Bridget Jones: poisi järele hull. Helen Fielding
profiiliküsimustele hooletuid vastuseid välja mõelda. Igatsesin hetkeks, et Shazzer oleks siin ja ajaks oma feministlikku jura, selle asemel et olla Silicon Valleys netitaibu, kusjuures pärast aastatepikkust feminismiperioodi päris ootamatult tekkinud netipõhise abikaasaga.
„Millised raamatud talle meeldivad?” arutles Tom.
„Kirjuta nii: keda kotib?” soovitas Jude. „On teil ikka meeles, et meestele meeldivad tõelised mõrrad?”
„Või nii: raamatud, mis need veel on?” pakkusin välja, aga siis meenus. „Pidage kinni! See on ju täiega kohtingureeglite vastu? Reegel number 4? Suhtle siiralt ja jää iseendaks.”
„Jah! See on IMELISELT vale ja ebaterve,” nentis Tom, kes on tegelikult päris tunnustatud psühholoog, „aga ajukääbikute puhul ei loe.”
Pimedusejõudude tsunami käest pääseda ja PlentyofFishi saidile kättemaksutüdruku loomisel kaasa lüüa oli nii suur kergendus, et oleksin enda uudise äärepealt unustanud. „Greenlight Productions tahab minu käsikirjast filmi teha!” pahvatasin ühtäkki erutatult välja.
Sõbrad jäid mind pahviks löödult jõllitama, siis järgnes ülekuulamine, siis metsik juubeldamine.
„Anna minna, tüdruk! Trofeepoiss, filmistsenarist, sul läheb kõik täie rauaga!” ütles Jude, kui mul läks korda nad uksest välja meelitada, et saaksin magama minna.
Sedaaegu, kui Jude tänavale koperdas, vaatas Tom mind mureliku pilguga ja justkui kõhklevalt. „Oled kombes?”
„Jah,” kostsin. „Vist ikka, lihtsalt et …”
„Vaata ette, kallike,” muutus Tom professionaalseks ja ühtäkki justkui kainemaks. „Päris raske ettevõtmine, kui tulevad ametlikud koosolekud ja tähtajad ja kogu see värk.”
„Tean, aga ise sa ju ütlesid, et peaksin jälle tööle hakkama ja kirjutama ja …”
„Jah. Aga lastega tegelemisel on sul rohkem abi vaja. Praegu oled natuke nagu omas mullis. Sa oled fantast hästi hakkama saanud, aga sisimas oled ikka veel kaitsetu, ja …”
„Tom!” hõikas sõiduteel peatatud takso poole tuigerdav Jude.
„Sa tead, kust meid leida, kui sul peaks meid tarvis minema,” ütles Tom. „Päeval või öösel, millal tahes.”
22.50 „Siirale suhtlemisele ja endaks jäämisele” mõeldes tegin otsuse, et tuleb Roxsterile helistada ja tingudest rääkida.
22.51 Ehkki aeg on natuke nagu hiline.
22.52 Ka oleks ette teatamata ümberlülitumine sõnumite saatmiselt telefonivestlusele Roxsterile ehk liiga dramaatiline, annaks kogu sellele tinguvärgile soovimatut tähtsust ja kaalu. Saadan parem sõnumi.
<Roxster?>
Väga lühike ooteaeg.
<Jah, Jonesey?>
<Mäletad, ütlesin, et pean täna õhtul veel tööd tegema?>
<Jah, Jonesey.>
<Tegelikult oli üks teine põhjus.>
<Ma tean, Jonesey. Valetamine ei kuku sul kuidagi välja, isegi sõnumeerides mitte. Kas sul tekkis mõne noorema kutiga armulugu?>
<Ei, aga sama piinlik. Seostub sinu loodusearmastusega ja putukamaailmaga.>
<Lutikad?>
<Peaaegu …>
<*Spontaanne karjatus, hakkab hüsteeriliselt pead kratsima.* Ometi mitte … tingud!!!>
<Suudad sa mulle elu seeski andeks anda jne?>
Põgus paus, seejärel sõnumi kõll.
<Kas tulen kohe? Olen praegu Camdenis.>
Roxsteri reipast galantsusest pimestatult sõnumeerisin vastu:
<Jah, aga kas sa tingude pärast ei muretsegi?>
<Ei. Ma guugeldasin neid. Nad on testosterooni suhtes allergilised.>
Keskendumise kunst
Reede, 19. aprill 2013
60,3 kg, kaloreid 3482 (paha), Roxsterilt tinge otsitud 3 korda, Roxsterilt leitud tinge 0, Roxsteri toidu seest leitud putukaid 27, majast kokku leitud putukaid 85 (paha), Roxsterile saadetud sõnumeid 2, Roxsterilt saadud sõnumeid 0, grupiviisilisi e-kirju klassi lastevanematelt 36, e-kirjade lugemisele kulutatud minuteid 62, pingsalt Roxsteri peale mõtlemiseks kulutatud minuteid 360, filmikoosolekuks valmistuma hakkamise otsustamisele kulutatud minuteid 20, filmikoosolekuks valmistumisele kulutatud minuteid 0.
10.30 Nii. Istun nüüd tõega maha ja hakkan tööle oma käsikirja kallal, mis on Anton Tšehhovi kuulsa norra tragöödia „Hedda Gabbler ”2 kaasajastatud variant, mille tegevus toimub Queen’s Parkis. Uurisin „Hedda Gabblerit” Bangori ülikoolis inglise kirjanduse lõputööks, mis päädis kahjuks kehvapoolse tulemusega. Aga võib-olla saab nüüd kõik korda!
10.32 Karm käsk keskenduda.
11.00 Tegin just kohvi ja pistsin nahka laste hommikusöögi jäänused, seejärel hakkasin igatsevalt meenutama Roxsteri eileõhtust külaskäiku: ilmus kell 23.15, teksaste ja tumeda sviitriga väga nunnu, silmad säramas, nägu naerul, käes Waitrose’ist ostetud hakklihavorm, kaks purki tomatikastmes ube ja Jamaica ingverikeeks.
Mmmm. Mis nägu ta läheb, kui ta mul peal on, see habemetüügas ja ilus lõuajoon, tema väike esihambavahe, mis on näha ainult altpoolt vaadates, need lihaselised paljad õlad. Ärgata uniselt keset ööd üles ja tunda, et Roxster suudleb mind väga õrnalt, õlga, kaela, põski, huuli, tunda reie vastas ta erektsiooni. Oi jumal, ta on nii ilus, ja nii hea suudleja, ja nii hea … Mmm, mmm. Olgu, nüüd pean siiski mõtlema näidendi feministlikele, prefeministlikele ja antifeministlikele teemaarendustele … Oi jumal, ikkagi. Nii imehea, see teeb mind nii õnnelikuks, ma oleksin nagu õnnemulli sees. Olgu, tuleb tööga edasi minna.
11.15 Äkitselt purskasin naerma, meenus eileöine ülijabur jutt keset seksimist.
„Oo, oo, oo, sul on nii kõva.”
„Kõva jah, sest ma tahan sind, beib .”
„Nii kõva …”
„Sina ajad mul kõvaks, beib.”
Siis lasksin end sündmustel kaasa haarata ja hingeldasin miskipärast: „Sina ajad MUL kõvaks.”
„Ah?” purskas Roxster naerma. Varisesime mõlemad naerust kokku ja pidime otsast peale hakkama.
Talle omase rõõmsatujulisusega ei paistnud Roxster tingudest põrmugi häiritud, ehkki olime kokku leppinud, et vastutustundliku seksi huvides kammime teineteist enne täikammiga. Roxsteriga oli nii lõbus, ta tegi mu juukseid kammides näo, et leiab järjest tinge ja paneb need nahka, iga natukese aja tagant mind kuklale suudeldes. Aga kui tuli minu kord ja pidin Roxsterit kammima, ei tahtnud ma lugemisprille ette panna, need oleksid rõhutanud mu vanust, ja niisiis suhistasin hoolsalt täikammiga läbi ta imeilusate tihedate juuste, ilma et oleksin üldse midagi näinud. Õnnekombel oli Roxsteril isu kammivärgiga kähku ühele poole saada ja kiiremini voodisse jõuda, nii et ta ei pannud mu pimedust tähele. Ja küllap polegi sellest midagi, kui ta testosteroonitaset arvestada. Aga see pole ju ometi normaalne, et jätad lugemisprillid edevusest ette panemata, kui on tarvis oma noore armukese pead täikammiga sugeda?
11.45 Nii. Käsikiri! Teate, „Hedda Gabbler” on oluline ka moodsa naise seisukohalt, sest räägib ohtudest, mis kaasnevad naise püüdega elada oma elu meeste kaudu. Miks Roxster pole mulle veel sõnumit saatnud? Loodetavasti pole põhjus vahejuhtumis putukatega.
Roxsteril ja minul oli täna harvaesinev võimalus koos hommikust süüa, sest lapsehoidja Chloe viis Mabeli ja Billy kooli. Chloe, kes töötab minu juures sellest ajast alates, kui see asi juhtus, on otsekui minu