Maalehe tomatiraamat. Ingrid Bender
veninud taimed istutatakse sügavalt, vajadusel poolviltu mulda.
‘Terma’ taimed avamaal pärast istutamist
‘Terma’ taimed avamaal 2012. aasta vihmase suve augusti lõpus
3.3. Aknalaual
Esimene võimalus külvi tegemiseks on juba jaanuaris, kui valgust tuleb iga päevaga juurde. Seemne võib külvata väikesesse potti, kus saab taime kasvatada sedavõrd suureks, et istutada see kohe suurde potti, millesse taim alaliselt kasvama jääb. Toatomati taim vajab kasvamiseks kuni 10-liitrist nõud, mille põhjas on auk, sagedast väetamist ja mõõdukat kastmist. Kasvupoti põhja paneme 5–6 cm paksuse liiva- või killustikukihi, mis aitab taimel liigveega paremini toime tulla. Kasvusubstraat peab olema piisavalt õhu- ja toitaineterikas. Sobib hästi mulla ja kasvuturba segu, millesse on lisatud hea toitainetetasakaaluga komposti või sellist spetsiaalset mineraalväetist (püsiväetist), millest toitained aeglaselt vabanevad. Ka kompostist vabanevad toitained pikema aja jooksul, mis tagab taimede hea ja ühtlase varustatuse. Sobivaks kompostiks on näiteks Tori lähistel toodetav ja aianduskauplustes müügil olev hobusesõnnikukompost. Kui on piisavalt suur kasvunõu (pott), siis võib substraadiks võtta ka ainult kasvuturba, mis aga vajab sagedasemat kastmist kui mulla ja turba segu. Kasvuturba eeliseks on aga haigustekitajatest vaba keskkond. Taime ühtlasema veega varustatuse tagab kastmisgeeli lisamine kasvusubstraadile.
Aknalauale sobib sort ‘Varto’, mis talub poolvarju. Taimel on lühikesed sõlmevahed ja valmimata viljad on helerohelised
Toatomati taimele antakse lisaks substraadis olevatele toitainetele koos kastmisveega regulaarselt pealtväetist.
Kevad- ja sügiskuudel on parimaks kasvukohaks lõunapoolne aken. Suvel on lõunaküljel taime ja istikupoti ülekuumenemise oht, mida aitab vähendada poti varjutamine valge paberiga.
Hea hoolduse ja erilise pühendumise korral on võimalik tomatitaime aknalaual või lõunapoolse akna lähedal kasvatada terve aasta ja kauemgi.
Sordi ‘Varto’ taim on toas kasvanud 14 kuud ja annab ikka veel saaki
3.4. Rõdul
Rõdul on samuti võimalik edukalt tomatit kasvatada. Külv taimede ettekasvatamiseks tehakse aprilli algul. Potti istutamisel ja taime(de) hooldusel on samad soovitused nagu aknalaualgi kasvatamise korral. Lõunapoolsel rõdul on vaja taime või taimi hoolikalt jälgida, et pott ei kuivaks läbi. Vähema päikesepaistega rõdule peab valima sordi, mis talub ka poolvarju.
Väikesesse rõdukasti või suuremasse amplisse sobib kääbustomat, mis on kasvult väike.
4. NÕUDED KASVUTINGIMUSTE SUHTES
4.1. Soojus
Tomat on soojalembene kultuur. Taimede kasvuks on kõige soodsam temperatuur päeval +22…+24 °C ja öösel +16…+18 °C. Temperatuuril alla +13 °C peatub viljade moodustumine ja alla +10 °C lakkab kasv. Temperatuuri tõustes üle +32 °C jäävad õied viljastamata, kuna õietolm muutub steriilseks. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri korral kiireneb taimede kasv, suureneb toitainete vajadus, viljad jäävad väiksemaks ja valmivad kiiremini. Jahedate ööde korral (alla +10 °C) aeglustub viljade valmimine ja kasvavad suuremad viljad.
4.2. Valgus
Valge kilemultš parandab valgustingimusi
Tomat on valguse suhtes nõudlik ja vajab päikeseküllast kasvukohta. Vaid vähesed sordid taluvad pisut varju. Poolvarjus kasvav tomatitaim venib pikaks, vars on peenike, lehed helerohelised. Sellisel taimel moodustub vähe vilju, saak on väike. Taimed on haigustele vastuvõtlikud.
Reeglina ei talu tomat ööpäevaringset valgustamist; on vaid üksikuid sorte, mis pideva valgustatusega lepivad.
4.3. Muld ja toitained
Tomati kasvatamisel on oluline teada, et taimed vajavad kasvamiseks suurel hulgal toitaineid. Hea saak saadakse väga erinevatel substraatidel (muld, turvas jt). Kõige parema maitsega viljad valmivad siiski mullas kasvatades. Hea on, kui sügisel on mulda antud sõnnikut või kevadel komposti või mõnda muud orgaanilist väetist, mis muudab mulla toitainete- ja õhurikkaks. Toitainete tasakaalult on tomatile kõige sobivamad sõnnikuliigid veise- ja hobusesõnnik. Muld peab olema nõrgalt happeline (pH 5,6–6,5).
Tomat viib saagiga mullast ära kõige rohkem kaaliumi, seejärel lämmastikku ja fosforit. Kaaliumi kasutab tomat kõige suuremas koguses viljakandeperioodil ja taime arengu esimesel etapil. Lämmastik on eriti oluline tõusmetest õienuppude moodustumiseni, soodustab viljade teket ja nende juurdekasvu. Tomatitaimede lämmastikuvajadus kuni 3. õiekobara moodustumiseni on sama suur kui kaaliumivajadus. Viljade tekke edasisel arengul suureneb kaaliumi nõudlus, olles K: N vastavalt 2:1. Kuigi fosforivajadus on kaaliumi- ja lämmastikuvajadusest palju väiksem, kasutab tomatitaim seda elementi pidevalt. Kaltsium on kogu tomatitaime arengutsüklis vajalik. Kui mulla reaktsioon on optimaalsel tasemel, siis on tavaliselt kaltsiumi mullas piisavalt, pealtväetamisega lisaks anda pole vajadust. Magneesiumipuudust esineb sageli, kuid harva on tulemuseks saagi vähenemine. Puudus on tavaliselt seotud mulla madala pH-ga või juurte tsooni ebasoodsate tingimustega mullas – tihenenud muld, liigniiskus, veepuudus, õhu vähesus jt.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.