Püha taevas, sa oled rase!. Mariann Kaasik
ui nüüd päris ausalt öelda, siis sellest ajast saati, kui ma teada sain, et olen rase, ei olnud ma kordagi otseselt paanikasse läinud. Tõsi, ma kartsin ehk natukene teiste inimeste reaktsiooni, oma ema suhtumist ja muid selliseid üsna tühiseid asju, aga ma olin endas kindel ja väga-väga õnnelik …
… kuni ma ükskord ühel hommikul trollis istusin ja lihtsalt paanikasse läksin. Lausa nii paanikasse, et mul hakkas süda puperdama, käed värisema ja silmadest jooksis ohjeldamatult pisaraid. Mis hakkab tulevikus juhtuma?! Kuidas ma selle kõigega hakkama saan?! Püha jumal, ma ei oska ju mitte midagi!
Veel mõtlesin ma selliseid tühisemaid asju, et tuleb uus kevad ja kevaded, nagu te ehk mind teate, on minu jaoks sellised natukene maagilised ajad. Ajad, kus ma teinekord armun ja teinekord ei armu. Ja sellised ajad, kus ma tunnen ennast kõikvõimsa ja kauni ja võrratuna. „Ja appi, kes mind enam ikka tahab, ja ma lähen suureks ja paksuks nagu siga ja lõpuks jään surmani üksi, sest mu rasedus (ja ka tavaline „võrratu” iseloom) muudab mu deemoniks ja lõpuks … lõpuks söövad kassid mu näo ära ja siis lapse näo ja siis teineteise näod!” ja muud sellised ratsionaalsed mõtted.
Aga seal trollis lõppes see nii, et ma pidin maha minema ja normaalne inimene olema, mitte tänaval ulguma, niisiis ma mõistsin, et ma mõtlen vaid lollusi, ja elasin oma elu edasi. Pärast seda intsidenti on mul selliseid asju siiski veel juhtunud. Umbes nii, et: „Mida kuradit ma mõtlesin?! Kas ma olen idioot?! Ma ei saa ju endagagi hakkama!”
Ja kõige kummalisem on see, et iga kord, kui ma niimoodi paanitsema hakkan, hakkab mu kõht valutama. Ja lihtsalt valutab, kuni ma endale käed kõhu peale panen ja ütlen: „Naliii…”
Eks ma üritan edaspidi parem olla.
24. märts
Need hetked, mil sind tabab paanika, hirm ja õud tuleviku ees, on normaalsed, eriti kui tegemist on ootamatu lapseootusega. See on ju normaalne, et inimene peab kõik oma emotsioonid läbi elama. Eriti naised. Eriti rasedad naised! Ja mis siis, kui sa oledki üleni üks suur emotsioon – sul on selleks õigus, sa oled rase!
KOLMAS KUU
(13–16 nädalat)
Palju õnne! Käes on kolmas kuu, mis tähendab seda, et esimene n-ö ohtlik aeg on läbi. Sa võid kergendatult hingata, kuigi ma tean, et sa ei tee seda. Raske on olla kerge südamega, kui sa oled rase ja muresid täis. Mõtle parem sellele, et poole aasta pärast on sul laps! Ma tean, et pool aastat tundub sulle veel igaviku pikkuse ajana, aga enne kui sa jõuad arugi saada, on see käes. Märkamatult!
Kolmas õnnis kuu. Kas mitte ehtsad rasedusraamatud ei väida, et nüüd kaovad naise südamepaha ja hormoonirünnak ning elu võtab jälle pöörde paremuse poole? Kui sul võttis, siis, kurat, veab sul! Minul nii hästi ei läinud …
Kas sul väga paha olla, da?
N agu ma juba sadu kordi inisenud olen, siis hommikune südamepaha viib mu hauda! Ma isegi ei mäleta, millal see algas, juba ikka igavik tagasi vist, aga see, kuram, on salakaval ka! Vahepeal tundus, et need hirmsad päevad on möödas, kus ma rahulikult kööki jalutan, kassidele konservi panen ja siis neile selga oksendan, aga ei.
Ainult kolm päeva nautisin seda, et süda oli ainult HÄSTI NATUKE paha. Ma poleks iial uskunud, et olen õnnelik, kui mu süda vaid natukene paha on … Oh seda elukest! Igatahes öökisin ma täna jälle, justkui teiste toimetuste kõrvalt, kööki kraanikaussi. Samal ajal üritasin teed keeta.
Lihtsalt tüütu on! Millal see üle läheb? Ma nagu lugesin, et see kestab kolmanda kuuni, ja mul on see just sekundipealt täitunud. Kaua siis veel?
Sõitsin ükspäev taksoga tööle, kui äkki tundsin, et kattun üleni külma higiga. Neelatasin aina kurjakuulutavalt. Autos oleva lõhnakuuse lehk oli väljakannatamatu ja pisarad tulid silma. Kerisin autoakna lahti ja palvetasin: „Kallis Jumal, tee nii, et see okse mu sees püsiks, kuni me kontorini jõuame!” Umbes neli sekundit hiljem mõistsin, et see oli olnud asjatu lootus. Palusin juhil seisma jääda ja ta tegi seda Paldiski maanteel, niimoodi, et ma jäin kahe sõiduraja vahelisele saarele seisma ja oksendasin ohjeldamatult välja hommikust ploomimahla ja – tükke.
Taksojuht oli vana, armas, hallipäine ja vene rahvusest mees, kes terve aja mu selga patsutas, kuni ma oksendasin, ja nentis: „Oi-oi, sul vist vjeega paha olla, da?”
Oli küll. Da.
2. aprill
Kuidas leevendada südamepaha?
Ma ei saa pead anda, et minu nipid kõikidele sobivad, aga ma proovin vähemalt midagigi soovitada. Midagi säärast, mis sajaprotsendiliselt aitas, ma kahjuks ei leinud.
♥ Pane voodi kõrvale kuivanud leiba. Kohe kui hommikul ärkad, hoia hinge kinni, et sa ühtegi lõhna ei tunneks, topi see leib suhu ja neela alla.
♥ Söö ja joo korraga hästi vähe, muidu juhtub sul nii nagu minul, et jood tassi teed ja oksendad selle kohe välja tagasi.
♥ Proovi natukene ingverit näksida.
♥ Maga palju – läbi une ei saa sul iiveldada.
♥ Mõnikord aitas mind piparmündilehtede nuusutamine.
♥ Joo palju vett.
KOLMAS KUU
sinu tite jaoks
Ta on juba nii suur! Peaaegu üks kolmandik ajast on läbi ja tema muudkui kasvab ja kasvab. Samuti teed seda sina. Aga tead, mis on selle kuu armsaim arenguetapp? Ta õpib naeratama! On ju naljakas mõelda, et sinu sees kasvab inimene, eks?
♥ Tital on olemas kõik luud ja lihased – hurraa!
♥ Kehale hakavad kasvama pisitillukesed karvakesed.
♥ Ta kortsutab kulmu, ajab huuli prunti ning avab ja sulgeb oma suud.
♥ Sinu väikesel tital tekivad sel nädalal juuksed. Valmistu patse punuma! Samas jällegi, kui sinu beebi on nagu Marikene, siis jääd sa neid juukseid ootama nagu ilmaimet. Minu viiekuune on ikka kiilakas (v.a üks väike juuksetutt kuklas).
♥ Loote kael kasvab pikemaks ja lõug ei toetu enam rinnale. Hakkab teine ennast sirgu ajama!
♥ Kui loode juhtub käega oma huuli puudutama, hakkab tööle imemisrefleks. Mis saaks olla veel armsam!
♥ Kui lapsel on tumedate juuste geenid, siis hakkavad need praegu tootma tumedat pigmenti.
♥ Kuigi beebi silmad on veel kinni, tajub ta valgust. Kui suunad kõhu peale taskulambi, liigub ta ilmselt valgusvihust eemale. Mina piinasin oma kõhuelanikku mobiilivalgusega. Vonkles küll!
♥ Nüüd pole lapsuke enam vastuvõtlik välistele ohuteguritele, mis võivad põhjustada väärarenguid.
♥ Loode on kuni 16 sentimeetrit pikk ning kaalub ligi 100 grammi.
♥ Käte ja jalgade liigutused muutuvad koordineeritumaks ja jõulisemaks, just seetõttu võid sa nüüd õrnu liigutusi tundma hakata. Jah, see tundub, nagu oleks sul gaasid kõhus, aga kae nalja – tegelikult on sul titt kõhus!
♥ Kuigi sünnituseni on veel maa ja ilm, hakkab su rindades tekkima kolostrum – toitainete- ja vitamiinirikas vedelik, mis saab beebi esimeseks toiduks pärast sünnitust.
♥ Võid märgata tumedat joont (linea nigra) nabast allpool keset kõhtu. Juttude kohaselt peaks see kaduma pärast lapse sündi, aga minu oma vedeleb ikka mu kõhul. Lihtsalt lepi temaga.
♥