimajandile ja just meie osakonna jahimeestele. Tuleb välja valida inimesed tulevase brigaadi jaoks, ehitada baaslaager ja vedada jahialadele kütus. Proovime kogu brigaadiga jahti pidada… Stopp! Ma oleks justkui teelt kõrvale kaldunud?” Tokk, millega Hõluko teed kompas, vajus sügavale kohevasse lumehange. Kui ta tee üles leidis, pööras ta suusad taas piki saaniteed. Ümberringi ulgus lumetorm, oli pime. Harva võis tee ääres märgata üksikuid puid, mida ümbritses mäslev metsatundra. Põlitjaha jõe ületamise järel piitsutasid lumeastlad külje pealt, aga nüüd hakkasid tagant tõukama.

      „Nii, nii… Tee ei peaks siin pöörama, seega on tuul muutunud. See on hea. Lumetorm ei kesta kaua. Minu vanaisa rääkis, et kui tuul pole püsiv, siis saab selge ilm halvast jagu, seega peab ilm paranema. Aga niimoodi juhtub hommikupoole ööd. Homme on kerge sõita – tuulega tihedalt kokku aetud lumi külmetab paremini ja põhjapõdrad ei vaju soo peal hangedesse,” otsustas Hõluko. „Kui palju praegu kell on?”

      Ta vaatas kella, aga ei näinud osutite asendit. Ta võttis tikud välja, rapsas. Leek süttis sekundi murdosaks ja kustus samas. Ta ei jõudnud kellaosuteid vaadata, aga pimestas end ära. Pärast tikusüütamist ei seletanud ta silmad näo ette tõstetud käelabagi. Ta seisis viis minutit liikumatult, oodates nägemise taastumist.

      „Jõe äärest olen kõndinud umbes kaks tundi, tähendab, peagi tee hargneb. Üks tee läheb kaugele alevikku, teine Anoška püstkoja juurde. Kui ta on sõitnud alevikku, siis on harukohas märk – sinnapoole kaldus vai. Harukohast jääb veel samapalju… Ahhaa, näen suuskade kontuure, tähendab, võib minna.”

      Hõluko tundis, et suusaside on hakanud jalga hõõruma.

      „Oh, eile enne magama jäämist oleks pidanud rebenenud sideme kokku õmblema. Kiirustades kinnitatud nahkrihma sõlm hõõrub jala ära. Rihma tuleks natuke järele anda,” mõtles ta ja vaidles endale kõheldes vastu:

      „Võib-olla saab seda ka hiljem teha?”

      „Kohe… kohe…” ütles vill ette.

      „Olgu!” vastas ta kuuldavalt ja laskus põlvili. Kui lihased lõdvestusid, hakkas jalg värisema.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Kuldnaine (sarni näj handi k.) – obiugri ja neenetsi tänapäevaste uskumuste kohaselt eksisteerib Kuldnaise kuju reaalselt. Seda hoitakse venelastele ligipääsmatutes paikades ja veetakse aeg-ajalt ühest kohast teise. Uurijad on Kuldnaist seostanud handi ja mansi peamise naisjumaluse Kaltasi ja Kazõmi Emandaga ning tema funktsioonideks on peetud üldise edu tagamist inimese eluteel, abistamist sünnitamisel ja vastsündinule hinge andmist. Alates 14. sajandist on vene ja euroopa kirjalikes allikates kirjeldatud Venemaa põhja- ja idaperifeerias levinud Kuldnaise kultust.

      2

      Num-To (‘Jumala järv’, ‘Taevane järv’ neenetsi k., handi keeles samatähenduslikult Torum-Lor) – 12 km pikkune ja 8 km laiune järv Lääne-Siberis mitmete Obi lisajõgede (Kazõm, Ljamin, Pim, Tromjugan) ja Põhja-Jäämerre voolava Nadõmi lätetel. Järve peetakse pühaks, sest hantide ja metsaneenetsite uskumuste kohaselt elab järve keskel saarel (Jomõn puhõr ‘püha saar’ handi k., saart loevad handid inimesekujulise Num-To järve südameks) Kazõmi Emand. Saarel asus ka Kazõmi Emanda pühapaik, mis nõukogude ajal võimuesindajate poolt rüüstati.

      3

      Kazõmi Emand (Kasum imi, ka Kasum tõi imi ‘Kazõmi ülemjooksu emand’, Vut-imi – ‘ülemine emand’ handi k., keda samastatakse tihtipeale ka Kuldnaisega) – handi uskumuste kohaselt Obi lisajõe Kazõmi kaitsejumal. Kazõmi jõe handid pühendasid oma teise tütre Kazõmi Emandale (esimese Kaltasile). Kazõmi Emandat peetakse peajumal Numi Toorumi tütreks.

      4

      Arkaan – põhjapõdranahast punutud lassotaoline silmusega nöör põhjapõtrade püüdmiseks.

      5

      Berdan ehk berdanka – ühelasuline vintpüss, kuulus 1868–1891 Tsaari-Venemaal armee relvastusse (kaliiber 10,67 mm, mass koos täägiga 4,9 kg, laskekaugus 4000 sammu). Välja töötatud Ameerika koloneli Hiram Berdani poolt. Nimetatud ka „vene vintpüssiks”.

      6

      Punane Püstkoda –1933. aastast tegutsesid Nõukogude Liidu põhjaaladel „punased püstkojad”, mis rändlesid tundras koos põhjapõdrakasvatajatega ning täitsid kooli, klubi ja raamatukogu funktsioone. Hiljem hakati Põhjas punasteks püstkodadeks nimetama külakultuurimaju.

      7

      Maalitsa – igapäevane kapuutsiga umbkasukas, õmmeldakse põhjapõdranahast, karvad sissepoole.

      8

      Juri Rõtheu (1930–2008), tuntuim tšuktši kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema jutustuste kogumik „Tüli merihobu pärast” (1963), romaan „Uni algavas udus” (1975) ja lasteraamat „Kuidas polaarjoont otsiti” (1981).

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAIBAQIBAQICAgICAgICAwUDAwMDAwYEBAMFBwYHBwcGBwcICQsJCAgKCAcHCg0KCgsMDAwMBwkODw0MDgsMDAz/2wBDAQICAgMDAwYDAwYMCAcIDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDA

1

Kuldnaine (sarni näj handi k.) – obiugri ja neenetsi tänapäevaste uskumuste kohaselt eksisteerib Kuldnaise kuju reaalselt. Seda hoitakse venelastele ligipääsmatutes paikades ja veetakse aeg-ajalt ühest kohast teise. Uurijad on Kuldnaist seostanud handi ja mansi peamise naisjumaluse Kaltasi ja Kazõmi Emandaga ning tema funktsioonideks on peetud üldise edu tagamist inimese eluteel, abistamist sünnitamisel ja vastsündinule hin


Скачать книгу