Küberfoobia. Edward Lucas
tion>
Sõnastik
Allalaadimine: andmete või tarkvara kopeerimine võrgust arvutisse.
Andmed: arvutites ja arvutivõrkudes töödeldav ja salvestatav informatsioon. Kui arvutid on rööpad, siis andmed on rongid, mis neil sõidavad.
APT (advanced persistent threat), kinnisründeoht: välisriigi luureorganisatsiooni võimalik sihikindel ja oskuslik küberrünnak, mis on suunatud selle vastaste või konkurentide vastu.
Avatud lähtekoodiga tarkvara: tarkvara, mida tavaliselt loovad ja haldavad vabatahtlikud ja mida võib vabalt või teatud tingimustel kasutada ja muuta.
Bitcoin, bitimünt: digitaalne valuuta ehk krüptoraha, rajaneb maksesüsteemil, mille abil võidakse internetis teha rahaülekandeid, mida ei saa jälitada.
Brauser: rakendusprogramm, mida kasutakse enamikus arvutites internetiga ühendumiseks.
DDoS-rünne, hajus ummistusrünne: arvuti, näiteks veebisaiti ülal hoidev server, koormatakse üle, nii et tegelikud kasutajad ei saa sellega kontakti.
Flopiketas: vananenud kaasaskantav andmekandja – plastikümbrises magnetketas.
Heartbleed: viga tarkvaras, mille abil luuakse turvaline SSL-ühendus.
Hirmuvara (scareware): petutarkvara, mis on maskeeritud turvatarkvaraks.
HTTPS (Hypertext Transfer Protocol Secure): turvaline hüperteksti edastuse protokoll, meetod, mille abil arvuti saab turvaliselt veebisaidiga suhelda. Tihti tähistatakse aadressi kõrval asuva tabalukuikooniga.
IP-aadress: tunnusnumber, mis määrab iga internetti ühendatud arvuti või seadme aadressi ja nime.
Kaevurünne (watering hole attack): kahjurvara sokutamine säärasele veebisaidile, kus see nakatab teatud tüüpi külastajaid (vt vaatenakkus).
Kahjurreklaam: reklaam, mille eesmärgiks on nakatada külastajate arvutid kahjurvaraga.
Kahjurvara (pahavara): programmid, mida kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude ründamiseks.
Kaksikautentimine: kasutaja peab enda identifitseerimiseks lisaks parooli sisestamisele andma lisainformatsiooni, selleks võib olla mobiilile saadetud või muud moodi genereeritud kood.
Kiip: enamiku elektrooniliste seadmete südameks olev mikroprotsessor. Kui kujutada ette, et andmed on nagu rongid, mis rööbaste võrgustikus ringi tuhisevad, siis kiibid on nagu sõlmjaamad.
Klahviloger: nuhkvara, mis nakatunud arvutis salvestab kasutaja iga klahvivajutuse. Kasulik paroolide varastamiseks.
Krüptograafia: matemaatika haru, mis tegeleb krüpteerimisega. Tavaliselt kasutatakse seal ära algarvude erilisi omadusi. Nende korrutamine on lihtne, kuid vastupidine protsess keerukas.
Kõvaketas: enamikus arvutites kasutatav andmekandja, jäigas kestas asuv kiiresti pöörlev ketas.
Käomuna, juurkratt (rootkit): raskesti avastatav kahjurvara, mis peidab ennast viirusetõrje ja teiste programmide eest, mis seda tuvastada võiksid.
Küber-: eesliide, mida kasutatakse, et tähistada seotust arvutite ja arvutivõrkudega, nt kübersõda, küberkurjategija, küberruum, küberlollus jt.
Link: viide veebilehele, näiteks http://www.edwardlucas.com/ contact. Linke saab lühendada, kasutades teenusepakkujaid nagu t.co või is.gd, et muuta lingid lühemaks ja meeldejäävamaks, nagu see: is.gd/elucas.
Lunavara: kahjurvara, mis lukustab arvutis failid, kui lunaraha ei maksta.
Manipulatsioon: suhtlemisoskuste kasutamine, et saada ligi arvutile või arvutivõrgule, sh näiteks meelitused, abipalve, teise isikuna esinemine või ähvardamine.
Mälupulk: väikesemõõduline andmekandja, ka USB-pulk, välkmälu jmt, mida kasutatakse andmete või tarkvara ülekandmiseks ühest arvutist teise.
Nullpäev: riist- või tarkvaras oleva vea ilmnemise päev, kui viga pole veel avalikkusele teada ning seetõttu pole sellele ka veel parandust.
P2P (peer-to-peer), võrdvõrk: detsentraliseeritud korraldus, kus andmeid salvestavad, riske võtavad ja arvutusvõimsust pakuvad kasutajad, mitte keskne server. Kasutatakse autoriõigusest tulenevatest piirangutest mööda hiilimiseks, sõnumivahetuseks (Skype’is) ja finantsteenusteks (Zopa, Lending Club, Bondora).
Paik: tarkvaraparandus, mille kasutajad saavad ise allalaadida, et kaitsta end ründe eest. Võimalik on ka automaatne allalaadimine ja installimine.
Petutarkvara (rogueware): kahjurtarkvara, mis on maskeeritud kahjutuks tarkvaraks.
Phishing (õngitsemine): kahjurvara levitamine, saates e-kirju, mis sisaldavad linke või manuseid, mille avamisel arvuti nakatatakse.
Pilv: suur arvutivõrk, mida haldab keegi kõrvaline; kasulik andmete varundamiseks, kuni midagi untsu läheb.
Riistvara: kiibid, seadmed ja edastusliinid, millest koosneb arvuti. Piltlikult väljendudes liiprid, jaamad ja pöörmed, millest koosneb raudtee.
Robotilõks (CAPTCHA): lihtne test robotprogrammide ja inimeste vahel vahe tegemiseks, mille käigus tuleb moonutatud tähtinumbreid sisestada. Inimeste jaoks lihtne, arvutitele keeruline.
Ründepind: koht, mille kaudu pahategija võib sihtmärgile ligi pääseda, näiteks internetiga ühendatud arvutivõrk või arvuti.
Server: arvuti, mis jooksutab andmebaasi, veebisaiti või muid ressursse ja vastab kliendipäringutele.
Shellshock: viga Bashis – laialt kasutatava avatud lähtekoodiga tarkvara kestas –, mis laseb sissetungijatel arvuti operatsioonisüsteemile korraldusi anda.
SQL-rünne: arvuti nakatamine läbi veebisaidi, mida see haldab.
SSL (Secure Sockets Layer, „turvasoklikiht”): laialt kasutatav krüpteerimisprotokoll arvutitevaheliseks turvaliseks suhtluseks, nö krüpteeritud tunnel arvutite vahel.
Surverünne (rubber-hose attack): füüsilise jõu kasutamine, et saada kätte salasõnu.
Zombivõrk (botnet): kaugjuhitav võrk arvutitest, mille omanikud pole sellest teadlikud.
Tarkvara: reeglite kogum, mis määrab ära selle, kuidas arvuti töötab. Suhe riistvaraga on sarnane nagu rongide sõiduplaanil rongide ja marsruutidega.
Terabait: arvutite mälumahtu mõõdetakse baitides. Üks bait koosneb kaheksast bitist informatsioonist, sisuliselt ühtedest ja nullidest. Üks kilobait on 10001 baiti, 1 megabait miljon baiti, 1 gigabait miljard gigabaiti ja terabait triljon gigabaiti. Selle infohulga printimiseks vajamineva paberi tootmiseks kuluks 50 000 puud. Sama info mahub 150 DVD peale.
Tor: brauser ja võrk, kus välditakse kasutaja identifitseerimist, suunates infot läbi paljude arvutite. Seda kasutavad paljud, kes soovivad ametivõimudele anonüümseks jääda.
Töölauale kaugjuurdepääsu võimaldav tarkvara: IT-spetsialistid kasutavad seda probleemide kõrvaldamiseks kliendi arvutist, varastele on see aga õnnistuseks. Tarkvara võimaldab näha teise kasutaja ekraani ja haarata kontroll arvuti üle enda kätte.
Vaatenakkus („möödasõidurünne”): arvutite nakatamine kahjurkoodiga veebisaidi külastamisel.
Õhuvahega: arvuti või arvutivõrk, mis eraldatakse füüsiliselt muudest välistest süsteemidest. Tänapäevasel minimeerimisajastul keerulisem kui võiks arvata, sest iga läheduses asuv elektrooniline seade võib proovida oletatavalt õhuvahega arvutiga ühendust saada.
Eessõna
Charlie Chaplini 1940. aastal valminud film „Suur diktaator” tõmbas endale Hitleri Saksamaa viha natside juhi naeruvääristamise ja räige isikukultuse portreteerimise tõttu.2 Film keelustati sõjaaegses Euroopas kõigis Saksamaa kontrolli all olevais riikides (kuigi diktaatoril endal oli see olemas, ta vaatas seda kahel korral ja nuttis).[1.] Kujutlege, et Kolmanda Reichi luureteenistusele oleks antud ülesanne kätte maksta Charlie Chaplini stuudiole ja filmilevitajale United Artists. Hitleri spioonid oleksid sisse murdnud kontoritesse, kus filme hoiti, nad oleks
1 bait = 1000 kilobaiti, kasutavad tavaliselt andmekandjate tootjad, infotehnoloogias on 1 kilobait = 1024 baiti (tõlkija märkus).
Charlie Chaplin ütles hiljem, et ta poleks teinud komöödiat, kui oleks teadnud juutide massilisest mõrvamisest natsirežiimi all.