Labida peal. Jüri V. Grauberg
Sind huvitab millise auto ja korteri sa omale selle abielu eest saad? Jah?”
“Just! Sa ütlesid just äsja, et tutika!”
“Ütlen sulle ausalt – mina ei tea millise auto sa saad! Ei tea ka kuhu te Carmeniga elama lähete. Kas Kullasmaa suvilasse või lähete ühte nende Lasnamäe korteritest. Või ostetakse teile hoopis uus korter. Mina ei tea.” tunnistas Urve.
“Kas korter ostetakse minule või meile Carmeniga?” küsis Indrek kohe.
“Ära küsi seda minu käest. Mina ei tea!” seletas Urve uuesti. “Luule ja Meinhard palusid mul koos sinuga täna nende suvilasse tulla. Kõik sõltub kindlasti sellest millise mulje sa neile endast jätad. Ma arvan, et kui sind täna hakatakse vaagima, siis on otsustajaks vaid Luule, ei keegi teine. Natukene ka ehk Carmen…”
“Seda asja ajab siis ainult Carmeni mamma. Tibile endale on kama-kaks kes talle meheks võetakse?”
“Pole ta midagi kama-kaks! Carmen on asjast huvitatud, ja kui aus olla, siis isegi vägagi huvitatud.” vastas Urve ja lisas pead eputavalt kahele poole kõigutades: “Carmen, muide, oli ka seal kohvikus kui me sinuga viimati kokku saime.”
“Ma tean, et ta seal oli!”
“Ah-h?! Kust sina seda tead?” imestas Urve.
“Ta ajas seal kahe suupoolega omale torti näost sisse kui ma sinu juurde tulles tema lauast mööda läksin. Sõrmed paksult sõrmuseid täis.”
“Kust… Kust sina teda tunned?!” Urve oli siiralt üllatunud.
“Ega ma ei tunnegi teda. Pole elus kunagi näinud.” tunnistas Indrek.
“Kust sina siis teda ikkagi tead?” ei jäänud Urve rahule ja usutles Indrekut kahtlustavalt uurides: “Kas sul on temaga… Kunagi mingit tegemist olnud?”
“Mine nüüd! Mis tegemist on minul temaga olnud… “ tõrjus Indrek ja otsustas natukene luisata: “Kui ma tema lauast mööda tulin, siis ma lihtsalt sain aru, et see tüdruk on mulle kuidagi tuttav.” Ta ei tahtnud millegipärast rääkida kuidas asi tegelikult oli.
“Intuitsioon?”
“Ei tea.” põikles Indrek otsesest vastusest kõrvale ning küsis hoopis: “Carmen kindlasti ütles sulle mida ta minust arvab?”
“Ütles küll!” muigas Urve. “Ta lubas sulle pealaele suure ja karvase tarantli joonistada.”
“Mis asja?” ei saanud Indrek aru.
“Selleks, et sul oleks niigi palju karvu peas kui tarantli jalgadel ja siis ei julgevat kärbsed ega muud putukad sinna asjale tulla!” itsitas Urve ja piilus silmanurgast kaaslase poole.
“Va-a-na nali!” venitas Indrek. Ta oli oodanud mingit konkreetset arvamust enese kohta aga mitte niisugust lõõpi. “Mida ta minust ikkagi arvas?”
“Kui sa ei oleks talle meeldinud, siis me poleks sinuga praegu teel Kullasmaa poole.” põikles Urve otsesest vastusest kõrvale.
Indrekule tundus, et Urve jättis meelega midagi vaid enda teada.
Mõnda aega sõideti vaikides. Olgugi, et noormees oli kogu hommikupoole püüdnud näida ükskõiksena, mõtles ta ometi murega sellest milliseks võiks kujuneda tema esimene kohtumine Cameniga. Ta ei suutnud kuidagi selgusele jõuda selles kuidas alustada tüdrukuga vestlust ja mida üldse niisugusel juhul talle öelda. Indrek tahtis Urvelt nõu küsida aga auto sõitis juba suvilatevahelisel kitsukesel teel ja ta jättis selle mõtte. Las läheb nagu läheb, hakka end veel Urve silmis lolliks tegema! Niigi oli juba pikemat aega ihus turule viidava oina tunne…
“Ära muretse midagi, Indrek! Kõik saab korda.” ütles äkki Urve ja justkui aimates kaaslase enesetunnet ning tahtes talle mett moka peale määrida, hakkas jälle õhinal seletama: “Ma ei saa aru, mida sa muretsed? Sa saad selle abieluga omale auto ju puhta muidu, saad prii seksi nii paju kui tahad… Saad uue korteri. Ja kui oled mõistlik mees, võtab Meinhard sind ka oma puiduärisse osanikuks.”
“Äri mind ei huvita eriti… Ma ei tea sellest tuhkagi.”
“Rikka äiapapa juures ei peagi midagi teadma. Esialgu aitab kui targa näoga asja juures oled ja kui sa puhta loll pole, siis hakkad tahestahtmatult pikkamööda ikkagi ühtteist nokkima. Ja autot sa ju omale tahad? Seksida tahad sa ka nagu hull?!” Urve rääkis mingi seletamatu õhinaga. “Mis see sulle siis ära ei ole? Mõnusa elu ja ilusa kodu nimel võid ju natukene riskida?! Ära ole loll, tee asi ära! Ma ju lubasin neile. Ja sina lubasid mulle ka!”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.