Rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare
paar kiiret kahjumit toovat tehingut optsioonidega. Otsustasin optsioone edaspidi mitte näppida ja keskendusin dividende maksvatele aktsiatele. 2013. aasta lõpuks oli ettevõte teeninud kasumit kokku veidi alla 300 000 euro. Lisaks aktsiatele investeerisin alates 2013. aastast ka laenude andmisesse – mul on välja antud ligi 1000 laenu Bondora laenukeskkonnas koguväärtusega enam kui 60 000 eurot, olen investeerinud ettevõtete võlakirjadesse ja andnud hüpoteeklaene. 2010. aastast alates hakkasin koos kinnisvarahuvilise sõbraga investeerima ka korteritesse ja 2014. aasta sügiseks kuulub meie ühisele firmale 4 üürikorterit ja üks üürimaja Tallinnas. Lisaks otsustasin ma 2011. aasta lõpus luua endale eraisikuna passiivset sissetulekut pakkuva dividendiaktsiate portfelli, investeerides esmalt Tallinna Vee, Harju Elektri ja Tallinna Kaubamaja aktsiatesse. Sellest otsusest kasvas välja minu sügavam huvi dividende maksvate ettevõtete vastu ja 2012. aasta suvel otsustasin vahetada oma spekulatiivsed positsioonid dividendimaksjate vastu ning kauplemise asemel keskenduda investeerimisele. Aja jooksul olen oma dividendiportfelli ka veidi kohendanud ja 2014. aasta sügisel on mul osalused Tallinna Vee, Olympic Entertainment Groupi ja Merko Ehituse aktsiates.
Käesolevat kirjatööd alustasin osadena juba 2008. aastal, kuid otsustasin, et enne ma seda raamatut avalikult ei levita, kui olen ise esmase finantsvabaduse ja rikkuse saavutanud. Koos perega tähendas see mulle vähemalt 2000 eurost passiivset sissetulekut kuus. See ei ole kindlasti veel selline rikkus nagu filmidest näha, kuid see on minu jaoks esmane finantsvabadus. See annab võimaluse vajadusel võtta aeg maha ja veeta rohkem aega perega. Annab võimaluse tegeleda oma hobide – minu puhul näiteks rattasõidu ja investeerimisraamatute lugemise – ja reisimisega. Võimaluse soovi korral väljas söömas käia ja tellida menüüst toit hinna üle kaalutlemata. Kokkuvõttes – annab esmase vabaduse. Ja see on alles algus: järgmiseks sammuks oli olukord, kus ma saan 50 % oma passiivsest tulust investeerida omakorda edasi passiivset tulu toovatesse varadesse (ehk siis minu elamiskulud on poole väiksemad passiivsest sissetulekust). See eeldas vähemalt 4000 eurost passiivset sissetulekut kuus.
2013. aasta kevadeks oli raamatu esimene versioon trükiküps ja 500 eksemplari leidsid minu suureks üllatuseks kiiresti omanikud. Tagasiside oli väga positiivne, mitmed lugejad kirjutasid, et tegemist oli nende jaoks ühe parima loetud raamatuga ja lisaks praktilistele näidetele said nad siit ka suure koguse motivatsiooni. Ma ise avastasin, et kirjutamise töö meeldib mulle väga ja nii asusin juba 2013. aasta suvel koostama õpikust järgmist versiooni. Trükkisin seda esmalt 2000 ja seejärel lisaks veel 1000 eksemplari. Vahepeal on aga enam kui aasta mööda läinud, olen ise teinud mitmeid uusi tehinguid ja tänu uutele tutvustele ka kõvasti targemaks saanud. Kõikidest nendest tehingutest on ka Sinul võimalik käesolevast raamatust mugavalt õppida!
MIKS TAHTA RIKKAKS SAADA?
Ülikoolis õppimise ajal veetsin oma suvevaheajad USA-s ukselt-uksele raamatuid müües. Igal suvel õnnestus mul vestelda umbes 3000 perega ja nii kogunes päris hea arusaam sellest, mis on elus hea või halb ja kuidas erinevad otsused toovad kaasa ka erinevaid tagajärgi. Mulle avanes justkui võimalus piiluda inimeste ellu ja näha ühe keskmise 2-3 lapsega pere argipäeva. Ja käsi südamel, enamasti oli see kohutav! Stressis vanemad, teleka abil kasvatatud lapsed, pidev kiirustamine, tülid, haigused… Üha sagedamini tabasin ennast mõttelt, et enamik peresid oleksid palju-palju õnnelikumad, kui nad ei peaks raha pärast nii palju muretsema. Kohtasin lugematul arvul inimesi, kes tegid tööd, mis neile ei meeldinud, kuid arveid oli ju vaja maksta. Inimesed võtsid laenu, et osta asju, mida neil vaja ei läinud, et sellega uhkustada inimeste ees, kellest nad tegelikult ei hoolinud.
Minu rõõmus ja muretu lapsepõlv sai kiire lõpu. Aga kõige selle hädamere keskel hakkasid seda enam silma üksikud toredad ja õnnelikud pered. Hakkasin sportlikust huvist analüüsima, mis on nende erandlike perede ühisosadeks ja tulin lihtsale järeldusele. „Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige!”
Tundub päris enesestmõistetav, kas pole? Aga kui sageli käituvad inimesed sellele järeldusele sootuks vastupidiselt! Ma usun, et suurt osa meie põlvkonnast on kasvatatud teadmises, justkui oleks rikkus halb ja häbiväärne. „Raha ei ole elus kõige tähtsam!”; „Õnne ei saa osta!”; „Kõik siin maailmas ei ole müüdav!”; „Vaesus pole häbiasi!” jms mõttetarkused viitavad justkui sellele, nagu oleks rikkus midagi ebapuhast või vähemalt negatiivse alatooniga. Praktika Ameerikas aga tõestas sootuks vastupidist.
Vaesus on halb, selles ei ole midagi auväärset ega õilsat! Vaesed inimesed on ahned, egoistlikud ja tavaliselt ka mitte eriti usaldusväärsed. Alati on erandeid, kuid seitsme suve jooksul kohatud 20 000 peret näivad seda mitte eriti romantilist järeldust kinnitavat. Ja vastupidi, enamik rikkaid inimesi olid oma eluga rahul, neil oli aega oma laste ja abikaasa jaoks ja tavaliselt olid nad lahked, abivalmid ja isetud.
Raske on olla isetu, kui pidevalt on vaja mõelda, kust saada raha. Raske on olla hea lapsevanem, kui Sa oma abikaasaga pidevalt rahamurede pärast tülitsed. Raske on teisi aidata ja anda, kui sul endal on puudus käes. Inimesed, kes ütlevad, et raha ja rikkus ei ole oluline ja neid see ei huvita, kasutavad oma väidetes kõige sagedamini väljendeid nagu „mul ei ole selleks raha” või „ma ei saa seda endale lubada”. Maailm on täis inimesi, kes küll väidavad, et raha ja rikkus pole oluline, kuid kes samal ajal loevad iga viimast kui senti ja on ihned. Vaesed inimesed jumaldavad raha ja tunnevad rikastega võrreldes raha ees palju suuremat aukartust. Nad on raha orjad.
Ma olen nõus, et lastele ei peaks ostma kõiki müügil olevaid mänguasju ja kindlasti ei tohiks oma lapsi rahaliselt ära hellitada. Samas ei tohiks lapsele öelda: „Me ei saa seda endale lubada!” või „Meil ei ole selle jaoks raha!” See sisendab lapsele austust ja aukartust raha suhtes, mitte ei suuna teda mõistma, et raha on vaid vahend vabaduse saavutamisel. Palju mõistlikum on öelda: „Kas Sa arvad, et asi on seda hinda väärt?” või „Oled Sa valmis selle nimel nii-ja-nii palju töötama ja pingutama?”
Rikkad inimesed on oma otsustes rahalisest aspektist vabad. Just selle vabaduse pärast peaks olema iga inimese eesmärk saada võimalikult kiiresti rikkaks ehk rahaliselt vabaks. Et saaks otsuseid langetada mitte rahakoti, vaid selle järgi, mis on tõeliselt tähtis. Paradoksaalsel kombel on teekond rikkuse juurde seotud enamasti välise vaesusega. Selleks, et olla ükskord rahaliselt vaba, tuleb algul elada kõvasti alla oma võimaluste. Just sellest käesolev raamat räägibki.
MIDA SEE RAAMAT ÕPETAB?
Käesolev õpik on jagatud kolmeks osaks. Neid võiks läbi töötada järjest, aga kui on näiteks huvi just investeerimise kohta rohkem teada saada, siis on võimalik ka kohe sinna hüpata.
Esimeses osas räägime lahti, mis üldse rikkus on, kuidas seda mõõta, kuidas rahalisi eesmärke seada ja kuidas oma edenemist jälgida. Selle tulemuseks peaks olema täpne teadmine, kus Sa rahalises mõttes hetkel oled ja kuhu välja tahad jõuda.
Teises osas räägime rikkaks saamise mudeli kõige tähtsamast tegurist ehk säästmisest. Kui pole sääste, pole ka võimalik rikkaks saada, nii lihtne see ongi! Ühtlasi vaatame üle, kuidas võlgadest lahti saada ja kuidas vajadusel sissetulekuid suurendada. Samuti saad ideid, kuidas olla edukas ettevõtluses. Minu eesmärk on, et selle osa lõpuks otsustad Sa liituda 50 % klubiga ja enda (ning ka oma järeltulijate!) elu igaveseks muuta.
Kolmandas osas räägime lõpuks investeerimisest ja sellest, kuidas luua endale passiivset sissetulekut ja rahalist vabadust. Vaatame põhjalikumalt laenu andmist, üürikinnisvara ja dividendiaktsiaid. Veidi tuleb juttu ka kullast, metsast ja põllumaast. See osa annab Sulle konkreetsed tööriistad oma rahaliste eesmärkide saavutamiseks. Lisaks teooriale olen siia kogunud palju näiteid tegelikult toimunud tehingute kohta. Targad õpivad teiste vigadest ja nii on Sinul hea võimalus veidi kooliraha kokku hoida.
Lisaks on õpikus palju harjutusi, mis nõuavad ka Sinult veidi mõttetööd. Ütlen kohe ära, et enamik lugejaid neid teha ei viitsi, aga enamik inimesi pole ju ka rikkad…
1. Miks minu jaoks on oluline olla rikas?
2. Mis mulle ei meeldi vaesuse juures?
3. Mida ma tahaksin