Kolmas Rahva nali. Matthias Johann Eisen
Hiidlane kohe kella otse seadima.
Seni lahkus herra paha tuju. Hiidlane peasis terve nahaga oma teed.
13. Mes sa lõugad seal
O. Hintzenberg Tapalt.
Hiidlane läinud naist maha matma. Kaevanud haua valmis, läinud siis ise kirikusse.
Õpetaja nimetanud surnuid. Nimetanud naese asemel kogemata Hiidlase nime.
Hiidlane kärgatanud alt kirikust vasta:
“Mes sa lõugad seal! Kas ma pian menema ia omale ka hauda kaevama! Naese hauaga oli ju tööd küll!”
14. Hiidlase surma tarkus
A. Kuldsaar Sõrvest.
“Võtsin korra vastla päeval ennast ete tublisti vinti!” räägib va Tuuliku Toomas teistele. “Et va ihu liikmed üht teist enam ei tahtnud hästi tunda, korjasin nad kokku ja viskasin ise kõhuli juurde. Magasin ja norskasin nagu Norra nõid, ete hulga aega! Kuulen korraga: hingamine kaob. Kallis aeg, nüüd kipub tõesti surm kallale! Karlipsti! kargasin voodist välja ja surm. oligi kallalt kadunud!”
15. Kasi kurat
Vigalast.
Hiiu herra võtnud noore proua. Proua pole sõnagi Hiidlaste keelt mõistnud. Küsinud herra venna käest, mis vastata, kui Hiidlased teda tulevad teretama.
Herra vend olnud vähä kelm. Ütelnud prouale: “Vasta neile: kasi kurat! See tähendab: tänan väga!”
Hiidlased tulnud prouad teretama ja proua käele suud andma.
Proua kohe: “Kasi kurat!”
Hiidlased putkanud uksest välja. Õhanud ise: “Nagu näha, on meie herra põrgust enesele proua toonud. Piab kuratiks igaühte, kes ta juurde tuleb! Oh meid vaesi Hiidlasi! Küll vanapagan nüüd ikka meie maale enesele uue põrgu ehitab!”
16. Hiidlane Lihula laadal
J. P. Sõggel Paistu-Kaarlist.
Korra eksinud Hiidlane Lihula laadal naesest ära. Küll otsinud teist taga, aga ei leidnud kusagiltki.
Mees viimaks päris kimpus. Õhtu käes, naist ei ühtigi.
Mees kisendama: “Laadarahvas vait! Mina tahan naist hüüda! Laadarahvas vait! Mina tahan naist hüüda!”
Mine, pane aga laadarahva suu kinni!
17. Mitu last
A. Kuldsaar Sõrvest.
Saarlane küsib Hiidlase käest: “Mitu last sull on?”
Hiidlane vasta: “Ole terve küsimast – pole ma seda valu ühtigi tunnud, mull va Viiu kodu selle eest!”
18. Hiiu Hansu kosja lugu
A. Kuldsaar Sõrvest.
Hiiu Hans läinud mokamehega Matsiga kosja.
Kosja kaup läinud korda. Mehed heitnud magama.
Peig tahtnud aga pruudi juurde minna. Küsinud pruudi käest, kudas seda teha, ilma et pererahvas aru saab.
Pruut ütelnud, et ta rehe all magab ja vaheuks lahti jäeb. Annud peiu kätte nööri otsa. Teise otsa lubanud oma jala külge siduda. Lubanud ise peiu juurde tulla, niipea kui pererahvas magamas. Käskinud parajal ajal nööri tõmmata.
Pruut sidunud nööri otsa aga kitse jala külge.
Pererahvas jäenud magama. Hans tõmmanud nööri.
Kits lööb kõpsti! jalga vasta maad.
Hans sosistab: “Tasa! Tasa!”
Tõmmab teist korda. Kits mürab valjumini.
Hans uuesti: “Tasa, tasa! Teised kuulevad!”
“Tõmmab kolmat korda õige tublisti. Kits kargab peiu juurde sängi.
Peig kargab nagu tuul sängist välja. Hüüab hirmuga: “Mats ae! Mats ae! Kaltsud kainlu! Tont kuklas!”
Paneb ise uksest välja.
Pruut naeris rehe all et küll sai!
19. Hiidlase õnn
A. Kuldsaar Sõrvest.
Hiidlane läinud korra ratsa sõitma. Hobune aga hakanud lõhkuma. Virutanud Hiidlase seljast kus seda ja teist.
Ülesse tõustes katsunud Hiidlane pead ja sõnunud: “Pagana õnn, et sihuke mürakas pea pihta tuli! Oleks see jalgade pihta läinud, oleks see tõesti sääre kodarad katki löönud!”
20. Hiidlase sõit
Vigalast.
Hiidlane tulnud suurelt maalt Hiiumaale tagasi.
Kiitnud ise: “Küll ma see kord aga ruttu sõitsin, nii ruttu kui veel iialgi enne elades!”
Teised küsima: “Kui ruttu sa siis sõitsid?”
Hiidlane vasta: “Kolm päeva ja seitse versta. Aia teivad lendasivad nagu varesed minust mööda. Küll läks kiiresti. Pea käib sest sõidust praegu alles ratastringi!”
21. Kudas emis kapis põrsad tegi
A. Kuldsaar Sõrvest.
Hiidlase emis kadunud ära. Ei leitud kusagilt.
Korra rääkis pererahvas jälle emise kadumisest. Äkisti kukub laua kapist põrsas põrandale. Jookseb tuba mööda, lusikas suus.
Pererahvas pannud imeks, kust põrsas tulnud. Neil põrsaid ei olnud.
Lähevad kapi poole. Teine põrsas kukub kapist välja.
Hakanud kappi vaatama. Leidnud emise põrsastega kapist.
Emis oli kapis põrsad teinud.
22. Hiidlase kõhutäis
A. Kuldsaar Sõrvest.
Kaks Hiidlast käinud Saaremaal. Jäenud peresse öömajale.
Peremees toonud suure vaagnaga leent, teisega räimi ja viimaks veel suure leiva. Leib aga olnud Hiidlaste oma.
Hiidlased söövad.
Teine sõnuma: “Mats ae! Täna õhtu saab õige hea vatsatäie. Aga leiba hoiame; seda võib kaasa võtta!”
Pärast söömist tänanud Hiidlased peremeest hea söögi eest.
Peremees vasta: “Mis sest nii tänada! Oli ju teie oma leib!”
“Mats ae! Ma ütlesin küll, õige meie oma leiva maik!” õhanud teine Hiidlane.
23. Ei me ole siit keetu võtnud
J. Sirdnak Narvast.
Hiiu Tõnts surnud ära. Teised Hiidlased teinud puusärgi.
Tõnts olnud pikk mees. Puusärk saanud lühike. Et Tõnts puusärki mahuks, võtnud Hiidlased Tõntsu jalgade otsast tükid ära. Tükid pandud puusärki.
Matuse ajal ütelnud õpetaja: “Tõnts oli ikka pikk mees, aga ei tea, kuidas ta nüüd nii lühike on!”
Hiidlased vasta: “Ei me ole siit keetu võtnud, mis ta oli, on ta tervelt teie ees!”
24. Tee joomine
O. Schantz Pootsist.
Hiidlane läinud mõisa. Tüdruk oli just teed keetnud. Tulnud ukse peale, ütelnud mõisa rahvale: “Mede rahvas, tulge, jooge ometi tee ära!”
Hiidlane seda kuuldes uksest volks! välja. Õues teisele Hiidlasele kaebama: “Hai nah na! Sii niisuke tidruk, et hoia eest. Kuri loom kutsub teed ära jooma! Prügime veel enne kui hilja on ära minna! Joovad meil tee käest ära, kudas siis veel mõisast välja pääseme!”
25. Odav