Rahva nali. Matthias Johann Eisen

      31. Siia kala ja peen leib

      G. Tikerpuu Pühalepast.

      “Ei täe, müsune toidus on kiige param süia!” küsis üks Keina mees teise käest.

      “Eks ikka siia kala ja peen leib!”

      “Oled sa siis seda söönud, et täed?”

      “Ull eide söge, olen ma seda ise söönd – mu venna poeg oli Talinas näin’ läbi poe akne, kui poepoiss oli söön’!”

      32. Ei ole meeste asi!

      J. Holts Nõvalt.

      Korra sõitnud Hiidlased üle väina. Vana Torupilli Toomas olnud ka nende seltsis. Teel olnud jää sees suur, lai pragu.

      Toomas mänginud torupilli. Saanud sest praost üle, hakanud vaatama: ei Torupilli Toomast enam kusagilgi. Läinud kõik rahuga koju. Ei ole sest kellegile välja teinud, et Torupilli Toomas kadunud.

      Kahe, kolme nädali pärast tulnud Tooma naene teiste juurde järele kuulama, kuhu Toomas saanud.

      Mehed vasta: “Oh see väike asi ei ole koguni meeste asi! See on naeste asi! Toomas kukus merde! Torupilli ääl uugas aga kolm päeva meie kõrvus!”

      33. Vana õeluse eest putkamas

      T. Lepp-Viikmann Haljala kih.

      Korra lõiganud trobikond Saarlasi mõisas kraavi. Ööse maganud mehed mõisa talli põningul. Mehed suitsetanud nii kanget tubakat, et juba hobused tallis hakanud turtsuma. Kutsar meestega päris kimpus. Hakanud nõuu pidama, kudas neist lahti saaks.

      Kutsar kelm läinud ööse mehi hirmutama. Võtnud kõbja tüki, süüdanud põlema, mässinud takud ümber ja pistnud suhu. Läinud redelit mööda ülesse ja puhunud tasa kõbja tüki peale, nii et sädemed suust välja karanud.

      Üks mees olnud veel ülevel. Hakanud kohe hõikama: “Mats ae! Mats ae! Tõuse üles! Vana õelus tihkub ligimale!”

      Mats kohe laulu hürgama. Ei õelus pane laulu tähelegi. Tikub ikka ligimale.

      Mats veel valjemini hürgama. Ei aita.

      Mats karjuma: “Es aita! Teeme putked!”

      Terve meeste kari hüppab laudilt maha. Kõik putkavad tuhat nelja metsa poole. Ei julge enam keegi tagasi tulla.

      Teisel kevadel kurtnud mehed mullust lugu Rakveres. Ütelnud ise: “Pidi olema selge soo ja sau kraavi lõigata, aga oli selge ruus ja rahk. Me ei saanud tööst leiva rahagi. Pealegi tikkus vana hõelus meie kallale. Pidime katsuma, kudas jalad Kuresaare linna viisime, kopikast polnud juttugi!”

      34. Saarlaste leid

      O. Saabas Halistest.

      Kui me sealt üle Virtsu väina tulime suurele maale raavi lamutama, oli meid umbes kuus meest. Me leidsime siis ühe pisikese loomakese maast. Neh pagan, tea, mis ta oli: kas haudumata hundi muna või suur nuumhärja mokk. Me võtsime kõik kuus meest suured poomid kätte ja tahtsime teda õpetada. Meite mehed on ikka mehed, ega need ei jäta. Arvasime: lass olla peale, ehk saame eluka eest leidu. Neh pagan, kui vallavanem seda nägi, mis me tegime, pani ta meile kuus meest juurde ja saatis sillakohtu peale. Ma arvasin: neh pagan, ega meie mehed ei jäta, need on ikka mehed; nüüd nad saavad sealt sillakohtu pealt leidu. Kui me sillakohtu peale läksime, tulivad kohe punase äärega mütsi mehed ja piirasivad meid ümber. Mina kui ninamees astusin ette ja küsisin: “Noh auulik sillakohtu saks, pailu siis leidu suab kua selle pisikese looma eest, kelle me Virtsu väina äärest leidsime?”

      Saks ütles: “Oodake naduke. Tulge välja hoovi peale, saate oma leiu kätte!”

      Mull tahtis süda rõõmu pärast suust välja hüpata. Ütlesin teistele: Noh pagan, kas ma ei ütelnud, ärge tapke teda ää, tea, mis leidu me ta eest saame veel. Meite mehed on ikka mehed, ega nad ei jäta. Saime natukese oodanud, tuli üks punase mütsi mees sisse ja ütles: “Tulge välja hoovi peale!”

      Meite mehed katsusivad ikka, kes ennem saab, üks teise võidu ruttu hoovi peale. Kartsivad, et heast leiust ilma jäevad. Aga mis sündis! Meile üteldi: “Miks te vaevasite ilma aegu seda head loomakest! Teile saab igale ühele 60 antud selle eest, et siili vaevasite!”

      Ma olin esimene, kes oma kätte sai. Mull polnud enam aega teisi oodata. Katsusin, et putkama sain. Vaatasin korra veel värava pealt tagasi, kudas teisi plahmiti! Ütlesin veel korra: “Neh pagan, kes seda tees, mis ta oli. Aga meite mehed on mehed; ega nad ei jäta enne kui istumine kiputab!”