Balaganis. Anton Hansen Tammsaare

      BALAGANIS

      Kõrvulukustavalt üürgab väntorel, papagoid püüavad selle hääli jäljendada, ahvid ja oravad tantsivad ja inimesed vaatavad pilte või seisatavad puurisolevate loomade ees.

      “Tere, teie ka siin!” hüüab keegi noormees, keda välimuse poolest näitlejaks võiks pidada, ja astub rõõmsas tujus teise nooremehe ja neiu juurde. “Olete uudiseid korjamas? Tahate sellest kirjutada?”

      “Miks mitte, siin on ju elu,” vastab küsitav, nähtavasti ajakirjanik.

      “Balagani elu,” naerab näitleja.

      “Sest pole viga, elu on ikka balagan. Aga mis teie siis siin teete?”

      “Mina? … Vaatan ahvisid.”

      “Soo … Ah jaa, teile on see tähtis … Teie peate mõistma võimalikult hästi järel ahvida.”

      “Õige. Ma mõtlesin, et kui ma ahv oleksin, siis …”

      “Siis oleksite kõige suurem näitleja,” naeris ajakirjanik vahele. Ka neiu omil õhetavail huulil lõi naerule, palgeil meeldivaid lohukesi ilmutades.

      “Mitte nõnda, aga olgu pealegi,” vastas näitleja.

      “Ja ka raudpulkade taga tahaksite istuda, nagu ahvid?”

      “Ka seda, kui muidu ei saa.”

      “Siis hakake ajakirjanikuks, nõnda võiksite peagi oma ideaalidele läheneda.”

      “See tähendab – pulkade taga istuda.”

      Nad hakkasid kolmekesi naerma, kuigi ükski õieti ei teadnud, mispärast. Aga väntpilli kiiluvad hääled, ahvide nagistamine ja papagoide rõkkamine sünnitas imeliku meeleolu, mis sõnadega mängima ja kergemeelsele naerule ahvatles.

      “Nii siis oleks ahvidel näitlejatena kõige suurem tulevik?” heietas ajakirjanik natukese vaikimise järel edasi.

      “Tuleviku kohta ei või ma midagi öelda: võib olla, neil polegi tulevikku.”

      “Kellel?”

      “Ahvidel.”

      “Siin võite eksida.”

      “Kuidas nii?”

      “Nendest sirgub ju tulevane proletariaat ja nõnda võiks neil tulevik olla, kuigi nad praegu pulkade taga istuvad.”

      “Minul poleks aga siis ahvina mitte tulevikku.”

      “Mispärast mitte?”

      “Kui ahvidel tulevik on, siis kaotavad nad viimaks järelahvimise himu ja omaduse ja seega oleks nende näitlemisanne null.”