Eufooriatunne!. Frank J. Kinslow
projitseeriti kaadrid. Mõistusega on sama lugu. Elu ei alga enne, kui elukujutised, mõtted, emotsioonid ja tajupildid ümbritsevast maailmast mõistuseekraanile, puhtale teadlikkusele projitseeritakse.
Probleemid algavad siis, kui unustame puhta teadlikkuse ja hakkame arvama, et mõistuseekraanile kuvatud pildid on tõelised. Me arvame, et mõttepuu on täpne kujutis tagahoovis kasvavast pärispuust. See on võrreldav kinnominekuga ja uskumisega, et sina oled filmi tegelaskuju, kes on ekraanile projitseeritud. Kui usud, et oled osa filmist, siis nutad ja naerad, armastad ja lakkad armastamast ning koged täit draamat, mida filmil on pakkuda. Ent kõigi nende filmikujutiste taga on ekraan. Selleta ei oleks ka filmi. Sina kui kinokülastaja oled sellest teadlik. Ent sina kui oma meelte asunik oled unustanud, et ükski su elupilt ei saaks eksisteerida, kui see ei peegelduks puhtal teadlikkusel: sinu mõistuseekraanil.
Kui saad puhtast teadlikkusest teadlikuks, siis juhtub midagi erakordset. Sa vabaned koormast, mida oled kogu senise elu kaasas kandnud. Hakkad nautima sundimatut kulgemist eluvoolus. Sa ei tunne, nagu ujuksid vastuvoolu või et elu triivib sinust mööda, samal ajal kui sina klammerdud veekeerises abitult kalda külge. Kui kasutada metafoore, siis väljud filmi draamast ja võtad istet publiku seas. Sealt võid mõlema maailma parimaid omadusi nautida. Publiku seas naudid turvatunnet, mida pakub teadmine, et nähtu ei ole tõeline. Sa võid nautida filmi niisugusena, nagu see on: elu peegelpildina. Mõistad? Puhta teadlikkuse tajumine ongi puuduv lüli turvatunde, emotsioonide, mõtete ja tegude ahelas.
Kui oled teadlik puhtast teadlikkusest, siis oled teadlik oma põhiolemusest, mis on piiritu ja muutumatu. Sinu põhiolemuse puhas teadlikkus ületab kannatused ja surma. Niisiis, äsja omandatud teadmise valguses on vastus küsimusele: “Kumb on mõjuvõimsam: kas mõtted või olemus?” ilmselgelt olemus. (Arvasid juba, et olen küsimuse unustanud, mis?)
Puhtast teadlikkusest teadlikuna tunned end turvaliselt. Muutud justkui kosmiliseks svammiks, mis imab kõikehõlmavat stabiilsust, jõudu, rahu ja rõõmu puhtast teadlikkusest. Varsti sulavad emotsionaalsed ja vaimsed ebakõlad sundimatult sinu üüratusse minasse. Sa kogud puhta teadlikkuse rahust, harmooniast ja täielikust stabiilsusest jõudu ning sinu elu kujuneb nende omaduste peegelduseks. Aga kui sa ei ole puhtast teadlikkusest teadlik… nojah, sa juba tead, mis tunne sellega kaasneb.
Puhta teadlikkuse teadvustamine on tõeline seiklus, kuid sellega asi ei piirdu. Nüüd jõuamegi raamatu põhiosa juurde, mis kajastab eufooriatunnet ning selle mõju sinu elule. Lihtsustatult öeldes täidab eufooriatunne sinu suurima soovi. Just nii, sügavaimates ja trööstituimates mõistusesoppides redutav suurim ja meeleheitlikem iha saab rahuldatud, kui õpid eufooriatunnet kogema. Alustuseks pole paha, mis? Ent kõige toredam on tõik, et igaüks – kaasa arvatud sina – võib õppida eufooriatunnet kogema. Sa ei pea mu sõnu uskuma, sest varsti avaneb sul võimalus seda endale tõestada.
Ma ei tahaks ette rutata, kuid kibelen mainima, et pärast eufooriatundega tutvumist ootab sind minu poolt veel üks üllatus. Tahan, et õpiksid oma elufilmi stsenaariumi ümber kirjutama. Kui eufooriatunne on sinu teadlikkuses koha leidnud, õpid saama asju, mida elult ihkad: rohkem raha, tähendusrikkamad suhted, rahuldustpakkuvam töö, reisimine, külluslikumalt vaba aega ja mis veelgi olulisem, rohkem lõbu. Kuid enne sinu maailma pea peale pööramist leidkem mõni minut aega, et eufooriatunnet ja selle imelist toimet tundma õppida.
• Puhas teadlikkus on mõistusele kättesaamatu, ent täidab selle pilgeni.
• Meie elu on pea peale pööratud: omistame väärtust oma töö viljadele, mitte nende eksistentsi allikale.
• Mõtetevaheline eimiski ongi puhas teadlikkus.
• Puhas teadlikkus on su põhiolemus. Kõik, mida sa tead ja koged, tugineb puhtale teadlikkusele.
• Elu ei alga enne, kui elupildid projitseeritakse sinu mõistuseekraanile: puhtale teadlikkusele.
• Puhta teadlikkuse tajumine ongi turvatunde, emotsioonide, mõtete ja tegude ahela puuduv lüli.
• Puhtast teadlikkusest teadlikuna tunned end täiesti turvaliselt.
5. PEATÜKK
Eufooriatunne
„Ja lõppude lõpuks ei loe eluaastate arv, vaid see, kui palju elu on aastates.“
Mõistus armastab eufooriatunnet
Eufooriatunne on erakordne nähtus. See on olemuselt ainulaadne, kuna on ühtaegu piiritu ja piiritletud. See on meie meelte esimene teadvuskiir, esimene märguanne loovast valgusest teel materiaalse maailma asjadeks ja mõteteks muutumise poole. Eufooriatunne on ainuke asi, mis on vastuoludest ja piirangutest vaba.
Sinu mõistus armastab eufooriatunnet. See on seesmise olemuse tuum, mis tõotab veel täitumata rõõmude ilmnemist. Eufooriatunnet teadvustav meel ei tunne millestki puudust. Eufooriatunne on üdini turvaline ja kui seda teadvustad, siis oled sinagi kaitstud. See on aluseks kõigutamatule turvatundele, mida me kõik otsime. Eufooriline meel orienteerub meie ohtliku maailma reetlikes džunglites täiusliku täpsusega, et võiksid selle ilu nautida ja jääda okastest puutumata.
Sõna “eufooria” eesliide eu tähendab kreeka keeles head või tõelist. Mulle meeldib mõelda, et eufooriatunne on tõeline tunne. Selleks, et miski saaks olla ehe, peab see hõlmama iseennast, nii-öelda väljendama oma tõde. See ei tohiks laguneda, lahustuda või muutuda millekski muuks, vaid peaks püsima stabiilse ja muutumatuna. Iga olemasolev asi läbib sünni, elu ja viimaks lahustumise või surma. Sellepärast nimetangi elu surmatandriks. Kõik peab surema; see tähendab kõik peale eufooriatunde. Ülim tõde ei tohiks muutuda. Puhas teadlikkus on ülim ja muutumatu. See ei sünni ega sure. Eufooriatunne on ainuke nähtus peale puhta teadlikkuse, mille kohta seda võib öelda. See on alati olemas, alati valmis toetama ja suunama.
Eufooriatunne on alati olemas olnud ja jääb alatiseks eksisteerima. See ei tule ega lähe nagu suhtelised emotsioonid, mis puhkevad meeltepimeduses ilutulestikuna. See on mahe ja puhas koiduvalgus. Eufooriatunne on praegugi sinuga. Kas tunned? See on olnud sinuga terve elu, ootamas, et sa selle ära tunneksid. Aeg-ajalt, elu külluslikematel hetkedel, oledki seda teinud. Eufooriatunne võis sulle vargsi ligi hiilida, kui istusid rahulikult pargipingil või vaikse vuliseva oja kaldal. Oled kogenud seda kallima puudutuses või kümmelnud ennastunustavalt selle kirelõõmas.
Eufooriatunne on alati valvel ja ootab väikseimatki vihjet selle kohta, et ihkad seda oma ellu. See on alati valmis sind avasüli vastu võtma nagu ema, kelle laps on liiga kauaks kodust eemale jäänud. Võib koguni öelda, et eufooriatunne on avatud uks, mis ootab, et sa üle läve astuksid.
Sinu mõistus määratleb eufooriatunnet rõõmu, rahu, vaikuse, piiritu armastuse, õndsuse, joovastuse ja muu säärasena. Eufooriatunded ei ole tunded. Harilikud tunded, nagu rõõm, erutus, viha, kurbus, tingimustega armastus, armukadedus, hirm jms tulevad ja lähevad koos elutingimustega. Need alluvad tingimustele, nagu raha saamine või kaotamine, lähedase kaotamine või uue töökoha leidmine. Tunded valitsevad sinu meeli vastavate tundevarjunditega. Eufooriatunne on meelteülene puhtus, lõuend, millele emotsioone maalitakse.
Tegelikult eksisteerib ainult üks eufooriatunne. Kui eufooriatunne hakkab loomise peeneimal tasandil alles kuju võtma, siis avaldub selle ühtsus puhta teadlikkusena. Kuna inimmõistus ei suuda ühtsust tajuda, siis ei tajuta sellel tasandil ka eufooriatunde ühtsust. Ent veidi aja pärast ühtib eufooriatunne loomisega, hakkab tarduma ja kindlamat kuju võtma. Need esimesed kujutised sügaval mõistusesoppides on eufooriatunde puhtuse peegeldused. Need on nagu vikerkaarevärvid, mis lähtuvad ühest ainsast puhtast päikesekiirest. Sina tajud eufooriatunde vikerkaarevärve rahu, armastuse ja õndsusena. Seetõttu tundub mõistusele, et eufooriatundeid on palju, kuid tegelikkuses eksisteerib ainult piiritu vaikus.
Alati, kui su meeltes peegelduvad suhtelised emotsioonid, on need seotud mineviku- või tulevikumuredega. Mõtle selle üle. Kui muretsed või