Ausalt ilust. Usaldusväärne teejuht ilumaailma. Sali Hughes
tooted sisaldavad aktiivkoostisosi, mis on küll täiesti ohutud, kuid halvendavad mõnel naisel naha seisundit sel määral, et nende toodete kasutamine muutub ebameeldivaks või võimatuks. Häda on selles, et naistel, kellel on enda arvates tundlik nahk, on nahk sageli tundlik hoopis vaid ühe või kahe koostisosa suhtes, mida leidub peaaegu kõigis tavakosmeetika toodetes, mistõttu nende vältimine näib võimatu. Sellegipoolest tasub ärrituse põhjustaja kindlasti välja selgitada. Selleks tuleb kasutada üsna tüütut elimineerimisprotsessi: lõpeta igasugune nahahooldus ja hakka tooteid ükshaaval katsetama, kuni leiad süüdlase. Õnneks pead seda tegema ainult korra või paar kogu elu jooksul, sest kui uurid hoolikalt toote koostisainete nimekirja, võid probleemide põhjustajale peagi jälile jõuda. Seejärel on sul lihtsam seda ainet vältida, sest nišifirmad loobuvad järjest enam nahaärrituse kõige levinumatest tekitajatest: mineraal-, palmi-, parafiinõlist, lõhnaainetest, parabeenidest, alkoholist jne (ehkki paljud inimesed võivad neid kõiki muretult kasutada). Mõnikord võib see tähendada veidi kõrgemat hinda, kuid tundub, et seegi peagi muutub. Korralikke ilutooteid, mis ei põhjusta nahaärritust, saab juba praegu osta enamikust kosmeetikakauplustest ja tervislikku toitu pakkuvatest poodidest. Tundliku nahaga inimesed peaksid tähelepanu pöörama ka toitumisele. Paljud eksperdid väidavad, et toitumise ja naha seisundi vahel ei valitse mingit seost, aga mind juba ümber ei veena: tean küllaga naisi, mina ise nende hulgas, kelle nahk muutub tundlikumaks, kui nad söövad liiga palju suhkrut, ja kelle tundlikkus väheneb märgatavalt, kui nad endaga aru peavad ning magusasöömise lõpetavad. Ma olen ametlike tõekspidamiste veendunud austaja, ma pooldan kemikaale ja suhtun alternatiivteraapiatesse üsnagi skeptiliselt, kuid selle teema puhul usaldan ma teaduse asemel pigem oma kogemust, mis põhineb 20 aastat kestnud tööl klientidega.
Enamik naisi, kellega kohtun, usub rohkem või vähem, et neil on seganahk, ja ma olen täiesti nõus, et mingil eluhetkel suuremal osal meist see nii ongi.
Segatüüpi nahk kipub hormoonide tõttu kergemini tasakaalust välja minema (päevadega seotud vistrikud on tavalised) ja menopaus mõjub sellele eriti rängalt. Ülimalt oluline on mõistlik nahahooldus. Olen märganud, et seganahk võib algselt üsnagi tasakaalus olla, kuid sellele saab saatuslikuks kas väga karm rasueemaldus või liiga rohke niisutamine. Seetõttu on peamine eesmärk vältida mõlema probleemi suurenemist (nahale ei tohi kumbagi äärmust peale suruda), nii et esmatähtis on õrn ja leebe nahahooldus. Enamik seganahaga inimesi eelistab päeval õlivaba niisutavat kreemi – selle tekstuuri, meeldiva toime ja püsivuse tõttu. See sobibki hästi, kuid ma soovitan kasutada õhtul tasakaaluks taimeõlisid ning regulaarselt õrna vedelat koorijat. Vältida tasuks näopesuvahtusid, eriti neid, mis sisaldavad sulfaate (SLS). Näopuhastuspalsam, – õli või – kreem mõjub ebastabiilsele nahale hellemalt.
Rasune nahk on nagu kahe teraga mõõk ja selle hooldus on tõenäoliselt kõige keerulisem ning ettearvamatumate tulemustega. Kahe teraga mõõk sellepärast, et see võib sind nooruses ja isegi keskeas (kohtan järjest enam vanemaid inimesi, kellel on rasune nahk) päris õnnetuks teha, kuid korvab selle veidi hiljem, sest vananeb üldiselt aeglasemalt. Kuiv nahk on nooruses klaarim, aga vananedes tekivad sellele kiiremini kortsud. Rasust nahka on raske hooldada – osalt naha enda pärast, kuid ka seetõttu, et selle nahatüübi kohta levitatakse nii palju lausvalesid, et inimesed lihtsalt ei tea, mida ette võtta. Rasusel nahal püsib meigipõhi vaid lühikest aega ja „lendub” sealt peaaegu kohe pärast maandumist, paljastades taas läikiva naha. (Vaata peatükist „Akne” , kuidas on kõige parem rasuse ja vistrikulise naha eest hoolitseda.)
Kokkuvõtlikult: kahtlemata ei tasu vältida niisutavaid kreeme ja õlisid, küll aga mineraalõlisid, shea– ja kookosevõid ning ülitõhusalt niisutavaid kreeme. Mind kurvastab ja masendab see, kui paljud naised on lasknud end veenda, et peavad rasu tekke ennetamiseks hoiduma kõikidest õlidest. Ma küll mõistan, et kui kasutada päevaseks meigipõhjaks õlivabasid niisutavaid kreeme, saab mugavama, matima ja praktilisema tulemuse, aga ööseks võiks siiski nahale kanda mõnd õrna näoõli. Ei vasta sugugi tõele, et kõik õlid on ühesugused. Hea õli aitab rasust nahka, mitte ei kahjusta seda. Koos õrna näopuhastusvahendiga on see su rasuse naha parim sõber.
Üldiselt ei meeldi mulle kasutada sõna „normaalne”, kui jutt käib kellegi välimusest, ent antud juhul tähendab normaalne tasakaalu – nahka, mis pole ei kuiv ega rasune ja mis vaid haruharva võib olla nende kahe segu. Sellisele nahale ei teki peaaegu mitte kunagi vistrikke ning enamasti on see heas seisundis. Kui sul on selline nahk, siis – palju õnne! Su nahka on lihtne hooldada ja vananemisprotsessi käigus annab see sulle nii mõndagi andeks. Teatud ajal kuus või elu eri perioodidel võib selline nahk muutuda ajutiselt rasuseks, kuivaks või olla segatüüpi. Sellisel juhul tasuks kasutusele võtta spetsiaalsed, ent õrnad tooted, kuni nahk muutub taas normaalseks. Külma ilmaga võib normaalne nahk muutuda veidi kuivaks, ka võib T-tsoonis esineda vähest rasu ja veidi suuremaid poore, aga enamasti ei kujuta need endast probleeme. Ära kaota pead ja ära alusta oma muidu suurepärase naha üürikeste eksimuste korral äkkrünnakuid – liiga karm võitlus rasususe või kuivuse vastu võib su naha tavapärase normaalse seisundi pikaks ajaks ohtu seada.
Veel üsna hiljuti ei teinud ilutööstus kuivusel ja pindkuivusel mingit vahet, ehkki tegelikult pole need sugugi üks ja sama asi. Kuivas nahas on liiga vähe rasu. Pindkuivas nahas on liiga vähe vett (mistõttu pindkuiv nahk ei pruugi alati olla üksnes kuiv, vaid võib olla ka rasune). Üldjuhul näeb pindkuiv nahk läbimärjana välja kümme korda parem, kuid on pärast rätikuga kuivatamist tuhm ja kahkjas. Niiske ilmaga ärkab selline nahk ellu, külma ilmaga paistab aga hall. Mõnel inimesel säilitab nahk endas veevarusid paremini kui teisel – teaduslikult ei ole tõestatud, et vee joomine muudab naha niiskemaks, ehkki seda kinnitavad jutud on laialt levinud (enamik naisi, kellega kohtun, arvab, et kui nad joovad suurtes kogustes vett, näeb nende nahk parem välja). Üks eakam dermatoloog jutustas mulle kord päris veenvalt, et organism kontrollib, kuidas temas vett tarbitakse, ja kannab hoolt, et esmalt saaksid seda elutähtsad organid. Kui kehas tekib veepuudus, näppab ta seda nahalt, kus selle olemasolu pole nii oluline. Minu meelest kõlab see täiesti loogiliselt, kuigi tõeline