Tark lapsevanem. Thomas Gordon
mas Gordon
Tark lapsevanem
Tänusõnad
Tahan tänada oma esimest tütart Judy Gordon Verretit. Just tema andis mulle võimaluse katsetada oma perekonnas Vanemate Efektiivsuse Treeningu võtteid ning veenduda nende paikapidavuses. Noore täiskasvanuna intervjueeris ta PETi1 koolitusel osalenud vanemaid. Tema uurimustöö varustas mind näidetega selle kohta, kui palju kasu on PETi oskustest perekonnas. Ning tänu Judyle saan ma tänasel päeval nautida tema kahe imetoreda ja armastava PETi lapse vanaisaks olemist.
Tahan tänada oma teist tütart Michelle Adamsit, kes võttis enda kanda suure osa vastutusest, mis kaasnes PETi raamatu kolmeteistkümnenda, juubeliväljaande toimetamise ja kaasajastamisega. Ka tema on PETi laps, kelle abil leidsid kinnitust PETi positiivse suhtlemise ja konflikti lahendamise oskused. Judyt ja Michelle’i ei karistatud kunagi. Michelle’i sõbrad küsisid temalt sageli, kuidas ta kodune elu välja näeb, ja tema vastas: “Meie peres ei ole ülemust. Me koostame reegleid üheskoos.” Minu kui vanema jaoks on meeldiv näha, et tal on nii palju lähedasi ja pikaajalisi sõprussuhteid.
Ma tahan tunnustada ka oma abikaasa Lindat. Kuigi ta on pärit perekonnast, kus lapsi sageli karistati, võttis ta omaks PETi kasvatusstiili ja on suurepärane kuulaja. Ta on armastatud inimene paljude oma sõprade seas, ja nii armastame teda ka mina ja Michelle.
Linda on kirjutanud kaks raamatut – üks neist on mõeldud naistele, kes soovivad oma elu eest ise vastutada ja teises, pealkirjaga Be Your Best, näidatakse, kuidas PETi mudelit saab kasutada ükskõik millises suhtes.
Hindan kõrgelt kõiki Ühendriikides ja ka mujal maailmas töötavaid PETi juhendajaid, kes on pühendunud sellele, et aidata lapsevanematel õppida neid rahumeelseid, demokraatlikke ja karistusest hoiduvaid lapsekasvatuse viise.
Lõpetuseks tahaksin tänada Elizabeth Rapaporti, minu raamatu toimetajat Crown Publishers’is, kes jutustas mulle, kui tähtis on PET tema enda perekonnas, ja andis märku, et on aeg välja anda selle raamatu uuendatud köide.
EESSÕNA
Peter Wyden käis mulle peale, et ma selle raamatu kirjutaksin. Kui ma vastu hakkasin, tegi ta tõsist müügitööd ja rääkis mulle, kuidas selline raamat võiks muuta lapsevanemate elusid, aidates neil kasvatada vastutustundlikumaid ja parema enesedistsipliiniga järglasi, ning kui see ei peaks kõlama veel piisavalt ahvatlevalt, lubas ta mind isiklikult aidata, võttes enda kanda käsikirja toimetamise. Ta oli kirjutanud mitmeid ja välja andnud sadu raamatuid, seepärast uskusin, et ta teab, millest räägib. Ja ta teadiski. Raamatust sai bestseller. See aitas muuta miljonite inimeste elu, sünnitas sadu teisi raamatuid lapsevanemaks olemisest ning Pew Foundation’i andmetel lähtuvad sellest paljud vanematele suunatud treeningprogrammid, mida Ameerika Ühendriikides on kokku 50 000 ja mujal maailmas kes teab kui palju.
Minu poolt välja töötatud mudel, mida ma ka selles raamatus kirjeldan, on aastate jooksul saanud osaks sellest, kuidas me suhtlemisest ja konfliktide lahendamisest räägime. Tänapäeval on peaaegu igaüks kuulnud aktiivsest kuulamisest, mina-sõnumitest ja kaotajateta konflikti lahendamise meetodist. Kogesime juba varakult, et mudel, mida tuntakse Gordoni mudeli nime all, ei kehti mitte ainult vanema-lapse suhtes, vaid kõigis suhetes – kodus, tööl, koolis ja maailmas üldse. Selle mõisteid võib kohata psühholoogiaalastes artiklites, raamatutes ja ärijuhtidele mõeldud kursustel, täiskasvanute täiendõppel ning õigupoolest kõikjal, kus on olulisel kohal inimestevaheline suhtlemine ja konflikti lahendamine.
Aastate jooksul olen mõistnud, et kasutades nimetatud meetodeid ja oskusi, muutuvad inimestevahelised suhted aina demokraatlikumaks. Niisugused suhted mõjuvad tervendavalt ja suurendavad heaolu. Kui inimesi võetakse sellistena nagu nad on, kui nad võivad end vabalt väljendada ja saavad osaleda iseennast puudutavate otsuste vastuvõtmisel, tõuseb nende enesehinnang. Nad on enesekindlamad ning neil kaob võimetuse tunne, mis iseloomustab alati autoritaarsetest perekondadest pärit inimesi.
Need oskused on vajalikud ka selleks, et säilitada maailmas rahu. Demokraatlikud perekonnad on rahumeelsed, ja kui leidub piisavalt palju rahumeelseid perekondi, tekib ühiskond, mis ei tunnusta vägivalda ega nõustu sõjategevusega.
Üks asi, mille peale ma seda raamatut kirjutades ei mõelnud, on elu järjepidevus. Ma lihtsalt ei vaadanud piisavalt kaugele tulevikku, et näha – lastest, keda on kasvatatud PETi oskuste abil, ei saa mitte ainult tervemad ja õnnelikumad täiskasvanud, vaid neist saavad ka demokraatlikud lapsevanemad, kes jätkavad vägivallata elu oma lapsi kasvatades. Mul on põhjust rõõmu tunda, kuna olen elanud nii kaua, et olen saanud rääkida noorte inimestega, kelle perekonda tuli PET juba vanavanemate kaudu.
Üks mu sõber ütles kunagi, et iga inimene saab elus vähemalt ühe suure ja meeldiva üllatuse osaliseks. Ma arvan, et minu elu kõige suurem üllatus on olnud see, et Peter Wydenil oli õigus. PET on levinud üle kogu Ameerika, raamat on ilmunud kolmekümnes keeles enam kui neljamiljonilise tiraažiga ja programmi on tutvustatud neljakümne kolmes riigis. See ei ole mitte ainult suur üllatus, vaid pakub ka ääretut rahuldust.
Oleme avastanud, et PETi põhimõisted ja – oskused toimivad praegu niisama hästi kui neli aastakümmet tagasi, mil korraldasin esimese PETi kursuse seitsmeteistkümnest lapsevanemast koosnevale rühmale ühes Pasadena (California) kohvikus. Muutunud on ainult nõudlus koolituse järele – see on oluliselt tõusnud, kuna aina enam uurimusi kinnitab, et löömine, peksmine ja muud vägivallavormid kodus põhjustavad vägivalda ühiskonnas. Raamat, mida te käes hoiate, sisaldab abinõusid koduvägivalla vastu ning toob asemele rahu ja demokraatia.
Esimesest PETi rühmast on möödas aastaid ning selle aja jooksul on avalik arvamus märkimisväärselt muutunud. 1975. aastal pooldas peaaegu 95 % ameeriklastest laste kehalist karistamist nii kodus kui koolis. Hiljutised küsitlused näitavad, et praegu peab seda vastuvõetavaks vähem kui pool elanikkonnast, ja kehalise karistuse pooldajate hulk väheneb jätkuvalt – olen seepärast tõesti põnevil.
Soovin siiralt, et selle raamatu lugemine on teile rikastavaks kogemuseks ja tasub end ära.
1.
Vanemaid süüdistatakse, aga ei koolitata
Vanemaid süüdistatakse noorte hädades ja ka neis probleemides, mida noored väidetavalt ühiskonnale tekitavad. See kõik on vanemate süü, kurdavad vaimse tervise asjatundjad, olles uurinud hirmuäratavat statistikat selle kohta, kui kiiresti kasvab nende laste ja noorte hulk, kellel on tõsiseid emotsionaalseid probleeme, kes hakkavad pruukima narkootikume või sooritavad enesetapu. Poliitikud ja ametnikud süüdistavad vanemaid selles, et nood kasvatavad üles põlvkondade viisi kambas jõlkujaid, teismelistest mõrvareid, vägivaldseid kooliõpilasi ja kurjategijaid. Ja kui lapsed ei saa koolis hakkama või kukuvad ühest kohast teise järel välja, väidavad õpetajad ja koolijuhid, et selles on süüdi vanemad.
Ning samas – kes aitaks vanemaid? Kui palju pingutusi tehakse selleks, et aidata emadel-isadel saada paremateks lapsevanemateks? Kust saavad vanemad teada, mida nad valesti teevad, ja mida võiksid teha teisiti?
Vanemaid süüdistatakse, aga ei koolitata. Igal aastal võtavad miljonid vastsed emad-isad endale ülesande, mis on üks raskemaid üldse – nad hakkavad hoolitsema imiku eest, tillukese inimese eest, kes on algul täiesti abitu. Nad võtavad enda peale täieliku vastutuse tema füüsilise ja psühholoogilise heaolu eest ning püüavad olla head vanemad, et temast saaks töökas ja koostöövalmis kodanik, kes annab ühiskonda oma panuse. Kas on olemas tööd, mis oleks veel raskem või esitaks suuremaid nõudmisi? Ja samas – kui paljusid vanemaid selleks ette valmistatakse? Tänasel päeval igatahes palju rohkem kui 1962. aastal, kui ma otsustasin Pasadenas (Californias) koostada vanemate treeningprogrammi. Minu esimesel kursusel osales ainult seitseteist vanemat, kellest enamikul oli oma lastega juba tõsiseid probleeme.
Praeguseks oleme koolitanud üle pooleteise miljoni lapsevanema ja näidanud, et sellel kursusel, mis kannab nime Vanemate Efektiivsuse Treening, või lihtsalt PET, võib enamik vanemaid ära õppida oskused, mis aitavad neil lapse kasvatamisega paremini hakkama saada.
Selle vaimustava programmiga oleme tõestanud, et koolituse abil võivad vanemad kasvatada oma lapsi tunduvalt tõhusamalt. Nad võivad õppida oskusi, mis aitavad laste ja vanemate
PET –