Peremeditsiin. Steinar Hunskår
omaste ja teistega. Koostöö haiglatega on oluline eriliste protseduuride jaoks (vt ka peatükk 4.5. Hooldus elu lõpu korral).
Valve
Eestis pole perearstil senini valvekohustust. Erakorralise meditsiini osakonnad ja kiirabi katavad kogu Eestit ning reageerivad kiiresti erakorralistel juhtudel patsientide välja-kutsetele. Samas pole perearstidel keelatud töötada kas kiirabis või erakorralise meditsiini osakonnas, kuid see on töö, mille kohta kehtivad lepingud nende institutsioonidega ning mis ei kuulu perearsti enda lepingutega kaetud tege-vusse. Väljaspool tööaega osutatavaks abiks võib perearst sõlmida ka lisalepingu, kuid seda on seni teinud vaid üksi-kud perearstid. Seevastu on valvetöö Norras, aga ka Taanis, osa peremeditsiinist ja vähe on teisi sellise süsteemiga riike, kus perearstil on nii suur vastutus esmaabijuhtumite eest. Tänu peremeditsiiniliste probleemide suurele osakaalule on perearstid eriti pädevad sedalaadi töö tegemiseks. Kuid eluohtlike haiguste ja õnnetuste korral kujutab väike koge-mustepagas perearsti jaoks suurt väljakutset. See võib nõuda vaimset ettevalmistust enne igat valvet. Arstil peavad olema strateegiad, kuidas keeruliste olukordadega hakkama saada, kuigi alati tekib ka ootamatuid olukordi. See tähendab muu-hulgas, et arstikott peab olema korras ja sisaldama vajalikku varustust, samuti tuleb selle kasutamist korrapäraselt har-jutada. Järjepidev erakorralise abi kursustel osalemine ja protseduuride ning varustuse kasutamise harjutamine tagab selle, et arst käib ajaga kaasas ja tal on olemas põhioskused, kui keeruline olukord peaks tekkima.
Uuringud on näidanud, et valves oleva arsti perearsti taust, kogemus ja lähenemine mõjub positiivselt haiguse kulule, patsiendi toimetulekule, tema enesega toimetulekule, valvearsti poole pöördumisele edaspidi ning vähendab ka patsientide kaebuste riski. Valves olemine on põnev töö, mis pakub vaheldust ja paneb proovile perearsti loovuse, ent see on ka kurnav ületunnitöö, mida tuleb sageli teha öösiti. Nii on vähenenud ka Norras ja Taanis nende perearstide osakaal, kes teevad valvetööd alla 50%.
Tegelikkuses on väljaspool normaaltööaega töötamine väga oluline teema enamikus Euroopa riikides. Selline abi on erinevates riikides korraldatud väga erinevalt. Valvetööd võivad teha üksikuna töötavad perearstid, arstiderühmad, spetsiaalsed valvekliinikud või ka spetsiaalsed seda teenust pakkuvad organisatsioonid. Mõnel riigil on ka riigisiseselt palju erinevaid abi osutamise mudeleid. Tendents on pigem selline, et valvetöö, mida perearstid osutavad, delegeeri-takse suurtele keskustele või esmatasandi arstiabi osutava-tele organisatsioonidele (näiteks Belgia, Taani, Inglismaa,
46
Osa 1. Esmatasand
Holland, aga ka Norra). Suuremates linnades on olemas ööpäev läbi avatud erakorralise meditsiini osakonnad seal alaliselt töötavate arstidega.
On näidatud, et tervishoiukulud on märksa suuremad, kui patsient pöördub otse haigla erakorralise meditsiini osa-konda. Suuremasse keskusesse valvearsti juurde tulemise eelis on see, et vajalik varustus on kohapeal olemas, vajalikke analüüse ja uuringuid saab teha, patsiendid saab koondada ühte kohta ning sel viisil muuta töö tõhusamaks. Samuti on vajalik alalise abipersonali olemasolu. Ükski valvearst ei peaks töötama üksi. See mõjutab töö kvaliteeti, kuid sel on ka tähtis ohutuse aspekt. 2010. aastal Norras tehtud uurimus näitas, et enamik valvearste olid sattunud verbaalse ja kol-mandik arstidest füüsilise rünnaku ohvriks.
Erakorralistes olukordades ja valvekeskuses kasutatavast varustusest ja kommunikatsioonivahenditest räägitakse pea-tükis 3.17. Vigastused ja mürgistused.
Erakorralist arstiabi vajavad seisundid ja pöördumised valvearsti poole (EMO-sse)
Eestis pöörduti 2017. aastal EMO-sse ca 462 000 juhul, mida on 13% enam kui 2010. aastal. Pöördujaid oli ligi 300 000 ehk iga neljas Eesti elanik. Ligikaudu 5% pöördumiste korral oli patsiendi seisund eluohtlik. Ülejäänud pöördumistest, v.a traumad ja laste pöördumised, oli 49% puhul tegu tervise-probleemidega, millega oleks patsienti võinud aidata pere-arst. Selliste juhtumite arv on tõusnud: näiteks 2010. aastal oli 39% juhtumeid, mida oleks saanud lahendada perearst. Enamik ehk 57% patsientidest pöördus erakorralise medit-siini osakonda tööpäeviti kella 8.00 ja 18.00 vahel ehk aega-del, kus abi oleks võinud saada ka perearstikeskustest.
Valvearstisüsteemi eesmärk on tagada rahvastikule meditsiiniline kiirabi väljaspool tavalist tööaega.
Norras 2005.–2007. aastal tehtud uuringu tulemused näi-tavad sama: aastas toimub 25–30 erakorralist pöördumist 100 elaniku kohta ehk iga neljas Norra elanik pöördub erakorra-lisse meditsiini. Ühtekokku tehakse valvearsti poole aastas kaks miljonit pöördumist. Neljandik neist tehakse tavalisel tööajal. Põhjustest domineerisid äge haigus (84%), vigas-tused moodustasid 16% ja vaid kolmandikku neist kõigist peeti tõsiseks probleemiks. Tavalisimad tõsised seisundid olid ajupõrutused, valud rinnus või südameinfarkt, sünkoop, krambid, liiklusõnnetused ja alkoholimürgistused. Paljude pöördumiste põhjus ei ole ainult äge haigus või vigastus. Väidetavalt oleks kuni 50% valvearsti poole pöördujatest võinud oodata ka järgmise tavalise tööpäevani. 2011. aastal avaldatud Norra uuring näitas, et umbes neljandik vastu-võttudest valvearsti juures oli seotud lihtsate probleemidega, mida oleks saanud lahendada ilma arstliku abita. Rolli mängivad ka sotsiaalsed, psüühilised ja teised tegurid, mille tõttu soovitakse oma probleemi lahendada kohe samal õhtul, kuigi meditsiinilisest seiskohast võiks sellega oodata ka järg-mise päevani. Samal ajal pole eriti kahtlustki, et inimeste eneseravi võime on viimastel aastakümnetel vähenenud, mistõttu on neil kõrgemad ootused perearstikeskuse lahti-olekuaegade, ooteaegade ja teenindustaseme suhtes. See toob
kaasa olukorra, kus paljud soovivad oma probleemi kiiret ja tõhusat lahendamist, soovitavalt ka hilja õhtul. Tabel 1.3.3 näitab, et lõviosa Norra valvearsti tööst moodustab nakkuste ja kergemate vigastuste hindamine.
Hea perearstikeskus peab jätma ruumi erakorralistele patsientidele kõikidel tööpäevadel. Samal ajal tuleb toime tulla ka plaaniliste patsientide vastuvõtmisega.
Ennetav töö ning töö erivajadustega patsientidega
Perearstikeskuses on ennetusalane töö tihti seotud teatud vanuses laste (alla-aastaste kuni kuueaastaste) rutiinsete kontrollidega või erivajadustega laste jälgimisega. Tegu võib olla somaatilise haiguse, psüühilise haiguse või keeruliste pereoludega. Sageli on vajalik koostöö teiste asutustega. Samuti vastutab perearst riikliku vaktsineerimisprogrammi järgimise eest. Rasedusaegseid kontrolle võib teha ka pere-arst, kuigi enamasti on Eestis selleks ämmaemand ja nais-tearst. Osades piirkondades on perearstikeskused seotud ka koolitervishoiuteenuse osutamisega.
Tabel 1.3.3. Valve ajal toimunud visiitide 20 kõige sagedasema diagnoosi protsentuaalne jaotus. Arvud põhinevad 1 336 240 visiidil, mille andmed on võetud Norra valvekeskuste 2010. aastal saadetud arvetelt.
ICPC-kood
Diagnoos
%
R74
U71
S18
D01
F70
R05
H71
L81
A03
R78
R81
R76
A11
R75
R83
R21
S76
L17
D73
R72
R96
Äge ülemiste hingamisteede nakkus
Tsüstiit,