Vana aja ütlemisi – ropu suuga lausumisi. Leelo Kassikäpp
– ropu suuga lausumisi
SAATEKS
Käesolev kogumik sai teoks tänu üleskutsele facebookis, et kes-mis ütlusi lapsepõlvest mäletab.
Paljudele meenus nii mõndagi ja oldi agarad kirja panema. Osa inimesi kirjutasid mitu korda. Ka sõbrad ja tuttavad on kaasa aidanud, samuti abikaasa. Lõpus minu isiklikud mälestused. Nimeliselt ei hakka kaasautoreid välja tooma, kuna see nimekiri saaks liiga pikk.
Kõike teie poolt kirja pandut-räägitut üle lugedes täheldasin, et meie – Eesti rahvas, oleme ikka üks väga ropu suuga rahvas. Või on põhjus hoopis selles, et ropum väljend jääb paremini meelde? Igatahes panin siia kirja kõik: lausa lastele sobivad lookesed, samuti ropud ja väga ropud ütlemised. Mitut kogumikku ei olnud mõtet tegema hakata.
TARKUSETERAD JA MUIDU ÜTLEMISED
Kui päike paistab ja vihma sajab, siis vanapagan vihtleb.
Kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb
(mõnes paigas üritati selle lausega vihmast ilma esile kutsuda. Tartumaal selle ütlusega lohutati lapsi, kui äike õues müristas. Vihma esile kutsumiseks oli hoopis järgmine ütlus) – Vanapagan, söö silku, pane raadio käima.
Vihma satas, santi pestäs, sannalaval latsi tetäs. (Lõuna-Eesti)
Palju erinevaid versioone oli õpetuste kohta:
Õpeta nagu oma last aiateiba otsa sitale.
Õpeta nagu oma last sital käima.
Oppa nagu oma last sitale.
Oppa nagu umma last potile sitale.
Õpeta nagu oma last aiateiba otsa sitale, ikka laseb sääred täis.
Õpeta nagu oma last sitale, ikka situb pinnu perse.
Õpeta nagu oma last aiateiba otsa essule, ikka situb aiateiba kõrvale.
Saada sant sitale ja karga ise kannule!
Hädapätaka kohta öeldi:
Nagu essuhunnik aiateiba otsas.
Nagu sitahäda pilpa peal.
Pasaharakas.
Enne tõuseb päike solgipangest, kui sa midagi tehtud saad.
Oled tünniaugus söödetud ja punniaugus kasvanud.
Anna perse külasse, situd ise läbi küljeluie. (Kui keegi midagi välja laenas, või ära andis, ning pärast ise hädas oli).
Anna või perse tagant ära ja ise situ läbi küljekontide.
Anna perse külasse, ise situ läbi küljeluude
(Läänemaa)
Kui küsiti midagi küsis sõnaga: „Anna,”
Muudkui anna ja anna! Sanna man sait, tulet tarõ mano, jälki tahat!
Anna suri ammu ära.
Kui küsiti: „Palun anna,” olid alljärgnevad vastused: Anna jäi Tartus trammi alla.
…Tapa rongi alla.
…Tartu rongi alla.
…Tartu rongi alla, tuli uus ei anna.
Palun anna – palutakse kirikus.
Palun – palutakse kirikus, palutakse kirikus põlvili.
Mina ise! Ise on laudas, uks on pööras.
Ise on laudas, saba rõngas.
Ise on laudas, heinad ees.
Ise uppus voorimehe peldikusse ära.
Ise on sealaudas ja sööb putru.
Paha siga, mitu viga, kärss kärnas ja maa külmunud.
Kärss kärnas, maa külmund, ei saa leivaiva kätte.
Paha siga, mitu viga, kord ohakad torgivad, kord jaanipäeval maa külmund.
Häda sinuga, kord maa külmund, kord kärss haige.
Mis sa kogu aig vingut, millegagi ei olõ rahul? Olõt nigu tsiga – kuna om kärss kärnän, kuna om maa külmänu.
Pill tuleb pika ilu (ulu) peale.
Pill tuleb pika ilu peale, kusi kange naeru peale.
Tänapäevane – Bill tuleb pika ilu peale.
Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb.
Kes teisele auku kaevab, sellel on labidas käes.
Kes teisele auku kaevab, see viib ise labida koju tagasi.
Kes teisele auku kaevas, oli hauakaevaja.
Tasa sõuad, kaugele jõuad. Aga kui liiga tasa sõuad, siis mädanevad aerud ära.
Kes tasa sõuab, sel kobras sööb aerud ära.
Zto tõ smotrish glaza punnis, kak legushka soolatünnis (solgitünnis)?
Mis sa vaatad, glaza punnis, nagu ljagushka soolatünnis?
…Kak ljaguška silgutünnis.
Kui keegi küsis: „Kust?”(midagi võtta või tuua), siis vastati: „Kust saad pudeliga peldikust.”
Olid käed püksitaskus, siis öeldi:
Nagu uulitsapoiss, käed taskus.
Liiga pika juuksetuka kohta:
Lolluse kardinad ees.
Mustad sukad, valge kleit, see on üle küla eit.
Mida vanem eit, seda roosam kleit
Sõnale: „sbosiiba,” said vastuseks:
Passi ise oma siga.
Ütlesid aitäh, siis vastati:
Oi, aitäh, nii palju! Viiekas sobib küll!
Aitäh – oi, seda on palju, mul pole tagasi anda.
Mis raha see veel on?
Pole tänu väärt.
Aitähi eest leiba ei osta. (Venelaste väljend)
Töötegijale jõudusoovijale vastati:
Kes teeb, see jõuab, möödamineja peab lõuad.
…kui ei jõua, osta lõualauad (lõuarauad).
Jõudu tarvis, aga mõistust oleks kah vaja.
Vahel sooviti: „Sitt-kust ja jõudu!”
Kui kanni saadeti, siis vastati:
Pees on pime ja pinki pole,
junn tuleb vastu, oi, oi, kui kole.
Kui keegi peesse saatis, öeldi:
Mine sa parsaga ees,
ma tulen limusiiniga järgi.”
Soovisid head isu, öeldi:
Mis sul minu isuga pistmist on?
Sõna „oleks” peale vastati:
Oleks tädil rattad all, oleks ta omnibuss.
Oleks põrsal küüned, siis ta roniks puu otsa.
Oleks perses küüned, saaks seina peal istuda.
Olõs tädil rattad all, olõs ta omnibuss.
Oleks on paha poiss.
Oleks on hea poiss, aga kätte teda ei saa.
Oleks tädil munn, siis oleks ta onu.
Oleks tantal till, oleks onku!
Oleks on paha poiss ja pidi on ta pisike õde.
Oleks nii, kuis oleks tahab – oleks alati hea.
Oleks