Mängud ajas. Sari "Orpheuse Raamatukogu". Clifford D. Simak
Clifford D. Simak
Mängud ajas. Sari «Orpheuse Raamatukogu»
Orpheuse Raamatukogu on kirjastuse Fantaasia sari, mida paneb kokku ulmekirjanduse ekspert Raul Sulbi. Sari keskendub lühiromaanide ja jutukogude tõlkimisele ning väljaandmisele. Meie avaldamisplaanis on põnevaid ja kirjanduslooliselt olulisi tekste 19. sajandist ja 20. sajandi esimestest kümnenditest, millel suuresti rajaneb tänapäevane fantastika. Kuid me anname välja ka lühiproosat ulmekirjanduse kuldajastust ning sellele järgnenud 20. sajandi teise poole kümnenditest. Erilisel kohal sarjas on moodsa, just praegu ilmuva uue ja värske ulmekirjanduse eestindamine. Orpheuse Raamatukogu ei tee vahet ulmekirjanduse alaliikidel: meie sarjas on oma koht nii teaduslikul fantastikal, fantaasia- kui ka õuduskirjandusel.
Vana-Kreeka laulik ja poeet, «Laulude Isaks» kutsutud ning osa allikate järgi inimkonnale kirjakunsti õpetanud Orpheus ulmesarja nimes peaks lisaks kaunite kunstide nauditavale ettekandmisele viitama ka võimele külastada armastuse nimel lisaks meile hästi tuntud maailmale ka teistsuguseid, teispoolsusse jäävaid fantastilisi reaalsusi ja ulmelisi maastikke ning neis nähtust lugusid ja laule esitada. Pisut müstilise, prohvetliku ning erakliku, aga samas üliinimlike võimetega kangelasena sobib Orpheuse nimi märgistama ideaalselt üht väärtkirjanduse ambitsiooni ning laia temaatilise haardega ulmesarja.
Orpheuse Raamatukogu:
1/2011 – H. P. Lovecraft «Hullumeelsuse mägedes»
2/2011 – Charles Stross «Palimpsest»
3/2011 – Robert E. Howard «Bal-Sagothi jumalad»
4/2011 – Arthur C. Clarke «Comarre’i lõvi»
1/2012 – Aleksandr Beljajev «Professor Dowelli pea»
2/2012 – George R. R. Martin «Öölendajad»
3/2012 – Ursula K. Le Guin «Meremaa jutud»
4/2012 – Paolo Bacigalupi «Alkeemik»
5/2012 – Alastair Reynolds «Suur Marsi müür»
1/2013 – Aleksandr Beljajev «Viimane inimene Atlantisest»
2/2013 – H. P. Lovecraft «Vari aja sügavusest»
3/2013 – Charles Stross «Külmem sõda»
1/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Tigu nõlvakul»
2/2014 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Väikemees»
3/2014 – Henry S. Whitehead «Lääne-India valgus»
4/2014 – E. F. Benson «Õudusesarv»
1/2015 – Ray Bradbury «Põrmust tõusnud»
2/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Esmaspäev algab laupäeval»
3/2015 – Joe Haldeman «Hemingway võltsing»
4/2015 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Marslaste teine sissetung»
5/2015 – Robert A. Heinlein «Taeva orvud»
1/2016 – C. C. Finlay «Poliitohvitser, poliitvang»
2/2016 – Robert Sheckley «Tont nr 5»
3/2016 – Murray Leinster «Uurimismeeskond»
4/2016 – Isaac Asimov «Üheksa homset»
1/2017 – John Wyndham «Krüüsalised»
2/2017 – Alastair Reynolds «Aeglased kuulid»
3/2017 – Poul Anderson «Aja valvurid»
4/2017 – Dan Simmons «Heeliksi orvud»
5/2017 – Brian Aldiss «Peatumata»
6/2017 – Clifford D. Simak «Jumalate valik»
1/2018 – Kir Bulõtšov «Kosmoselaevastiku agent»
2/2018 – Triinu Meres «Kuningate tagasitulek»
3/2018 – Alastair Reynolds «Spioon Europal»
4/2018 – Ursula K. Le Guin «Ilmajäetud»
5/2018 – John Wyndham «Kraken ärkab»
1/2019 – Roger Zelazny «Varjude Jack»
2/2019 – Paolo Bacigalupi, Tobias S. Buckell «Takerdunud maa»
3/2019 – Robert A. Heinlein «Topeltstaar»
4/2019 – Stephen King «Öine vahetus»
5/2019 – Lev Veršinin «Vildaka homse kroonikad»
1/2020 – Arthur C. Clarke «Kuutolmu varing»
2/2020 – Raul Sulbi (koost.) «Orioni vöö 1»
3/2020 – George R. R. Martin «Valguse hääbumine»
4/2020 – Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski «Muinasjutt Troikast»
5/2020 – George R. R. Martin «Haviland Tufi reisid»
6/2020 – Jack McDevitt «Sõjaline talent»
7/2020 – Marek Tihhonov «Maailmalõpu päevik»
1/2021 – Ray Bradbury «Halloweenipuu»
2/2021 – Clifford D. Simak «Mängud ajas»
Orpheuse Raamatukogu
2/2021
Time and Again
Copyright © 1951 by Clifford D. Simak
Tõlkinud Tatjana Peetersoo © 2021
Kaanepilt Meelis Krošetskin © 2021
Toimetanud Eva Luts ja Leiger Luts
ISBN 978-9949-661-89-3
e-ISBN 9789949661909
Kirjastus Fantaasia
Tartu 2021
Trükitud OÜ Greif trükikojas
I
Mees astus hämarusest välja, kui päikese viimane rohekaskollane valgus alles läänekaares viivles. Ta seisatas terrassi serval ja hõikas:
«Härra Adams, kas see olete teie?»
Tool kriiksatas, kui Christopher Adams hääle peale võpatades keharaskust nihutas. Siis tuli talle meelde. Teisele poole niitu oli päev või kaks tagasi kolinud uus naaber. Jonathon oli talle seda öelnud… ja Jonathon teadis kõiki kuulujutte saja miili raadiuses. Inimeste kuulujutte, samuti ka androidide ja robotite omi.
«Tulge edasi,» ütles Adams. «Mul on hea meel, et läbi astusite.»
Ning ta lootis, et hääl kõlab just nii südamlikult ja heanaaberlikult, kui ta püüdis seda kõlama panna.
Sest tal ei olnud hea meel. Ta oli natuke ärritatud, pahane selle ootamatu varju pärast, mis hämarusest välja astus ja üle terrassi kõndis.
Ta tõmbas endal mõttelise käega üle lauba. See on minu tund, mõtles ta. Üksainus tund, mille ma annan iseendale. Tund, mil ma unustan… tuhat probleemi, millel on tegemist teiste tähtedega. Unustan need ja pöördun tagasi roheka pimeduse, vaikuse ja päikeseloojangu peene varjumängu juurde, mis kuuluvad mu enda planeedile.
Sest siin, sellel terrassil, pole mentofonide aruandeid, pole robotfaile, pole galaktilisi koordineerimiskonverentse… pole psühholoogilisi intriige, pole tulnukate reageeringudiagramme. Mitte midagi komplitseeritut ega müstilist… kuigi ma võin ka eksida, sest siin on müstika täiesti olemas, kuid see on pehme, kindel müstika, mis on mõistetav