Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов
meetmeid. Kuigi ka loamenetluses võib olla vajalik teabe nõudmine ja muud põhiõigusi riivavad toimingud, peavad selleks olema seaduses ette nähtud eraldi volitused.
Pärast loa väljastamist või toetuse väljamaksmist kohaldub loatingimuste jätkuva täitmise ning toetuse sihipärase kasutamise kontrollile (nn järelkontroll) KorS üldseadusena – tegemist on riikliku järelevalvega KorS-i tähenduses ning kohaldada tuleb KorS-is sätestatud meetmeid eriseaduses sätestatud ulatuses ja erisustega.24
Kahe haldusmenetluse liigi väljatoomine sättes ei tähenda enesestmõistetavalt, et KorS kohaldub kõigile muudele haldusmenetlustele. Pigem on need kaks juhtu olnud seadusandja arvates KorS-iga piirnevad ja vajanud selgemat eristamist. Kahtluse korral tuleks tõlgendada riikliku järelevalve menetluse ulatust muude haldusmenetluste suhtes kitsendavalt, st mitte lugeda menetlust riikliku järelevalve menetluseks, kui puudub selge alus näha sellel avaliku korra preventiivse kaitsmise eesmärki. Riikliku järelevalve ja korrakaitseorgani mõistete kitsendav tõlgendamine on vajalik tagamaks isikute põhiõiguste ulatuslikum kaitsmine, sest järelevalvemenetlusega kaasneb riikliku järelevalve meetmete kohaldamise õigus.
9. KorS-i ei kohaldata vanglateenistuse tegevusele kinnipeetava ja vahistatu suhtes vangistuse ja eelvangistuse täideviimise korraldamisel ning politsei tegevusele aresti täideviimisel ja vahistatu viibimisel arestimajas.
Nimetatud ülesannete täitmine on reguleeritud vangistusseadusega (edaspidi VangS) (vt VangS-i § 1). Erinevalt haldusõigusesse kuuluvast korrakaitseõigusest on vangistusõigust õigusteoorias loetud karistusõiguse osaks.25 Vangistuse täideviimine toimub siiski suures osas haldusmenetluse raames (VangS-i § 1.1.) ja paljude vangistusõiguslike meetmete kohaldamisel (nt julgeoleku tagamine vanglas VangS-i 2. pt 8. jagu) on materiaalses mõttes tegemist ohtude ennetamise ja tõrjumisega (avaliku korra kaitsmine laiemas tähenduses).26 Vanglas täiendavate julgeolekuabinõude ja ohjeldusmeetmete kohaldamise kohta tehtud kohtulahenditest võib leida paralleele KorS-i preventiivsete meetmete kohaldamise põhimõtetega.27
VangS-i järgi toimub mitmete olemuslikult riikliku järelevalve meetmetele sarnaste vangistusõiguslike meetmete kohaldamine KorS-is sätestatud korras (VangS-i § 671, § 71 lg 31– 34). KorS-i ja VangS-i kohaldamisala piiri ei ole võimalik tõmmata üksnes vangla territooriumi või kinni peetavate isikute kui meetmeadressaatide kaudu, sest vanglaametnikul on VangS-i järgi õigus kohaldada põhiõigusi riivavaid meetmeid teatud juhtudel ka väljaspool vanglat ja ka isikute suhtes, kes ei ole kinnipeetavad, arestialused või vahistatud.
KorS võib olla kohaldatav ka vangistuse täideviimise ülesande täitmisel, kui hädaolukorra lahendamisele vanglas kaasatakse politseiametnikud. VangS-i § 72 lg 2 kohaselt alluvad vanglas hädaolukorra lahendamisele kaasatud isikud hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse õiguspärastele korraldustele. Kuna pole reguleeritud, milliseid põhiõigusi piiravaid meetmeid saab politsei sellise hädaolukorra lahendamisel kasutada, tuleks eeldada, et politsei täidab seda ülesannet üldkorrakaitseorganina KorS-is sätestatud volitusi kasutades.
VangS-i § 109 lg 4 näeb ette võimaluse kaasata ametiabi korras vangla relvastatud üksus avaliku korra tagamisse. Üksus peab avaliku korra tagamisel järgima ka politsei tegevust reguleerivate õigusaktide nõudeid, sh KorS-i.
10. Kommenteeritava paragrahvi lõigetest 4–9 tulenevaid välistusi ei saa lugeda ammendavateks. KorS-i kohaldamisalast on välja jäetud ka kõik muud riiklikud tegevused, mis ei ole suunatud avaliku korra preventiivsele kaitsmisele. See tuleb igal konkreetsel juhul välja selgitada normide tõlgendamise teel. Kahtluse korral tuleb lähtuda KorS-i kohaldamisala kitsendava tõlgendamise põhimõttest (vt ka kommentaar 8).
§ 2. Korrakaitse ja riiklik järelevalve
(1) Korrakaitse on avalikku korda ähvardava ohu (edaspidi oht) ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi korrarikkumine) kõrvaldamine.
(2) Korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne.
(3) Kui vastutavat isikut ei ole või kui tema tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, on korrakaitse pädeva korrakaitseorgani ülesanne.
(4) Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.
1. Kommenteeritav paragrahv defineerib kaks korrakaitseõiguse kui terviku seisukohalt keskset mõistet: korrakaitse (lg 1) ja riikliku järelevalve (lg 4) ning määrab kindlaks korrakaitseliste kohustuste avaliku korra eest vastutava isiku ja KKO vahelise jaotumise aluspõhimõtte (riikliku järelevalve subsidiaarsuse põhimõte) (lg-d 2 ja 3).
2. Korrakaitse mõiste kasutamisel ei ole Eesti õiguskorras erinevalt riikliku järelevalve mõistest pikka ajaloolist traditsiooni. Enne KorS-i jõustumist on kasutatud pigem õiguskaitse ja õiguskaitseasutuse mõistet.
Lõike 1 järgi on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine. Tegemist on äärmiselt laia tegevuste kogumiga, mis hõlmab nii iga üksikisiku kui ka avaliku võimu kõik tegevused, millele on omane avaliku korra kaitsmise eesmärk, sõltumata kahju tekkimise tõenäosuslikust faasist (ohuennetusest kuni juba tekkinud korrarikkumise kõrvaldamiseni) või muudes asjaoludest. Avaliku korra mõiste ja eelnimetatud korrakaitseetappide sisu on täpsemalt avatud §-des 4 ja 5.
Korrakaitse mõiste praktiline tähendus ei ole KorS-is suur. See on üldmõiste, mis seob üksikud valdkonnad tervikuks. KorS-i kohaldamisala ulatuse ja üksikute korrakaitse etappide sisu ning piiride kohta saab seevastu järeldusi teha eelkõige KorS-i §-dest 1 ja 5. Oluline on korrakaitse mõiste puhul teadvustada, et seda ei saa samastada üksnes konkreetse ohu tõrjumise (ohutõrje) mõistega, vaid see on laiem, hõlmates igasuguse avaliku korra (ennetava) kaitsmise sõltumata kahju saabumise võimaluse konkreetsusest. Teiselt poolt on oluline, et korrakaitse mõiste ei ole sünonüümne riikliku järelevalve mõistega (lg 4), vaid ka sellest laiem üldmõiste.
3. Korrakaitse mõiste võib jagada osadeks lähtuvalt:
1. kahju saabumise tõenäosusest: ohu ennetamine, ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine ning
2. avalikku korda kaitsvast isikust või asutusest: RJV ja muu korrakaitse.
Viimati nimetatud kriteeriumist lähtudes võib omakorda eristada järgmisi korrakaitse valdkondi:
1. RJV (§ 2 lg 4), mida teostavad KKO-d (§ 6 lg 1);
2. korrakaitse väljaspool riiklikku järelevalvet, mis omakorda jaguneb:
a. avaliku korra eest vastutava isiku (§ 2 lg 2 ja § 15) tegevuseks ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel;
Omanikupoolne libeduse ja jää- ning lumetõrje oma kinnisasjal ja sellega piirneval alal; hügieeninõuded, mida järgib toidu käitlemisel toitlustusettevõtja; avalikul koosolekul osaleja kohustus hoiduda vägivallast või selle provotseerimisest.
b. sellise isiku tegevuseks korrakaitsel, kes on kohustuslikus korras kaasatud korrakaitsesse KorS-i § 16 või eriseaduses sätestatud alusel;
Politsei korraldusel vigastatud isiku haiglasse toimetamine sõiduki omaniku poolt; isikule kohustuse panemine võimaldamaks oma kinnisasjale ohu tõrjumiseks vajalike sõidukite ja seadmete ajutist paigutamist.
c. avaliku korra kaitsmisel sellise isiku tegevuseks, kes ei ole avaliku korra eest vastutav isik KorS §-i 15 tähenduses, kuid tõrjub ohtu omal initsiatiivil talle seadusega lubatud osalusvormi kasutades (olemata seejuures KKO
Eelnõu 424 SE (Riigikogu XII koosseis) seletusk, lk 2.
Madise
RK 14.04.2016 otsus nr 3-1-1-31-16, p 10.
Nt RK 25.04.2012 määrus nr 3-3-1-10-12, p 9; RK 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-18-12, p 19; RK 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 12; RK 2.06.2010 otsus nr 3-3-1-33-10, p 12; RK 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09; RK 14.03.2012 otsus nr 3-3-1-80-11; RK 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-18-12; vt ka Madise