Kuniks elu. Hendrik Groen
kohtasin koridoris proua Stelwagenit.
„Tere päevast, härra Groen, kas kõik on hästi?”
Sekundi murdosa jooksul otsustasin bluffima hakata.
„Nojaa, päris hästi, ainult üks pisiasi. Kuulsin, et me oleme lammutamisele minevate majade nimekirjas.”
Stelwagen langes mu ründemeetodi tõttu rivist välja ning teeskles pisut liiga kaua üllatust.
„Kellelt te seda küll kuulsite?”
„Direktsioonile lähedal seisvatest hästi informeeritud allikatest,” püüdsin mõistatuslikult naeratada. Tuleb tunnistada, et olin ise ka oma julgusest üllatunud.
„Kas teil on need allikad ikka veel olemas?”
Siin tegi Stelwagen vea. Ta polnud kunagi tunnistanud, et Anja Appelboomi enneaegne pensionilesaatmine oli kuidagi seotud tema informaatorirolliga.
„Mis te sellega mõtlete, et ikka veel?” küsisin.
„Aa, ei midagi… Aga mis lammutusplaane puutub, siis sellega tegeleb juhatus.”
„Kuid ma küsisin ainult, kas meie maja hakatakse lammutama. Mitte kes seda otsustab.”
„Ma küll eelistan avameelne olla, aga praegu ma seda kahjuks ei saa ega tohi. Rääkimata segadusest, mis tekib, kui mõned elanikud peaksid lammutamise üle spekuleerima hakkama. See oleks äärmiselt ebameeldiv, härra Groen.” Ta hoidis pead natuke viltu ja vaatas mulle otse silma.
„Maja maha lammutamine üldse ilma ette teatamata oleks veel ebameeldivam. Kardan, et mõned inimesed ei ela seda üle.” Vaatasin talle samuti silma.
Vaikus.
„Kui minuni jõuab lõplik info, teen ma selle loomulikult kohe teatavaks.”
„Loomulikult.”
„Pean kahjuks minema, härra Groen. Head päeva jätku.”
Pihtas-põhjas, arvan ma. Kui vastab tõele, et meie maja lähitulevikus lammutatakse, siis hakkab Stelwagen kohe otsima spiooni, keda tegelikult pole olemas. Nalja saab.
Kolmapäev, 4. veebruar
Andsin Evertile, Graeme’ile, Edwardile, Leoniele, Riale, Antoine’ile ja Geertile väljapeetud uhkusega aru oma vestlusest Stelwageniga. Sain vastu paar õlalepatsutust ja kõva müksu Evertilt. „Hästi tehtud, Henkie!”
Otsustasime, et kui võimalus tekib, valame veel paar piiska õli tulle. Evert mõtles muidugi tervet vaaditäit õli ja tahtis kohe hakata jagama lendlehti, kus seisaks „Lammutamine on mõrv”. Me ähvardasime ta seepeale kuivale jätta. See aitas.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.