#Tegijatüdruk. Sophia Amoruso

      Ma veetsin iga nädal ühe päeva sissesõiduteel pildistades, taustaks garaaži sinine uks. Eelneval õhtul panin kokku huvitava vintage-kogu ja hoolitsesin selle eest, et korraga poleks müügiks sarnaseid asju. Sedasi ei konkureerinud mu asjad üksteisega ning ma sain kõikide potentsiaalist viimase välja pigistada. Modellid leidsin MySpace’ist ja ma tasusin neile fotoseansile järgnenud käiguga Burger Roadi. Kuna ma olin nii stilist kui ka fotograaf, arenes mul välja eriline anne nööpida ühe käega rõivaid, samal ajal kui teine käsi hoidis kaamerat.

      Ma tegin nii, et modellid nägid välja nagu tõelised tüdrukud, kes on tulnud moefotode sessioonile. Kui mina käed külge lõin, sai suurest jakist Comme Des Garçons ja suusapükstest Balenciaga. Siluett oli alati mu fotode kõige tähtsam element. See oli eBays elutähtis, sest köitis tähelepanu, kui potentsiaalsed kliendid pisikesi pilte kiiruga läbi kerisid ja keskendusid igale esemele vähem kui sekundi murdosa. Aga mida rohkem ma moefotograafiale tähelepanu pöörasin, seda rohkem mõistsin, et siluett on alati edu võti. Kui siluett näeb kena välja, siis pole tähtis, kui rõivaeseme kandja pole moelavade modelli mõõtu.