Kassisaba aja lood. Jaak Juske

      Kassisaba ilma kassideta poleks Kassisaba. Piirkonna nime päritolu kohta on erinevaid versioone.

      Sissejuhatus

      Päewaleht, 30. novembril 1913:

      „On juba kesklinna üksikute uulitsate wahel suur wahe – kui palju suurem ei ole weel wahe üksikute linnajagude wahel. Õnnetu nimega Kassisaba on kõige korralikum: tuletab puhta põllega „hantwärgi” madamit meelde oma ühesuguste ühetasaste majaridadega. Uulitsate nimedki on siin „peened”: Königstal-, Luisental-, Wittenhof-Strasse umbes nagu „madamid” endi lastele panemad: Friederike, Leonore, Ernestine…”

      Selles raamatus tuleb lähemalt juttu Kassisabast, Tallinna ajaloolisest eeslinnast, asumist Kesklinna linnaosa läänealal.

      See raamat on järg minu Pelgulinna, Kalamaja ja Kelmiküla ajaloost rääkivatele raamatutele. Siin on koos need jutud Kassisabast, mida olen pidanud piirkonna ajaloo seisukohalt oluliseks või põnevaks. Erilist rõhku olen pannud asumi kujunemis- ja ehitusloole, samuti siin elanud inimeste tegemistele. Olen püüdnud lugusid grupeerida piirkondade või ajalooperioodide kaupa. Kindlasti on aga vanal linnajaol veel palju lugusid varuks.

      Vaade Toomkiriku tornist Kassisaba suunas arvatavasti nõukogude aja keskpaigas.

      Paldiski maantee melu tsaariaja lõpus. Paremal näha Kassisaba majad, esiplaanil Krulli tehase hooned. Foto: Ajaloomuuseum

      Kuna enamiku Kassisaba tänavate nimed on ajas muutunud, sai lisatud väljavõtted vanadest linnakaartidest ning pandud eraldi registrina kirja endised tänavanimed. Raamatust leiab ka unikaalseid pilte omaaegsest Kassisabast. Need kõik aitavad elustada kunagist linnaruumi. Tänased linnavaated on jäädvustanud Silvia Pärmann.

      Raamat ei ole teaduslik uurimus, seega puuduvad lugemise hõlbustamiseks üldjuhul teksti sees konkreetsed viited, erandiks vaid väljavõtted möödunud sajandi alguse ajaleheartiklitest. Teiste kasutatud allikate nimekirja leiate raamatu lõpust.

      Kassisaba asum piirneb põhjas Kelmiküla asumi, idas Vanalinna asumi, kagus Tõnismäe, lõunas Uue Maailma, edelas Lilleküla ja loodes Pelgulinna asumiga. Kassisaba asumi pindala on 0,45 km². Elanikke on ligi 5000.

      Kassisaba paikneb vanalinnast läänes ja edelas, Toompuiestee, Paldiski maantee, laiarööpmelise raudtee ja Endla tänav vahelisel alal. Põhjas sulab Kassisaba suuremalt jaolt kokku Kelmiküla asumiga. Idas on Kassisaba ühenduses varauusaegsele muldkindlustusvööndile 19. sajandi teises pooles rajatud parkidega.

      Robert Nermani arvates tuleneb Kassisaba tore nimi suure tõenäosusega muldkindlustuse nurgas asuvast kõrgemast tugipunktist (Katze) välja viiva tee alamsaksakeelsest nimetusest (Katzenschwanz). Üks selline tugipunkt, Gootide reduut, paiknes Toompea läänekülje ees tänases Snelli pargis. Nermani andmetel on esimest korda Kassisaba nime (Kassi saba) selle piirkonna puhul kasutatud 1732. aastal ehk kümmekond aastat pärast Põhjasõja lõppu. Kohalike elanike seas on aga omal ajal liikunud teisi nimelegende. Neist tuleb hiljem ka pikemalt juttu.

      Kassisaba vahetust naabrusest Tõnismäelt on leitud muinasaegse asustuse jälgi. Endla tänava Tõnismäe-poolsete majade hoovis on tänaseni alles muinasaegsed kultuskivid.

      Keskajal koosnes Tallinn õiguslikult kahest kantsist – all-linnast ja Toompeast, kelle vahel olid jaotatud ka eeslinnad. Tänane Kassisaba ala kuulus toona Toompea eeslinna piiresse. 1348. aastal loovutas Tallinna linna raad Toompeale ehk Saksa ordule heina-, karja- ja juurviljamaaks Toompea saarlavaga edelast külgneva suure maa-ala, mis ühtlasi haaras koos Kassisabaga ka Tõnismäe kõrgendiku.

      Luise tänav tsaariaja lõpus. Tänav suunati 19. sajandi lõpus linnaruumiliselt Kaarli kirikule. Foto: Ajaloomuuseum

      Esimestelt säilinud linnaplaanidelt (1688. aasta omal) on näha, et Kassisaba alal on kujutatud paar peenikest teekriipsu. Laiem joon on kujutatud praeguse Paldiski maantee kohal, kus juba tol ajal oli üsna vilgas liiklus Haapsalu ning Lihula suunal. Plaanil on näha ka Paldiski maanteel paar kõrtsi ja suvemõisa. Olemas on juba ka tänaste Amandus Adamsoni ja Wismari tänava sihid.

      Arheoloogid on leidnud A. Adamsoni 9 / Wismari 16 / Koidu 20 maa-alalt Põhjasõja-eelse mantelkorstnaga mõisalaadse hoone alusmüürid. Ka Loode tänava kandist on leitud Rootsi-aegse hoonestuse jälgi.

      Aastatel 1652–1710 asus tänase A. Adamsoni tänava ääres Rootsi kuninganna Kristiina asutatud Toomhospidal. See oli vaestehaigla, kus haigeid ravis garnisoni velsker. 1705. aastal muudeti Toomhospidal ajutiselt garnisoni haiglaks. Hospidal ning tõenäoliselt ka teised Kassisaba hooned süüdati 1710. aastal, kui Vene väed lähenesid Tallinnale.

      1797. aasta linnaplaanil on näha, et heinamaad on jäänud ainult Kristiine maa-alale ning Kassisaba on juba tihedalt asutatud. Valdavalt olid püstitatud ühekordsed puumajad, millel olid ka aiad ja peenramaad, asustatud eestlastega. Kindlasti leidus pea igal krundil ka loomalaut. Jälgitav on ka Koidu tänava algne lõik Paldiski maanteelt lõunasse. Tänase Luise tänava aladel asus Luisenthali suvemõis, mis rajati 17. sajandil ja kus on tegutsenud fajansimanufaktuur.

      1944. aastal pommirünnakus hävinud Luise tänava alguse majad. Foto: Rahvusarhiiv