Ütle mulle kolme asja. Julie Buxbaum

      hei, preili Holmes. me pole irl kohtunud ja ma ei ole kindel, kas kunagi üldse kohtumegi. tähendab, mingi aeg ilmselt küll – võib-olla küsin sult kella või midagi võrdväärselt ilmalikku ja meile mõlemale märkamatut –, aga me ei õpi kunagi teineteist tegelikult tundma, vähemalt mitte nii, et see päriselt tähtis oleks… selle pärast mõtlesingi sulle kirjutada anonüümsuse varjust.

      ning jah, ma olen teadlik, et olen kuueteistkümneaastane kutt, kes just kasutas sõnu „anonüümsuse varjust”. aga palun, siin see on: põhjus nr 1 miks sa kunagi mu päris nime teada ei saa. sellise verbaalse poosetamise häbi ei suudaks ma iial taluda.

      „anonüümsuse varjust”? päriselt?

      ning jah, ma olen ka sellest teadlik, et enamik inimesi oleks lihtsalt sõnumi saatnud, aga maei osanud välja mõelda, kuidas seda ilma sulle oma isikut reetmata teha.

      ma olen sind koolis jälginud. mitte kuidagi nilbelt. kuigi, huvitav, kas juba ainuüksi sõna „nilbe” kasutamine teeb mu definitsiooni järgi nilbeks? igatahes, lugu on nii… sa äratad minus huvi. sa oled kindlasti juba märganud, et meie kool on peamiselt blondide, tühjasilmsete Barbiede ja Kenide tühermaa, ja midagi sinu juures – mitte vaid su uudsus, sest muidugi, me ülejäänud oleme kõik viiendast eluaastast peale koos koolis käinud –, aga midagi selles, kuidas sa liigud ja räägid ja tegelikult ei räägi, vaid vaatad meid kõiki, nagu me oleksime mõnes veidras National Geographicu dokumentaalis, paneb mind mõtlema, et järsku ei ole sa samasugune nagu kõik ülejäänud idioodid koolis.

      sa tekitad minus huvi selle vastu, mis su peas toimub. ma ütlen ausalt: teiste inimeste peade sisu mind tavaliselt ei huvita. enda oma hoiab mind piisavalt tegevuses.

      kogu selle kirja mõte on pakkuda sulle oma ekspertiisi. kahjuks on mul sulle halbu uudiseid: Wood Valley keskkooli pöörasustes navigeerimine pole lihtne. jooga ja mediteerimine ja lugemisnurgad ja kohvikäru (palun vabandust: Coffi Cäru) võivad küll jätta väga sooja ja sõbraliku mulje, aga see koht on pagana sõjatsoon, täpselt nagu iga teine Ameerika keskkool (võib-olla isegi hullem).

      ja sellega pakun ma sulle oma virtuaalseid vaimse teejuhi teenuseid. küsi julgelt kõige kohta (välja arvatud muidugi minu isiku) ja ma annan vastamisel endast parima: kellega sõbraks saada (lühike nimekiri), kellest eemale hoida (pikem nimekiri), miks ei tohiks süüa söökla vegeburgereid (pikk lugu, mida sa ei taha kuulda, seotud spordipoiste jobiga), kuidas proua Stewarti tunnis A saada ja miks ei tohiks kunagi Ken Abernathy läheduses istuda (puhitusprobleemid). Ah jaa, ja ole kehalises ettevaatlik. Härra Shackleman käsib kõikidel ilusatel tüdrukutel lisaringe joosta, et ta saaks nende tagumikke vaadata.

      tundub, et sellest praegu aitab.

      ja kui see midagi väärt on, tere tulemast džunglisse.

      lugupidamisega, Keegi Eikeegi

      KE: Nagu päriselt või? Või siis on see mingisugune koolialguse tüng, á la tobe romantiline komöödia? Meelitad mu oma kõige sügavamaid, mustemaid mõtteid/hirme jagama ja siis, NÄTAKI, kui ma seda kõige vähem ootan, postitad sa need Tumblrisse ja mina jään kogu WVKK naerualuseks? Sellisel juhul jamad sa vale tüdrukuga. Mul on karates must vöö. Ma suudan ise enda eest hoolitseda.

      Kui ei ole nali, aitäh pakkumast, aga tänan, ei. Ma tahan ühel päeval sõjareporteriks saada. Peangi konfliktitsoonidega ära harjuma. Ja pealegi, ma olen Chicagost. Ma arvan, et Valley ei käi mul üle jõu.

      luban, see pole vemp. ja ma pole vist kunagi ühtegi romantilist komöödiat näinud. šokeeriv, ma tean. loodan, et see ei paljasta mingeid suuri puudujääke mu iseloomus.

      sa tead ikka, et ajakirjandus on kaduv kunst, eks? äkki peaksid sõjablogijaks hakkama.

      Väga naljakas. Oota, kas vegeburgerites on päriselt spermat?

      mitte lihtsalt sperma, vaid higine lakrossi sperma.

      pikkpoisist hoiaksin ma ka eemale, lihtsalt igaks juhuks. tegelikult võiksid üleüldse sööklat vältida. saad endale sellest pasast veel salmonelloosi.

      kes sa oled?

      eip. unusta ära.

      Hästi. Aga ütle siis vähemalt nii palju: mis värk sul suurte tähtedega on? Sul shift ei tööta või?

      krooniliselt laisk.

      Laisk ja latatara. Huvitav kombinatsioon. Ja ometi viitsid sa pärisnimed suure algustähega kirjutada?

      ega