Kaksikmärklaud. Jessica Andersen

      Originaali tiitel:

      Jessica Andersen

      Twin Targets

      2008

      Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga.

      Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.

      See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud iesikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

      Toimetanud Virve Pillau

      © 2008 by Dr. Jessica S. Andersen

      Trükiväljaanne © 2009 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2020 Kirjastus ERSEN

      Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

      Raamatu nr 10176

      ISBN (PDF) 978-9949-456-69-7

      ISBN (ePub) 978-9949-84-907-9

       Kirjastuse ERSEN kõiki e-raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

      Raamatu tegelased

      Eriagent John Sharpe – tuntud kui Jäämees; külm loogika juhib kogu tema tööd, milleks on juhtida FBI raskete kuritegude osakonda. Aga kui ta astub ühe maailma ohtlikuma biorelvalevitaja vastu ja kohtub tulevahetuse käigus kauni teadlasega, põrkub külm loogika lõõmava ihaga.

      Sydney Westlake – kuigi ta vahel väänab oma eesmärkide saavutamiseks seadusi, ei oleks see kaunis mikrobioloog iial ette kujutanud, et püüdes ravida oma õe rasket geneetilist haigust hakkab ta looma viirust, mida saaks kasutada kogu DNA andmebaasi kahjustamiseks.

      Tiberius – ta võib ju välja näha nagu ülikooli professor, aga tegelikult on see õel geenius hoopis ärimees, kes arendab välja kõige moodsamaid biorelvi ja müüb neid parimale pakkujale.

      Celeste Westlake – Sydney õde, kes hoiatas teda Tiberiuse-taolise mehe heaks töötamast.

      Grace Mears – Sharpe’i meeskonna parim arvutispetsialist, kaitstes meeskonnasisest infot kõige kõrgemal tasemel. Aga raskete kuritegude osakonnas on infoleke. Kas ta teenib tegelikult teist isandat?

      Jimmy Oliverra – Grace’i assistent, kellel on kummaline huumorimeel ja nohiku kuulsus.

      Drew Dietz – meeskonna kriminalist, kes hoiab oma arvamuse endale.

      Michael Pelotti – Sharpe’i lähim sõber, snaiper, kes tunneb teda paremini kui keegi teine… ja teab tema saladusi.

      Esimene peatükk

      Sydney Westlake läks liikvele pool tundi enne valve vahetust, kui Rocky Cliffi saarel asuvat hoonetekogumit valvavate relvastatud meeste valvsus oli kõige väiksem.

      Vähemalt lootis ta, et see nii on.

      Tiberius oli selleks liiga tark, et nii olulises asjas kui turvalisus kellavärgi täpsusega režiimi kehtestada, seepärast töötasid härrastemaja ja selle ümbrust valvavad relvastatud üksused pealtnäha juhuslikke vahetusi tehes. Pärast ühtteist saarel veedetud kuud – kolm neist vangina – oli Sydney hakanud selles juhuslikkuses teatavat korrapära nägema.

      Täna toimisisd valvurid vastavalt päevakorrale C, nagu naine selle enda jaoks nimetanud oli, mis tähendas, et valvepostil, mis asus täpselt tema eluruumide ja paadisilla vahel, toimub vahetus kell 1.40 öösel. Kui kõik hästi läheb.

      „Sa saad sellega hakkama,” ütles ta endale. „Sa pead seda tegema. Celeste’i pärast.” Õe nimi oli saanud talle justkui mantraks, millekski, millest kinni hoida, kui ta vaprus vankuma lõi.

      Kõigepealt oli Sydney endale sisendanud, et jäädes Massachusettsi ranniku lähedal asuvale saarele Tiberiuse heaks tööle, aitab ta oma haiget kaksikõde. Ta oli püüdnud leida ravi õde vaevavale salakavalale geneetilisele haigusele, mis Celeste’i aeglaselt hääbuma sundis. Häbitult suur tasu, mis töö eest naise offshore arvele kanti, oli olnud lisameelituseks, kuna see lasi Celeste’il elada koos isikliku põetajaga ning jääda nende viktoriaanlikku majja Marylandis, mis oli ümber ehitatud ratastoolile sobivaks. Kui Tiberius oli Sydneyga esimest korda oma varifirma Tiberius Corpi kaudu ühendust võtnud, oli see kõik paistnud kui jumala õnnistus.

      Aga nüüd oli ta targem. Tiberius polnud ei filantroop ega ka mitte visionäär. Ta oli koletis, sotsiopaat, enda väitel ärimees, kes tahtis oma leiutise abil kohutavaid asju korda saata. Või pigem müüa seda teistele kurjategijatele, kes kasutaksid seda kui suitsukatet, peites oma tõelist isikut, tehes katte varjus jumal teab mida.

      Ta pidi püüdma seda iga hinna eest takistada.

      Lootes, et närvid teda alt ei vea, läks ta läbi kõrgtehnoloogialabori, mille Tiberius oli tellinud ja tema täpsete juhiste järgi sisustada lasknud. Kui naine oli esmakordselt seda hiiglaslikku, biotehnoloogia viimase sõna järgi varustusega sisustatud ruumi näinud, oli see tundunud talle paradiisina. Nüüd oli see muutunud vanglaks.

      Istudes poole tosina üksteisega ühendatud arvuti ees, millest igaüks kontrollis mõnd suurtest masinatest ja analüüsis sisestatud andmeid, püüdis Sydney oma teadvuses blokeerida turvakaameraid, mis katsid kogu hiiglasliku ruumi ja mitte mõelda meestele, kes kahtlemata jälgisid tema kujutist ekraanil.

      Ta oli ettevalmistustöö hästi teinud. Valvurid olid juba harjunud, et ta saabub laborisse tagasi õhtul kella kümne paiku ja töötab umbes kella üheni öösel. Kui kõik hästi läheb, siis ainus, mida ta jälgijad praegu nägid, oli see, kuidas nende taltsas laborirott laseb masinast välja viimast tulemustelehte ja seejärel suured masinad ööseks välja lülitab.

      Tegelikult aga installeeris ta kahte programmi, mis tal oli õnnestunud salaja saarele toimetada. Üks oli arvutite lukustamise programm, mida polnud võimalik lahti murda ja mis pidi seiskama labori kõik arvutid ja masinad, kuni sisestatakse salasõna. Teine programm lülitab viie minuti pärast välja kõik Rocky Cliffi saare arvutivõrku ühendatud arvutid – kaasa arvatud need, mis vastutavad elektrivarustuse ja turvasüsteemide eest – ja jäävad siis ooteasendisse ning seejärel pole mitte kellelgi teisel peale programmeerija enda võimalik masinatega midagi ette võtta.

      Celeste oli sellise süsteemi sisse viinud just enne seda, kui ta haigeks jäi – tema oli nii-öelda tehnofriik, Sydney bioveidrik. Nad tavatsesid naljatada, et kokku moodustavad nad nohikust superkangelase.

      Nüüd pidi selguma, kas need programmid ka töötavad.

      „Noh, lapsukesed, laske käia!” Niipea kui Sydney oli programmid võrku söötnud, lülitas ta labori arvuti välja. Kümne minuti pärast peaks tuled kustuma. Ja järgmisel korral, kui keegi need sisse lülitab, peaks ekraanile ilmuma tekst, mis nõuab salasõna.

      Kui ta Rocky Cliffi saarelt minema pääseks, võiks ta salasõna kasutada vahetuskaubana, et ennast ja Celeste’i nii kaua elus hoida, kuni nad jõuaksid oma pangaarved tühjaks teha ja kaduda. Siis ja alles siis võtaks ta ühendust ametivõimudega ja räägiks neile Tiberiuse plaanidest.

      Kui ta põgenemiskatsel surma saaks, jääks ainult üle loota, et Tiberius või tema tehnoeksperdid prooviks järjest kolme vale salasõna, mille peale rikuks uss iga väiksemagi andmetükikese ja põletaks arvutid läbi.

      Aga kui ta ellu jääks ja kätte saadaks…

      See mõte pani Sydney värisema. Ta oli näinud, mis juhtub nendega, kes Tiberiusele vastu hakkavad. Kujutlus sellest, mida ta oli teinud Jenny Mariega, pehme