Ülim vastutus. Jocko Willink Ja Leif Babin

SAATEKS

      Teenisime oma sõjaväekarjääri jooksul koos paljude suurepäraste juhti­dega ning üks joon, mis püsivalt neid kõiki iseloomustas, oli see, et nad võtsid täieliku vastutuse – ülima vastutuse – mitte üksnes asjade eest, mis oli nende kohus, vaid kõige eest, mis nende missiooni puudutas. Need juhid ei püüdnud süüd kellegi teise kaela veeretada. Nad ei hakanud end välja vabandama. Selmet keerdküsimuste või tagasilöökide üle kurta, otsisid nemad lahendusi ja klaarisid probleeme. Kõik varad, suhted ja ressursid pandi mängu, et töö saaks tehtud. Missioon ja nende sõdurid olid neile tähtsamad kui omaenese ego. Need juhid juhtisid päriselt.

      Pärast tegevteenistusest lahkumist oleme aastaid teinud koostööd paljude äriinimestega, peadirektoritest projektijuhtideni, paljudest ärisektoritest, sealhulgas rahandusest, ehitus-, tööstus-, tehnoloogia- ja energeetikavaldkonnast, jaekaubandusest, ravimitööstusest ja tervishoiu-ettevõtetest ning samuti sõjaväest, politseist, päästeametist ja kiirabist. Ka tsiviilmaailmas oleme näinud, et kõige edukamatele meestele ja naistele on iseloomulik seesama ülim vastutus. Täpselt samamoodi on läbivalt terves oma ettevõttes seda mõtteviisi demonstreerinud kõige edukamad ja tulemuslikumad kollektiivid, kellega oleme koos töötanud.

      Pärast „Ülima vastutuse“ ilmumist oleme kuulnud kõikjalt Ameerika Ühendriikidest ja mujalt maailmast, kuidas see raamat on lugejate ellu sügava jälje jätnud. Meile on räägitud, kuidas siin ilmunud põhimõtete rakendamine on lugejatel aidanud oma elu muuta: paremaks töötajaks, toetavamaks abikaasaks või pühendunumaks lapsevanemaks. Kui inimesed lõpetavad vabanduste otsimise ja teiste süüdistamise ning võtavad oma elu eest ise vastutuse, on nad ka sunnitud oma probleemidele aktiivselt lahendust otsima. Nendest saavad paremad juhid, paremad alluvad, usaldusväärsemad tiimiliikmed, kes on valmis aktiivselt panustama ja oskavad jõulisemalt ülesande lahenduse poole tüürida. Aga neis jagub ka tagasihoidlikkust – suutlikkust oma ego talitseda, nii et see ei rikuks suhteid ega avaldaks halba mõju ülesande lahendamisele ja ülejäänud kollektiivi­le.

      Me oleme kuulnud lugematuid näiteid, kuidas nende lahingujuhtimise põhimõtete rakendamine on lugejatel aidanud saavutada seda, mida teised – või isegi nad ise – on varem võimatuks pidanud. Üle terve maailma on „Ülim vastutus“ aidanud inimestel alustada äritegevusega või mitte-tulundusühinguga,