Tahtamaa. Jaan Kross
sama moodi, kui ta ju mõneski asjas ei tarvitsenud musitseerida minuga nii sajaprotsendiliselt unisono:
“Tead, ma mõtlen: kui see asi sulle nüüd tõesti niimoodi sülle peaks sadama – siis tuleks sellest võib-olla kinni võtta küll.”
Ma olin ise kaalunud täpselt sedasama. Võib-olla koguni juba otsustanud täpselt sedasama. Muidugi olin selle kõrval vaaginud ka asjasse üldsegi mitte puutumist. Ja Marge proovimiseks käisin just tolle asjasthoidumise-hoiaku praegu tema rummiklaasi kõrval välja:
“Ah et ma peaksingi siis mudakaubandusse sukelduma?”
Tema pani sigareti ette ja ma andsin talle tule otsa. Ta rääkis rahulikult: “Noh, mitte just kaelani, eks ole. Ja üldse – ega ma ei tea. Sa otsustad selle asja ju ise. Aga ma mõtlen, et tasub kaaluda, kumb on targem; kas lasta teistel, noh, näiteks sel isand Luugil või kellel tahes, selle mudaga äri teha ja teenida – või teenida ise…” Ta näis teispool suitsupilve sellest mõttest teatud määral innustuvat (nagu see oli ajuti innustanud mind ennastki): “Ja miks õieti mitte? Jätta oma Montaigne’id ja Bellayd aastaks-paariks kõrvale ja tõestada end vahelduseks hoopis teisal?”
Mina muigasin: “Sa räägid nii, nagu ei kavatseks sa ise ka sugugi kõrvale jääda–?”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.