Ihusoe äng. Aare Kristoforos Arndt
are Kristoforos Arndt
Ihusoe äng
Ihusoe äng
segaseil tunnituil päevil
hommikust keskööni
uinutav kullide vada
sulgunud ohakanuttide
ümber tiirutav päike
siiasinna seiereid
vihtuvad käokellad
munemas mune
kollaboratsionistide
koristamata hoovidesse
seismograafid jälgivad
tüllkardinate tagant
igapäevaidülli
valmis väärtegudeks
ja võngeteks
kaos on osa korrast
kõik korrasolnu
on tallel
segipaisatud riiuleil
usteta kappides
põhjatuis karpides
kivi pole kivi peal
mitte miski enam
endine ega arulik
kappidele vastsed uksed
karpidele põhjad
riiul riita uuesti
looja loob
lustiga lugusid
kui on nii valus
et meeleldi ütleks ai
võiks enne mõelda
mitte öelda ühtegi
tähendusega ürgset
tähekombinatsiooni
kes teab mis iganes
neis üminais on
või veel hullem
mida mitte
vahel uhub jõgi
läbi käärude nii
et pead ei jäägi
vaid sirge hallus
pärast on kõik
puhtam kui eile
oluliseks saab
varemmärkamatu
ja märgatu hajub
kuid ka sirguses
on vältavad
käändkonnad
ja välditavad
pöörded
radiaatorite rongkäigus
sammus teiste seas
lõdisev refrižeraator
punetavil paraadlasil
polnud temast
ei sooja
ei külma
uskumatu kui
õrnad me oleme
pole vaja maarabandust
ei lihet ei müürlainet
kõik kõigub niigi
pakpoordist teise
täiskõhust tühisusse
pöörab põrnasid
pahempidi
isegi kakskümmend viis
grammi konjakit
ei silu neid triikimata
erisuunalisi viike
madallaupäevased
seisatud istungid
varistavad pilvelõhkujad
ahikahjulikeks
rehielualusteks
peegelduvaid kõlinaid
ja klirisevaid kilde
on kõrvus
nii valus
on liigutada
ja liigituda
kellegi terminoloogiasse
kahemõõtmeliste kaante
kolmandaks kiireks
tulgu dimensioonitus
geomeetriata juurruum
jõuetu füüsika
ainetu keemiaga
õigekirjata
keeletus
uuenevad aastad
veel mõneti
siis seiskub
see joonlaud
ja kellade
hammasrattad
hambuvad
üheks
üks planeet möödus
meist lähedalt
ilus kui maakera
jäi kahjuks käimata
puudus redel
ja liikus ka
ei näinudki ta
orge mägesid
metsa ja vulkaani
kõik läks
kust tuli
oh millal
me kasvame täis
unustame solvu
ülekohu
ei tee seda ka ise
kas see kasv
ei muuda meid
ontlikeks
äkki on siiski
parem solvuda
ja solvata
vaekoja kaussidele
asetatud mitmikud
jagunevad vaagijate
tõttu äärmiselt
ebavõrdselt
olgu nad siis
vaegkodalased kojasuse
ebaproportsionaalsuse
tõttu
mannergutäied mandrid
ümbritsetud liikumatu veega
annavad keskmiseks
üsna tüma soo
sootuks kasutu
elamiskõlbmatu
nabatu keskkonna
kuid kuskil on põhi
oma lõõmava leitsakuga
seal kohtuvad kaared
loetamatuis kirdkaguseis
edevkompassides
koonduvad koletuks
koalitsiooniks
kõikluse vastu
ihk imbuda
loojani
läbi maise
lootekoti
on teekonna
algus
reprodutseeritud näärivana
kohendas kotti ja läks
ei tulnud jälgi
ega minnud
kehad lähevad
aeglasel sammul
nahklähkritesse
sulgevad prundi
ning itsitavad
kuni prantsatavad
möödapääsmatusse
geneetilisse tühimikku
kus pole ei