Näputoit. Õpeta oma laps head toitu armastama. Gill Rapley Ja Tracey Murkett
d pigem silmaringi arendamiseks, mitte meditsiinilise, farmakoloogilise või muu professionaalse nõustamise aseaineks, millele konkreetses olukorras toetuda. Kui vanemad on väikelapse tervise või arengu pärast mures, samuti enne mis tahes ravi muutmist, lõpetamist või alustamist, tuleb lapsevanematel nõu pidada perearsti või mõne teise professionaalse tervishoiutöötajaga. Autorite teada on raamatus sisalduv teave õige vähemalt 2008. aasta augusti seisuga. Praktika, seadusandlus, regulatsioonid ja soovitused muutuvad pidevalt ning lugeja peaks vajaduse korral otsima ajakohast professionaalset nõustamist. Autorid ja kirjastajad leiavad, et raamatus sisalduv teave ei tohiks nii ehk teisiti kahju teha.
Mõni juhtumianalüüsi osalise nimi on inimeste privaatsuse huvides muudetud.
Tänusõnad
Tahame tänada kõiki, kelle mõtted, kogemused, kommentaarid ja elutarkus selle raamatu ilmumise võimalikuks tegid.
Suur aitäh teile, Jessica Figueras, Hazel Jones, Sam Padain, Gabrielle Palmer, Magda Sachs, Mary Smale, Alison Spiro, Sarah Squires ja Carol Williams, et saime teilt käsikirja kohta väärtuslikku tagasisidet, samuti tuge, mõistvust ja inspiratsiooni.
Aitäh ka toimetajale Julia Kellawayle kannatlikkuse ja sallivuse eest.
Lõpetuseks tahame tänada oma perekondi, kes olid meile raamatu kirjutamise ajal pidevalt toeks, olgu käsikirja lugemise, arvutiabi, lapsehoidmise või teetegemise näol. Meie kummagi elukaaslane on lausa medalit väärt.
See raamat on meie lastele, kes meile jätkuvalt nii palju õpetavad.
Sissejuhatus
Esimene kord, kui beebi tahket toitu sööb, on paljudele lapsevanematele mälestusväärseks teetähiseks – sellega algab uus ja põnev peatükk väikelapse elus. Kui laps esimese ampsu võtab, peavad vanemad pöialt, et temast tuleks hea sööja. Nad soovivad, et ta tunneks toidust rõõmu, sööks tervislikult ning perekondlikud söögikorrad oleksid mõnusad ja stressivabad.
Ent paljud avastavad peagi, et esimestel tahke toidu aastatel pole neil ega lapsel kuigi tore. Maadelda tuleb tavapäraste probleemidega, näiteks ei söö laps tükilist toitu, on pirtsakas sööja või ei taha söögiaegadest teadagi. Tihti seatakse peres sisse eraldi söögiajad ja eraldi toidud – täiskasvanutele ja lastele.
Enamjaolt algab beebi tee täiskasvanuliku toitumise juurde päevast, mil vanem otsustab panna talle suhu lusikatäie püreestatud toitu. Mis aga juhtub, kui teha teisiti? Mis saab siis, kui lasta lapsel endal valida, millal ja kuidas tahke toiduga algust teha? Mis juhtub, kui lubada lapsel endal päristoiduga tegutseda, selle asemel et teda lusikast toita? Teisisõnu – mis saab siis, kui ohjad beebi kätte anda?
Nii nagu paljudes peredes, pakub selline seiklus nii sinule kui ka beebile rohkem lusti. Laps näitab sulle ise, millal ta on valmis algust tegema, ja sööb algusest peale perega koos.
Ta õpib tundma tervislikku koguperetoitu – mitte puruks litsutud ega püreestatud palakesi, vaid ehtsat toitu –, seda maitstes, uurides ja suhu pannes. Ja suuteline on ta selleks juba alates kuuendast elukuust.
Näputoit ehk BLW1 arendab beebi mälumisoskust, käelist osavust ning silmade ja käte koordinatsiooni. Sinu abiga avastab ta paljud tervislikud toidud ja õpib olulisi sotsiaalseid oskusi. Ka sööb ta vaid niipalju kui vajab, mis vähendab tõenäosust hiljem ülekaaluliseks muutuda. Ennekõike aga pakub söömine talle naudingut – ja tänu sellele on ta söögiaegadel rahul ja rõõmus.
Näputoit on turvaline, loomulik ja lihtne – ja nagu enamik häid kasvatusalaseid ideid, ei midagi uut. Terves maailmas on vanemad selle meetodi peale tulnud lihtsalt oma beebit jälgides. Näputoit sobib nii rinnapiima, rinnapiimaasendajat kui ka nende kahe segu söövale beebile. Ja nende lapsevanemate jutu järgi, kes on proovinud nii näputoitu kui ka lusikast söötmist, on palju lihtsam ja toredam lasta lapsel ise süüa.
Muidugi pole mõte kuuekuusele lapsele toidupalakesi anda midagi enneolematut. Erinevus seisneb selles, et imik saab tahket toitu ainult näputoidu kujul, püreed ja lusikast söötmine jäävad ära.
Raamat näitab, miks näputoit on tahke toidu tutvustamiseks loogiline tee ning miks on mõistlik beebi oskusi ja vaistu usaldada. See raamat annab praktilisi näpunäiteid alustamiseks ja ilustamata pildi sellest, mis ees ootab, pühendades sind stressivaba lastekasvatuse kõige kiivamalt varjatud saladusse.
Näputoidu-teooria ei paku välja punkte, mida tuleks järgida, ega tasemeid, mida läbida. Beebi ei pea tõestuseks ridamisi püreesid, kahvliga puruks litsutud või kergelt tükilisi toite ära sööma, enne kui ta päristoidu manu lubatakse, ja sina ei pea oma päevaplaani rohkete eraldi söögiaegadega keeruliseks ajama. Võid hoopis lõõgastuda ja beebi toiduseiklustest rõõmu tunda.
Enamasti sisaldavad tahke beebitoidu alased raamatud menüüsid ja retsepte, aga see raamat on teistsugune. Pigem räägitakse sellest, kuidas beebil ise süüa lasta, mitte niivõrd sellest, mida talle söögiks pakkuda. Beebieinete planeerimine vihjab sellele, et imik ei saa pere tavapärast toitu süüa või et talle tuleb eraldi toitu valmistada. Ent mis tahes tervislike roogade kokaraamatu enamikku retsepte annab kergesti selliseks kohandada, et kuuekuune imik võib sama toitu süüa.
Kui pere menüü on toitev ja tervislik, pole beebi jaoks eraldi retsepti tarvis.
Siiski panime hõlpsama pealehakkamise nimel kirja mõne soovituse, millised toidud alustuseks sobivad ja mida tuleks vältida. Ja kuna paljud lapsevanemad näevad näputoidus ehk
BLW-meetodis võimalust enda toit selge pilguga üle vaadata, pakume välja juhtnöörid, kuidas tagada tervele perele tervislik ja tasakaalustatud menüü. Seega – kui seni sai elatud rohkem kiirtoidust ja valmiseinetest, aitab raamat ehk uue kursi võtta.
Näputoit võib sinule ja lapsele ühtviisi vahva olla. Kui sa pole varem näinud, kuidas beebi sel moel tahke toiduga algust teeb, siis võib olla päris üllatav näha, kui kiiresti laps mitmesuguste toitude käsitsemisel osavuse omandab ja kui seikluslikult ta, võrreldes teiste beebidega, uutesse maitsetesse suhtub. Isetegemine pakub beebile rõõmu – ja aitab õppida.
Paljud näputoitu kasutanud lapsevanemad, kes meiega oma elamusi jagasid, olid selle raamatu kirjutamisel abiks.
Mõnele oli lusikast söötmine liiga raskeks osutunud; teine pöördus näputoidu poole lihtsalt meeleheitest, kui kuuekuune beebi ei lasknud end lusikast toita. Mõni, kelle puhul oli tegu esimese lapsega, oli kuulnud, et näputoit on leebe ja mõistlik moodus tahke toiduga algust teha, ja teda võlus selle meetodi hea maine. Üha uuesti ja uuesti saime aga kuulda, et näputoit meeldis imikutele hullupööra ja neist said alatiseks õnnelikud ja seltskondlikud einestajad.
Loodame, et meie raamat aitab sul avastada, kui lihtne on imikuga pere söögilauda üle minna ning kuidas näputoit, mida laps saab ise suhu panna, rajab aluse muutumatult tervislikuks ja rõõmupakkuvaks söömiseks.
1
Mis on näputoit?
„Paistab, et enamasti on söögiaeg lapsevanematele hirmus katsumus. Emilyga meil seda muret ei ole. Söögiaeg on lõbus aeg.
Toidust ei tule mingit tüli.”
„Palju-palju lihtsam on anda lapsele sama toitu, mida söövad kõik teised. Eelmisi beebisid söötsin lusikast ja olin kogu aeg mures, et kas nad ikka said midagi süüa või ei, aga Beni pärast ma ei muretse. Näputoit tundub nii loomulik – ja pakub palju rohkem rõõmu.”
Mis on võõrutamine?
Võõrutamine on järk-järguline muutus, mille tulemusel algul ainult rinnapiima või rinnapiimaasendajat toiduks saanud imik seda enam ei saa. Muutus võtab aega vähemalt kuus kuud, aga võib – eriti rinnaga toitmisel – kesta ka mitu aastat. Käesolev raamat kõneleb võõrutusprotsessi algusest, mis hakkab peale beebi esimese tahke toidu suutäiega.
See esimene tahke toit – vahel kutsutakse seda lisatoiduks – pole mõeldud emapiima või rinnapiimaasendaja asemel, vaid neile täienduseks, nii et imiku menüü muutub järk-järgult mitmekesisemaks.
Enamikus peredes juhivad võõrutusprotsessi vanemad.
BLW on lühend ingliskeelsest terminist