Servadeta lõuend. Aare Kristoforos Arndt

      siit ei saada mida tahetakse

      ega seda mis meeldib

      või mis tõde peaks olema

      siit saab seda mis tuleb

      mida antakse

      võibolla mälumata

      põhja ja kaaneta

      ning nendevahelise

      sisuta

      kehatusele orienteeritud

      vaiksed vaimsed hetked

      kehitamapanevad

      ja kummalised

      usutavamad

      usk üle tundest

      tunne teadmisest

      teadmine füüsilisest

      painutavast valust

      kunagi see eesel

      jääb koormata

      nagu eelmisedki

      saab tiivad

      lendab pegasusena

      üle ihaliudade

      alt ihusildade

      puutumatuna

      ühte ürgkarjaga

      esieseliidiga

      hommikune hajameelsus

      muutub õhtuseks õhkamiseks

      kõik pöördvõrdeline läheneb

      pööramatule ja võrratule

      sagesõnasusest settib

      ühendav-eristav

      vedruseib

      kellegite

      vahele

      hea on vahel

      olla millegi ja

      kellegi vahel

      rääkida molekulaarselt

      ilma aatomeid lõhustamata

      et ei lõhuks struktuure

      ega keemilist koostist

      jääks võrranditesse

      muutujateks

      muutumata

      meeldivaim hetk on uinumine

      kõikudes kahe kummargil olemise

      kustumise ja unne selgumise vahel

      pärast kangastuvad tõlgendatavad

      ja tõlkimata olukorrad mis ei sobi

      meie lihvitud kuupjasse taipruumi

      siiski ärkamine valusam kui surm

      koledate sõnade taga

      leidub müstilist ilu

      ilusad vaid butafooriks

      pime paremini näeb

      prillitatust

      kurt kuuleb

      kuuljast mööduvat

      häbelik habemik

      võib vahel vahutada

      andeks palun antagu

      enamasti peab ta siiski

      üksinduses ümisema

      kollektiivide tekitatud

      miimid ja krambid

      talutavalt valutavates

      nurklistes näopragudes