Asjad, mida iga taimetoitlane peaks teadma. Katherine McGuire

      Originaali tiitel: Katherine McGuire Stuff Every Vegetarian Should Know Toimetanud ja korrektuuri lugenud Tiina Aug Copyright © 2017 by Quirk Productions, Inc. Designed by Molly Rose Murphy All rights reserved. First published in English by Quirk Books, Philadelphia, Pennsylvania. This Book was negotiated through Josef Kolar, Foreign Rights Sales. © Tõlge eesti keelde. Krista Nurm, 2018 ISBN 978-9985-3-4361-6 ISBN 978-9985-3-4421-7 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Trükikoda OÜ Greif Autor ja kirjastaja ei vastuta selles raamatus sisalduva teabe õigest või valest kasutamisest tekkida võivate kahjude või vigastuste eest. Ühesõnaga: rakenda oma kainet mõistust. Käsitse köögimasinaid ja toiduaineid hoole ning armastusega. Ja ära aja oma sõpru närvi, rõhutades pidevalt, kui pühendunud taimetoitlane sa oled – sinu vokiroad räägivad ise enda eest.

      Loomadele – nii inimeseloomadele

      kui ka mitteinimeseloomadele.

      Sissejuhatus

      Palju õnne! Sa oled otsustanud hakata vähem liha sööma. Olgu selle otsuse taga kas sinu enda tervis, loomade heaolu või siis hoopis keskkonnaalased, sotsiaalsed või religioossed põhjused – igatahes oled sa sattunud heasse seltskonda. Kogu maailmas leidub sadu miljoneid õnnelikke taimetoitlasi. Tere tulemast vegetaarlaste klubisse!

      Ent kuigi sa oled heas seltskonnas, võid tunda mõningast kimbatust. Sa ei pruugi esialgu teada, kuidas süüa teha, mida osta või kuidas orienteeruda kultuuris, mis sinu uusi toitumisvalikuid alati just lihtsaks ei tee. Sest vaatamata miljonitele taimetoitlastele oled sa siiski vähemuses: inimesi, kes söövad liha, on rohkem kui neid, kes seda ei söö.

      Aga selle eest, millest sa loobud, saad sa märksa rohkem vastu: hingerahu, uued toiduvalikud, parema tervise ja palju muud. Kui oled otsustanud oma taldriku täita taimedega, ootab sind ees rohkesti suurepäraseid üllatusi.

      See saladusi avav taimetoitlase aabits õpetab sulle, mida sahvrisse varuda, kuidas lihtsamaid toite valmistada ning vegetaarlasena lihasööjate maailmas hakkama saada. Sa õpid, kuidas kõhtu täita ja kuidas oma isusid rahuldada. Sa armud senitundmatutesse toiduainetesse ja vürtsidesse, hakkad oma tervise eest hoolitsema ning sulle pakub rahuldust teadmine, et elad hästi ja arvestad teiste elusolenditega. Ära siinkohal veel eriti muretse selle pärast, kuidas „asju õigesti teha”. Keskendu lihtsalt headele valikutele, mida sa enda ja oma keha huvides teed. Ja usu mind – ees ootav protsess pakub küllaga rõõme.

      Alustagem siis oma seiklust taimetoitlasena!

      Taimetoitlase sõnaraamat

      Kui taimetoitlus on sinu jaoks midagi uut, siis saad sa ilmselt teada nii mõnegi senitundmatu roa või koostisaine nime ning omandad muud asjakohast sõnavara. Või kui sa oledki neid sõnu kuulnud, ei pruugi sa olla kindel nende tähenduses. Siinkohal leiadki lahti seletatuna mõningaid vegetaarluses enim kasutatavaid termineid.

      Fleksitaarlane ehk paindlik sööja – inimene, kes püüab süüa enamasti taimetoitu, ent on oma söömisharjumustes paindlik (inglise keeles flexible). Ta püüab tavaliselt vähendada oma lihatarbimist, kuid ei loobu sellest siiski täielikult.

      Freegan ehk tasuta (inglise keeles free) toidu vegan – inimene, kes ei maksa loomsete toodete eest ega soodusta kuidagi muul moel rahaliselt nende tootmist, ent sööb mittetaimetoitu siis, kui see muidu rändaks prügi hulka. Tavaliselt on see inimene, kes seab esiplaanile ökoloogilised mureküsimused ja püüdleb võimalikult vähe jäätmeid tekitava elustiili poole.

      Karnism ehk lihatoitlus – seda mõistet kasutas esmakordselt sotsiaalpsühholoog Melanie Joy, kes kirjutas,etsuhtuminelihassepeegeldabalateadlikke sotsiaalseid eelarvamusi. Veebilehel carnism.org defineeritakse seda kui „nähtamatut uskumuste süsteemi või ideoloogiat, mis tingib selle, et inimesed söövad teatavaid loomi … Kuna karnism on nähtamatu, mõistavad inimesed harva, et loomade söömine ei ole paratamatus, vaid nende endi valik.”

      Kaunviljad – üldmõiste liblikõieliste taimede sugukonna nende perekondade kohta, mis hõlmavad ube, läätsi ja herneid. Siia kuuluvad harilikud herned, kikerherned, läätsed – põhiliselt kõik oalaadsed viljad, välja arvatud sojaoad, mille rasvasisaldus on palju suurem, ja maapähklid (arahhis).

      Kinoa – hääldatakse [kin-ooa]. Toitev, kerge ja õhuline seeme, mis on algselt pärit Peruust ja mida valmistatakse nagu teravilja. Eriti maitsev on see pilafis.

      Lakto-ovovegetaarlane ehk piima-muna-taimetoitlane – inimene, kes sööb piimatooteid („lakto”), mune („ovo”) ja taimi („vege”), aga mitte loomi.

      Lihavabad esmaspäevad – ülemaailmne liikumine vähendamaks liha tarbimist, mille järgijad söövad esmaspäeviti vaid taimetoitu. Praegusel ajal pakuvad paljud restoranid lihavaba esmaspäeva erimenüüd. Kui sa ei ole veel valmis täielikuks taimetoitlaseks hakkama, siis annab sellises iganädalases praktikas osalemine suurepärase võimaluse proovida taimedest valmistatud maitsvaid roogi.

      Liigitundlikkus – alateadlik eelarvamus kindlate liikide, enamasti inimeste, koerte ja kasside õiguste suhtes. Selle erapoolikuse tõttu kaldume arvama, et teatavaid loomi tuleb kaitsta hädade eest, mida teistele võib põhjustada. Kas Hiinas peetav Yulini koeralihafestival tekitab sinus õudu, aga mõte tapamajja veetavatest vabrikus kasvatatud sigadest mitte? Tegemist on ilmselge liigitundlikkusega.

      Miso – magus, teravalõhnaline, soolane ja hõrk kääritatud (ehk fermenteeritud) sojaoapasta. Jaapanis on selle paljud liigid samamoodi hinnas nagu peened juustusordid. Traditsiooniliselt kasutatakse misot supipõhjana, kuid see sobib suurepäraselt ka kastmetesse, marinaadidesse ja määretesse.

      Omnivoor ehk kõigesööja – see, kes ei järgi toitumisel mingeid piiranguid (s.t sööb nii loomi kui ka taimi). Bioloogiliselt on kõik inimesed omnivoorid, sest oleme füsioloogiliselt suutelised omastama toitaineid nii loomsetest kui ka taimsetest allikatest. Siin raamatus räägime siiski vabatahtlikust toiduvalikust.

      Peskataarlane ehk kalatoitlane – inimene, kes ei söö maismaaloomade liha, kuid tarbib vee-elukaid, näiteks kalu ja koorikloomi.

      Seitan ehk nisuliha – mõned inimesed kutsuvad seda „valgeks lihaks”. Seda saadakse leivatainast, mida sõtkutakse seni, kuni molekulid on kokku põimunud ja kogu tärklis välja uhutud ning alles on jäänud taina valgu- ehk gluteenirikas osa. Veiseliha aseainena on see hõrk, suupärane ja mõnus närida – ning ülimaitsev grillitult, röstitult ja ka praetult.

      Tempeh – pähklimaitselised kõrge valgusisaldusega pressitud sojaoad; hääldatakse [tempei]. Kuuludes Indoneesia köögi varasalve, võidutseb tempeh sellistes kohalikes roogades nagu gado-gado, pecel ja tahu tempe (retsepte otsi internetist) ning see on ühtviisi hea nii praetuna kui ka köögiviljahamburgeris kukli vahel serveerituna. Seda saab praadida õhukeste viiludena nagu peekonit.

      Tofu – sojapiimast tehtud kalgendatud kohupiim. Ilmselt oled tofuga varemgi kokku puutunud, kuid tasub teada, et seda on mitut eri liiki: veekeskkonda pakendatud kõva tofu, pehme ja siidjas tofu, kuivatatud või pressitud tofu, õhuliste tükkide või ribadena müüdav tofu jpt. Ida-Aasia vürtspoodnikud pakuvad tofust laia sortimenti.

      Toitepärm – hõrgud pähkli- ja juustumaitselised kollased helbed, mida on võimalik leida loodustoidupoodide pakendamata kaupade riiulitelt. Kutsutakse ka maitsepärmiks. Puista seda popkornile või sega kreemjatesse kastmetesse, kus ta lisab mekki ning annab ergutava valguannuse.

      Toortoit – toiduvaliku kontekstis viitab see kulinaarselt valmistamata ja minimaalselt töödeldud toidule, mida süüakse tavaliselt tervislikel põhjustel. Inimesed, kes sellisel moel toituvad, ei pruugi tingimata olla taimetoitlased ja paljud peavad seda dieeti moeröögatuseks. Ometigi pakuvad toortoidurestoranid tavaliselt paljusid erinevaid taimetoite.

      VB6 – lühend väljendist „vegan before six” (ehk „vegan