Eesti Vabadussõja ajalugu II osa. Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused. Lauri Vahtre
4-af26-5e7e-9cce-cd54a7025f6b.jpg" alt="title"/>
Täname:
Kaitseministeerium, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusarhiiv,
Kaitseinvesteeringute Keskus ja Merilin Kolk, Serendipity OÜ ja Riho Kirss;
Madis Mikko, Siim Õismaa, Ülle Kraft, Peeter Tali, Silver ja Mall Vahtre
Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 10
Keeleliselt toimetanud Ede Kõrgvee
Viited ja kasutatud kirjanduse toimetanud Toomas Hiio
Korrektuuri lugenud Eha Kõrge
Kujundanud Mare Väli
Kaane kujundanud Mari Kaljuste
© Tekst. Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm, Taavi Minnik, 2020
ISBN 978-9985-3-4799-7 ( I osa)
ISBN 978-9985-3-4800-0 (II osa)
ISBN 978-9985-3-5050-8 (epub)
ISSN 1736-5694
Kirjastus Varrak
Tallinn, 2020
www.varrak.ee
www.facebook.com/kirjastusvarrak
Eesti Vabadussõja ajalugu. I, Vabadussõja eellugu. Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine. Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 10 (1). Tallinn: Varrak, 2020
Eesti Vabadussõja ajalugu. II, Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused. Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 10 (2). Tallinn: Varrak, 2020
Elektrooniline väljaanne (e-raamat)
Eesti Vabadussõja ajaloo koostamise eel lepiti kokku, et raamatu trükitud väljaanne ilmub ilma viideteta ning elektrooniline väljaanne koos allikaviidete ja üksikasjalikuma bibliograafianimestikuga. Trükitud „Eesti Vabadussõja ajalugu“ ilmus 2020. aasta veebruaris, käesolev elektrooniline väljaanne avaldati sama aasta hilissügisel.
Viited allikatele ja kirjandusele on vormistatud joonealuste viidetena.
Bibliograafia osas on eraldi välja toodud hulk Eesti Rahvusarhiivis ja mujalgi säilitatavaid käsikirju, millest enamik on talletatud Rahvusarhiivi Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjoni fondis. Need koostati 1920. ja 1930. aastatel, enamasti olid autoriteks Eesti ohvitserid, kes olid kaasatud Vabadussõja ajaloo uurimisse või kirjutasid oma uurimused näiteks Kõrgema Sõjakooli kuulajatena.
Sisukord
I Sõjategevus kantakse Eestist välja
Ülemjuhatuse strateegilised kaalutlused ja otsused
Suur-Soome ideed ja Ingeri pataljoni formeerimine.
Põhjakorpuse kevadsuvine pealetung
Põhjakorpuse pealetungiplaanid.
Jõudude vahekord Petrogradi suunal.
Põhjakorpuse pealetung Vene kodusõja kontekstis.
Jõudude vahekord Petrogradi suunal.
Põhjakorpuse pealetung Vene kodusõja kontekstis.
Põhjakorpuse ümberformeerimine.
Põhjakorpuse taganemine ja rinde stabiliseerumine.
Põhjakorpuse lahkumine Eesti ülemjuhatuse alt ja Loodearmee formeerimine.
Sõjategevus Pihkva suunal ja Põhja-Lätis
Eelduste kujunemine Pihkva hõivamiseks.
3. diviis tungib Põhja-Lätisse.
Compiègne’i vaherahust von der Goltzi missioonini.
Sakslaste vastupealetung Lätis.
Kohtumine.
Vaenutegevus algab.
Lahingutegevus 8.–10. juunini.
Läbirääkimised.
Meeleolud.
Vältimatult konflikti suunas.
Poolte jõud, asetus