Põhjalaste raev: viikingite maailma lugu. Philip Parker
vanematele, kes nägid pealt selle teekonna algust, kuid ei saanud enam olla selle lõpu juures.
Illustratsioonide nimekiri
1. Lindisfarne’i kivi. (Topfoto)
2. Vaade Lindisfarne’i XII sajandi kloostrikirikule. (Istockphoto)
3. Rootsist Vendelist leitud viikingite kiiver VII sajandist. (Topfoto)
4. Taani soost leitud hõbedast Gundestrupi katel on üks tähelepanuväärsemaid esemeid pronksiaja Skandinaaviast (detail). (Topfoto)
5. Kivilaevad Lindholm Højes Taanis. (Topfoto)
6. Cuerdale’i aare. (Topfoto)
7. Vaade Jarlshofile Shetlandi suurimal saarel. (Topfoto)
8. Jellingi kivi. (Topfoto)
9. Viikingite pikkmaja rekonstruktsioon Trelleborgis. (Istockphoto)
10. Thori vasara Mjöllniri kujuline amulett Upplandi maakonnast Rootsis. (Topfoto)
11. Viikingiaja purjelaev Gotlandi pildikivil X sajandist. (Topfoto)
12. Gokstadi laev. (Topfoto)
13. Osebergi laev. (Topfoto)
14. Hirmuäratav mehepea Osebergi laeva puuvankrilt. (Topfoto)
15. Ülal ja
16. all. Sigurd küpsetab lohesüdant, Regin aga seisab mõõgaga kõrval (ülal), ning Sigurd tapab Regini (all); nikerdus Hylestadi püstpalkkirikus Norras. (Topfoto)
17. XII sajandi viikingite püstpalkkirik Golis Hallingdalis Stavangeri lähedal võeti 1884. a osadeks lahti ja toodi Oslosse. (Istockphoto)
18. þingvelliri lõhe, Islandi esinduskogu Althingi kogunemiskoht. (Istockphoto)
19. Newporti torn. (Istockphoto)
20. Viikingite turbast pikkmajad L’ Anse aux Meadowsis. (Topfoto)
21. Kuningas Knud ja kuninganna Emma. (Topfoto)
22. Stseen Bayeux’ vaibalt: Normandia hertsogi Guillaume’i laevastik ületab La Manche’i. (Topfoto)
Kaartide nimekiri
Viikingite maailm
Viikingite esimesed röövretked Britannias ja Iirimaal
Viikingid Frangi riigis ja Friisimaal
Viikingid Inglismaal 865–916
Skandinaavia varasel viikingiajal
Põhja-Atlandi maailm
Viikingid Islandil ja Fääri saartel
Viikingid Gröönimaal
Viikingite uurimisretked Põhja-Ameerikas
Viikingid Venemaal
XI sajandi uued impeeriumid
Viikingid Normandias
Stamford Bridge’i ja Hastingsi sõjakäigud 1066
Tänuavaldused
Selle raamatu valmimiseks kulus üle kolme aasta ja mind aitasid sel teel paljud inimesed. Ma tahan eriliselt tänada kirjastuse Jonathan Cape töötajaid, kes pingutasid fantastiliselt raamatu avaldamise nimel: Dan Franklin, kes uskus piisavalt ideesse, et raamat tellida, ja ootas imetlusväärse kannatusega selle valmimist; Caroline McArthur, kes andis käsikirjale korraliku kuju; Mandy Greenfield, kelle hoolikas toimetamine aitas toormaterjali üüratult paremaks muuta. Samuti olen taas väga tänulik Martin Brownile, kelle suurepärased kartograafioskused on andnud raamatule kaardid, mis illustreerivad imekenasti viikingite maailma mõnikord segadusse ajavat kohanimede rägastikku. Loomulikult tuleb tänada mu imepärast agenti Gill Coleridge’i RCW-st ja tema abilist Cara Jonesi, kelle nõuanded ja julgustavad sõnad olid, nagu alati, raamatu jaoks hindamatu väärtusega.
Hulk inimesi abistas mind paljude külastuste ajal mitmel pool Skandinaavias ning ma olen tänulik kõigi nende arvutute sõbralike vastuvõtmiste ja külalislahkuse eest, mida ma seal leidsin. Ma soovin eriliselt tänada Ragnhild Ljoslandi, Alexandra Sanmarki ning kogu University of the Highlands and Islands (Põhja-Šoti ülikooli) Põhjala uuringute keskuse töötajaid Kirkwallis, kelle abiga sain ma näha nii palju Orkney saari ääretult meeldiva nädala jooksul, mil nad korraldasid saarel viikingitele pühendatud suvekooli.
Kõik eksimused ja puudujäägid peavad jääma autori vastutusele, kuid ma tahan tänada neid, kes kommenteerisid käsikirja raamatu valmimise eri etappide ajal, eriti Amanda Faberit, kelle ettepanekud esimese mustandi kohta aitasid seda tohutult parandada. Samuti väärib tänu Shane McLeod Lääne-Austraalia ülikoolist, kelle asjatundlik silm märkas paljusid kitsaskohti ja vajakajäämisi teemade juures, milles minu asjatundlikkus oli napivõitu.
Samuti tahan (väga hilinenult) tänada Richard Overyt, kelle heasoovlik julgustamine suunas mind toimetajaameti asemel kirjutama mu esimest raamatut „The Empire Stops Here” ja kes seeläbi on kaudselt vastutav ka käesoleva raamatu eest.
Lõpuks tuleb mul kogu südamest tänulik olla oma elukaaslasele Taniale, kes on aastaid talunud minu viikingihullust ja kadumisi Skandinaavia kaugematesse kolgastesse, ning oma tütrele Liviale, kes iial ei kõhkle osutamast vigadele piltidel, kus viikingeid kujutatakse kandmas sarvilisi kiivreid. Ilma nende armastuse ja toetuseta poleks see raamat saanud sündidagi.
Nimedest
Viikingiaja nimede kirjutamine valmistab palju probleeme. Ühe ja sama isiku nime võidi kirjutada eri allikates (iiri, anglosaksi, islandi, kreeka või isegi araabia) erinevalt, mistõttu päris ühest kirjapilti polegi võimalik esitada. Üldiselt olen Skandinaavia ja Lääne-Euroopa kohanimede puhul eelistanud variante, mida kasutatakse enamasti vastavates riikides tänapäeval. Muudel juhtudel olen kasutanud tavaliselt viikingite nimede vanapõhja vorme, välja arvatud nende nimetavas käändes lõpus olnud r (niisiis Harald, mitte Haraldr), kuid mõnevõrra lihtsustatud diakriitiliste märkide tarvitamist. Kaks vanapõhja ja islandi keele tähte võivad olla lugejatele tundmatud: ð ehk, kui kasutada inglise keelele omast hääldust, heliline th (nagu sõnas father), ning þ ehk helitu th (nagu sõnas think).1
Kaart 1 Viikingite maailm
Sissejuhatus
Siis sumasid hundina aplad viikingid, ikka ihates tappa, läbi Panta jõe läände. Meresõitjad tõstsid kilbid kõrgele pea kohale ja kandsid neid üle sätendava vee. Byrhtnoth ootas neid oma sõdalastega ees, valmis tapluseks: ta andis meestele käsu moodustada kilpidest faalanks ja seista vankumatult vaenlase rünnaku vastu. Siis oli lahing, kus võis ees oodata kuulsus, valmis algama. Kätte oli jõudnud aeg, mil kõik hukatusse mõistetud mehed pidid võitluses langema. Suur lärm algas, kaarnad tiirutasid ja kotkad liuglesid meeste peade kohal, oodates juba, mil saavad laipade kallale tormata, maa peal kostis aga kisa ja karjumist. Nad läkitasid teele viilteravad odad ning viskasid vastase pihta nõelteravaid viskeodasid. Vibunöörid vingusid, kilbid tõrjusid teravikke. Taplus oli äge. Vapraid mehi langes mõlemal poolel, noorurid lämbusid tolmus […] Vaprad mehed seisid kaljukindlalt. Nad kõik mõtlesid, kuidas lüüa esimesena odaga, kuidas võtta oma relvaga hukule mõistetud sõdalase elu. Surmatud langesid maha. Ülejäänud ent seisid vankumatult ja Byrhtnoth kihutas neid tagant, õhutades ägedalt võitlema iga meest, kes tahab leida kuulsust võitluses taanlastega […] Teine meresõitja tungis krahvi 2 suunas, ihates teda tappa ja kätte saada tema vara ja sõrmused ja ornamendiga kaunistatud mõõk.
Siis tõmbas Bryhtnoth tupest mõõga, laia teraga ja sädeleva, ja siis raius läbi mehe soomussärgist. Kuid liiga ruttu peatas ta üks mererüüstaja ja krahv sai käest haavata. Kuldpidemega mõõk langes tema käest. Ta ei suutnud enam mõõka hoida ega tõsta ühtegi relva. Siis veel tõi hallipäine sõjamees kuuldavale need sõnad, noori sõjamehi julgustas vapralt peale tungima […] Siis raiusid paganatest sõjamehed maha tema ja kaks meest, kes seisid tema kõrval: Ælfnoþ ja Wulfnær langesid põrmu, andes oma isanda eest elu […] Nii oli nüüd langenud Æthelredi krahv, kogu väe juht. Kõik tema kaaskondsed nägid, et nende isand lamas surnult. Siis aga tungisid hiilgavad taanid
Nagu autor originaalis inglise keele tavasid arvestades, on ka tõlkes mõningaid eesti keeles kodunenud koha- ja isikunimesid kasutatud „harjumuspärases” vormis, näiteks Kopenhaagen Køvenhavni, Odin Óðinni ja Thor Þórri asemel. Samuti on erinevalt saagade publitseerimise traditsioonist jäetud ära nimede nimetavas käändes olev lõpp (tavaliselt r, ka topelduv l või n), küll on aga eelkõige Islandi ja Gröönimaaga seotud nimede puhul kasutatud originaalist ohtramalt diakriitilisi märke ning Põhjala keeltele eriomaseid tähti ð ja þ. See võib tekitada ühtlasi mõningaid lahknevusi üksikute juba eestikeelses kirjasõnas vähemal või rohkemal määral levinud nimede osas, mispuhul tasub tähele panna eriti seda, et üldjuhul käesolevas raamatus rõhumärgiga esitatud vokaalid vastavad pikale vokaalile, ð tähele d ja þ tähekombinatsioonile th. Samuti on võib-olla harjumuspärasest enam kasutatud nii põhjalaste kui ka anglosaksi nimedes tähekombinatsiooni ae asemel tähte æ. – Siin ja edaspidi tõlkija märkused.
Õieti oli Byrhtnoth