Võitja serv. Maailma esireketi retsept: gluteenivaba menüü suurepärase füüsilise ja vaimse vormi saavutamiseks. Novak Djokovic
liiga pikaks venis ja sellega mulle Wimbledoni karika kindlustas, siis nägin end jälle kuueaastase poisikesena, kes tuli olematutest oludest ja õhkas naiivselt võimatu unistuse järele.
Kukkusin väljakule. Tõstsin käed üles. Kükitasin maha, tõmbasin Wimbledoni väljakult mõned rohulibled välja ja sõin need ära.
Neil oli higi maitse. Minu higi maitse. Aga ma polnud maitsnud mitte midagi magusamat.
See polnud uutmoodi treeningprogramm, mis mind 12 kuuga heast mängijast maailma parimaks mängijaks tegi. Asi polnud uues reketis, uutes jõuharjutustes, uues treeneris või teistmoodi servis. Olin kaalust alla võtnud, leidnud vaimse keskendatuse ja nautisin parimat tervist, mis mul elus on olnud.
Asi oli minu uues menüüs.
Minu elu muutus, sest hakkasin sööma oma keha jaoks õigeid toiduaineid ja sellisel viisil, nagu mu organism neid vajas. Uuele menüüle minnes langes mu kehakaal esimese kolme kuuga 82 kilogrammilt 77-le – pereliikmed ja sõbrad hakkasid isegi muretsema, et lähen liiga kondiseks. Kuid mina tundsin, et olen värskem, elujõulisem ja energilisem kui iial varem. Olin kiirem, painduvam ning sain kätte needki pallid, milleni teised mängijad ei ulatunud. Olin endiselt väga tugev ja minu vaimne keskendatus oli kõigutamatu. Ma ei tundnud kunagi väsimust ega olnud hingetu. Minu allergiad haihtusid, astma kadus, mu hirmud ja kahtlused asendusid enesekindlusega. Viimase kolme aasta jooksul pole mul olnud tõsisemaid külmetushaigusi ega grippi.
Mõned spordiajakirjanikud on nimetanud mu 2011. aasta hooaega üksikmängija ajaloo üheks parimaks aastaks. Võitsin kümme tiitlit, kolm suure slämmi turniiri ja 43 järjestikust matši. Ja ainuke asi, mida ma muutsin, oli söömine.
Mind hämmastas kõige enam see, kui lihtne neid muudatusi oli teha ja kui märkimisväärsed tulemused sellele järgnesid. Ma ei teinud muud, kui jätsin mõneks päevaks kõrvale gluteeni – nisus leiduva valgu – ja mu keha tundis end otsekohe paremini. Olin kergem, kiirem ja selgema peaga. Kahe nädala pärast teadsin kindlalt, et mu elu on muutunud. Tegin menüüs veel paar korrektiivi – vähendasin suhkru tarbimist ja lõpetasin piimatoodete söömise – ning tundsin end igal hommikul ärgates hoopis teise inimesena. Tundsin end nii hästi võib-olla kauges lapsepõlves. Hüppasin voodist välja, valmis päevatoimetustel sarvist haarama. Sain aru, et ma pean oma nahal kogetut ka teistega jagada.
Selleks ei pea olema professionaalne sportlane, et teha siin raamatus kirjeldatud lihtsad toitumisalased muudatused. Päris kindlasti ei pea olema tipptennisist, selleks et need tooksid kasu teie kehale, tervisele ja tulevikuväljavaadetele.
Tegelikult pole see, mida ma teiega kavatsen jagada, sugugi mingi dieet, sest sellisel juhul oleks vaja täpselt dikteerida, mida te süüa tohite. Sellel poleks mõtet. Enamik dieete eeldab, et üks ja sama kava sobib kõigile; et te peate teatud toite sööma, ükskõik kas olete 27-aastane tennisemängija, 35-aastane kahe lapse ema või 50-aastane asepresident. See on rumal. Peab ei ole hea sõna. Teie keha on hoopis teistsugune masinavärk kui minu oma. Vaadake oma sõrmeotsi: teie sõrmejäljed on ainulaadsed, teisi selliseid pole terves maailmas. Järelikult erineb ka teie keha kõigist teistest kehadest maailmas. Ma ei taha, et teie sööksite seda toitu, mis on parim minu keha jaoks. Ma kavatsen näidata teile, kuidas leida parim menüü oma ainulaadsust arvestades.
Lihtsad muudatused, suured tulemused
Kui olete sporti teinud, et püsida terve, hoida kehakaalu kontrolli all ja olla energilisem, siis olete arvatavasti juba aru saanud, et see kõik on tõeliselt raske.
Mina olen elav tõestus selle kohta. Olen kogu oma karjääri jooksul mänginud tennist kolm kuni viis tundi päevas peaaegu iga jumala päev. Olen mänginud 97 matši aastas, vastaseks maailma parimad mängijad. Nendel päevadel, mil ma ei mängi, harjutan tenniseväljakul ikkagi enam kui kolm tundi, teen veel poolteist tundi jõusaalitrenni, lisaks joogat või tai chi’d ning võimaluse korral mahutan päeva sisse ka jooksmise, jalgratta- või kanuusõidu. Kuid isegi sellise treeningkava juures olin aeglane, kergelt ülekaaluline ja kannatasin kõhugaaside käes. Tahan öelda seda, kui teie arvates suudab ainult sporditegemine kõik mured minema pühkida, siis tasub järele mõelda. Mina treenisin vähemalt viis tundi päevas iga päev, ja ometi sellest ei piisanud. Kas mul oli turjal viis lisakilo sellepärast, et ma ei treeninud küllaldaselt?
Ei. Ma olin raske, aeglane ja väsinud, kuna toitusin nii nagu enamik inimesi. Sõin nagu iga teine serblane (ja ameeriklane) rikkalikult Itaalia toitu, näiteks pitsat, pastat ja saia, samuti raskeid lihatoite vähemalt paar korda päevas. Mängude ajal pistsin vahepalaks suhu magusaid batoone ja muud sellist, sest arvasin, et nii hoian oma energiataset üleval. Mõtlesin, et tihedat treeningkava järgides olen peotäie küpsiseid õiglaselt välja teeninud. Kuid ma ei saanud aru, et kui sel viisil süüa, siis tekitab see nähtuse, mida nimetatakse põletikuks. Põhimõte on selles, et keha reageerib söödud toidule, mis talle meeldi, sellega, et saadab sulle signaale: kinnine nina, valulikud liigesed, kõhukrambid. Arstid seostavad keha põletikulisust mitmesuguste haigusseisunditega alates astmast kuni artriidi, südamehaiguste ja Alzheimerini.
Kui te lööte haamriga naela seina ja tabate õnnetul kombel pöialt, siis on see ju valus. Eks ole? Pöial paistetab üles, läheb punaseks ja on valulik. See ongi põletik. Nüüd aga kujutage ette, et seesama toimub teie kehas, kus pole seda võimalik näha. Just nii juhtubki, kui sööte toitu, mis teie kehale ei meeldi. Kui ma Austraalia lahtistel meistrivõistlustel koost lagunesin, siis ütles mu keha mulle, et ma piitsutasin end seestpoolt väljapoole.
Ma pidin õppima oma keha kuulama.
Kui ma seda siis lõpuks tegin, muutus kõik. Ma ei pea silmas ainult tennisekarjääri. Kogu mu elu muutus. Seda võib nimetada imeks – vähemalt tunne oli küll imeline. Ja ma ei teinud muud kui proovisin mitmeid toiduaineid, et leida nende seast üles need, mis mõjuvad mulle hästi, ning seda teadmist siis oma igapäevamenüü koostamisel arvestada.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.