Miks me tahame, et te oleksite rikkad. Donald Trump
teavad või tunnetavad alateadlikult, et raha, mille nad saavad, pole tõeline, seega kulutavad nad selle nii kiiresti ära, kui suudavad. Me oleme tänapäeval võlgnike riik lihtsalt sellepärast, et paljud inimesed teavad – nende raha väärtus kahaneb järjest, nii et miks seda siis säästa, kui säästjad on kaotajad. Enamikul keskklassi ameeriklastest on rohkem raha kodukapitalilaenu kontodel ja pensionikontodel kui pangas hoiustatud dollareid. Ameeriklastel on üks madalamaid säästuprotsente maailmas. Nad elavad kauem, vähema raha ja väiksemate võimalustega. See probleem viib järgmise probleemini.
5. Toetustele lootmine. Kuna miljonitel inimestel puuduvad rahalised ressursid, ootavad nad nüüd, et valitsus nende finantsprobleemid lahendaks või nende eest hoolitseks. Kui valitsus nende eest hoolt ei kanna, siis kes seda üldse teeb? Kui hinnad tõusevad, siis kes jaksab nende eest hoolitseda?
Seda probleemi ei saa palju kauem edasi lükata. Kui sotsiaalkindlustus on 10 triljoniga miinuses ja haigekassa 62 triljoniga, siis tundub, et ainuke viis seda probleemi lahendada on teha edasi seda, mida me alati teinud oleme – kulutada rohkem, kui teenime, laenata rohkem, kui endale lubada võime, ja trükkida raha juurde. See on surmasõlm, mille on põhjustanud võimetus probleemi lahendada – rahandusalase hariduse puudumisest tekkinud probleemi. See probleem viib järgmise probleemini.
6. Kõrgemad naftahinnad. Nafta hinnatõusu ei põhjusta rahandusalase hariduse puudumine, vaid ahne omakasupüüdlikkus ja rahanduslik lühinägelikkus. Ehkki meil on olemas tehnoloogia ja alternatiivsed energiaallikad, pole me neid kasutusele võtnud. Riik ja maailm kannatavad sellise ahnuse ja ettenägelikkuse puudumise tõttu.
Nafta kõrged hinnad loovad eelmiste probleemidega doominoefekti. USA sai meie probleemide lahendamiseks nii palju laenata, kui soovis, kuna meie majandus kasvas. Seni, kuni me kasvasime, laenasid teised riigid ja laenuasutused meile hea meelega raha nii palju, kui me tahtsime. Probleem kõrgemate energiahindadega on see, et kõrgemad hinnad põhjustavad majanduse kokkutõmbumise, mitte laienemise. Kui majandus hakkab kokku tõmbuma, siis võivad inimesed, kellelt me oleme laenu võtnud, kõhelda meile veel rohkem võlgu andmast. Kui see juhtub, siis ei saa majandusprobleemi enam lahendada suuremate lubaduste ja rohkemate võlgadega. Kaardimajake võib kokku variseda.
7. Maksusoodustused rikastele. Enamik meist teab kuldreeglit. Ei, mitte seda, mis ütleb: „Tee teistele seda, mida tahad, et sulle tehtaks.” Kuldreegel, millest mina räägin, on see: „Kelle käes on kuld, see teeb reeglid.” On tragöödia, et Ameerikas on vaesed ja keskklass kaotanud esindatuse valitsuses. Tänapäeval teevad rikkad reegleid, mistõttu rikkad saavadki järjest rikkamaks.
2006. aasta 11. mail oli ABC News uudistesaates lugu viimse aja maksukärbetest. Tsitaat loost:
„Maksupoliitika keskus, üks Washingtoni ajutrust, avastas, et ülemised 0,1 protsenti maksumaksjaid – inimesed, kes teenivad üle 1,8 miljoni dollari – saavad sellest tagasi 82 000 dollarit. Keskmise sissetulekuga ameeriklased, kes teenivad 27 000–47 000 dollarit, saavad tagasi 20.”
Voodoo-ökonoomika või allanirisemise efekt
Üks rahandusteooria soosib maksuseadusi, mis soosivad rikkaid – idee on selles, et kui rikastel on rohkem raha, siis nad investeerivad selle, luues nii rohekm töökohti. Raha pudeneb ka vaestele ja keskklassile. Seda teooriat nimetatakse vahel „voodoo-ökonoomikaks” või „allanirisemise efektiks”. Ehkki see kõlab teoorias hästi, ja mingil määral raha tõesti niriseb alla, on lõpptulemus selline, et raha jääb rikaste kätte.
Paljudel juhtudel tõusevad varade hinnad, sest rikastel on rohkem raha. Miks varade hinnad tõusevad? Sest seda rikkad oma raha eest ostavadki – vara, mis on üks põhjuseid, miks nad rikkad on. Kui varade hinnad tõusevad, siis hakkab tõelise ja kestva väärtusega asjade soetamine vaestele ja kesklassile üle jõu käima. Vaadake kas või praeguseid kinnisvarahindasid ja küsige kelleltki, kes pole veel maja ostnud, kas tema arvates saab tänapäeval endale kergesti oma unistuste maja lubada. On raske hankida maja rahaga, mis ainult vähehaaval alla niriseb.
Kokkuvõtteks
Donald Trump ja mina ühendasime jõud, sest tunneme, et meie riik on valel kursil ja aeg hakkab otsa saama. Selle asemel, et paremaks muutuda, lähevad asjad veelgi hullemaks – lihtsalt sellepärast, et me ei lahenda oma finantsprobleeme, me ainult lükkame neid edasi, et järgmine põlvkond nendega tegeleks.
Raamatus „Ameerika, mida väärime” räägib Donald Trump sellest, mida tema teeks, kui ta oleks USA president. Pärast selle raamatu lugemist leidsin, et tema ideed on julged ja loovad. Ma usun, et temast saaks suurepärane president, ja ma osaleksin innukalt tema valimiskampaanias, kui ta kunagi kandideerida otsustaks.
Mina isiklikult pole nii optimistlik. Minu isa kandideeris Hawaii osariigi asekuberneriks ja kaotas. Selle kogemuse tõttu pole mul erilist usku poliitilisse protsessi. Minu plaan on olla lihtsalt rahanduslikult nutikas, isiklikult oma elu eest vastutada ega lasta endal meie valitsuse juhtimisvigade ohvriks langeda.
Minu isa uskus, et suudab valitsust muuta. Pärast tema kibedat lüüasaamist otsustasin, et kõige parem on ennast muuta. Selle asemel et üritada seadusi muuta, näiteks püüda maksuseadusi õiglasemaks teha, otsustasin lihtsalt rikkaks saada ja maksuseadusi enda heaks ära kasutada. Kui te parema meelega ühineksite rikastega, selle asemel et nendega võidelda, lugege edasi. See raamat on teile. Kui te meelsamini valitsust muudaksite, siis ei pruugi see raamat teile sobida.
Donald ja mina usume, et parim moodus seadusi muuta on kõigepeal kuld enda kätte saada. Kui teil on kuld, siis on teil rohkem võimu. Kui teil võimu on, saate paremini ellu viia reeglit „tee teistele seda, mida tahad, et sinule tehtaks”.
Donaldi vaatenurk
Te peate kõigepealt teadma, mis toimub. Edasi lähtute sellest. Te lähete õppimiselt edasi tegutsemisele. Kõige hullem on saada ränki õppetunde nii, et teete enne, kui õpite. Õppimine on iseenesest investeering. Robert ja mina püüame seda teile arusaadaval viisil selgitada.
Reeglid pole alati meeldivad, aga kui teil pole just võimalust muuta reegleid, seadusi ja piiranguid, siis on hea neid teada. Näiteks on minu juurde tulnud inimesi ideega, mis nende arvates oli suurepärane arendusprojekt, kõigist hoonetest parim. Siis avastan, et nad ei tea midagi – mitte midagi – tsoneeringutest ega New Yorgi linna tsoneerimisseadustest. See on sama, nagu lubaksite ehitada parimatest parima laeva, aga te ei tea laevatehastest tuhkagi. Kuidas te sadamast välja sõidate, kui te ei tea, kuidas laeva ehitada? Sellised juhtumid – ja uskuge, neid on rohkem, kui te ettegi kujutate – panevad mind tõesti imestama, kuidas inimesed mõtlevad. Haridus peaks aitama meil mõelda. Mõtlemisprotsess aga tundub paljudel inimestel puudulik olevat, isegi haritud inimestel.
Robertile ja minule on ühine selline saare-mentaliteet, ja see on: hoolitse oma saare eest. Pärast 11. septembrit oli New Yorgi elanike vahel side, mida vähesed seal viibinuist kunagi unustada suudaksid. Manhattanist sai järsku „meie saar”, mitte lihtsalt suur kuulus linnaosa, kus me juhtumisi elasime. Selle võtsid omaks ka paljud inimesed, kes polnud kunagi seal käinud. 11. septembri rünnakud ei hävitanud seda saart, vaid tegid selle paremaks ja tugevamaks. Selles mõttes on mul rõõm öelda, et 11. september oli terroristidele läbikukkumine.
Me kõik teame vana kõnekäändu: „Ükski inimene pole saar.” Seda võib tõlgendada mitmeti, aga mulle meeldib seda tõlgendada nii: „Me oleme koos.” Seda oli pärast 11. septembrit näha ja ma loodan, et me suudame säilitada osagi sellest vaimust. Me peame olema kindlad, kui praegustele ja tulevastele majanduslikele jõududele vastu astume.
See on tõsine asi. Aga see ei tähenda, et me ei võiks selle käigus veidi lõbutseda. Pean teile ütlema, et Robert mõtleb suurelt. Ta arvab, et maailm on tema saar! Tal võib õiguski olla, mis tema raamatute müüki puutub. Ja tema kindel soov inimesi rahandusalaselt harida on võtnud globaalsed mõõtmed. Ja õigusega. See on globaalne probleem. Aga lahendused võivad alata teist ja meist.
Me oleme Robertiga hea meeskond. Leidsin lõpuks kellegi, kes mõtleb sama suurelt kui mina. Ja mina ei lähe Roberti „Donald Trump ehitab pilvelõhkujaid ja minul on paarismajad”