Maalehe väike seeneraamat. Ain Raitviir
hea söögiseen, ei vaja kupatamist
Kasutamine: noorena sobib marineerimiseks, vanemana on väärtuslik kuivatamisseen, värskelt hea nii praetuna kui ka suppides
Sarnased liigid: sapipuravik, mille kübar ja jalg on külmema kollakaspruuni värvusega, jalga katab jäme võrk, torukesed on roosad ja seeneliha on viha maitsega, mis muudab sapipuraviku mittesöödavaks
Märkused: meeldiva lõhnaga pruun sametpuravik ei jää maitselt palju alla kivipuravikule ja paljud seenelised hindavad teda kõrgelt just kuivatamisseenena
Kasepilvik
Kübar: läbimõõt 5–10 cm, noorelt peaaegu kerajas, hiljem lame, allakeerdunud, tömbi, nõrgalt rihvelja servaga, keskpaigas süvendunud, sile või mõnikord võrkjas-sooneline, limane, läikiv, rohiroheline, mõnikord ka pruunikas-, kollakas-või hallikasroheline, sageli osaliselt või üleni väljapleekinult valge, ulatuses ärarebitava nahaga
Eoslehekesed: noorelt kaua valged, hiljem kreemkollased, võrdlemisi laiad, tihedalt asetunud, jalale kinnitunud
Jalg: kõrgus 4–6 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, aluse suunas kergelt ahenev, kõva-lihakas, valge, siidiläikeline, alumises otsas tihti roostevärvi laikudega
Seeneliha: keskmise paksusega, habras, valge, vanana pruunilaiguline, erilise lõhnata, üldiselt pehme maitsega, kuid noorena ja eriti eoslehekestes veidi kibe
Kasvukoht: kaasikud ja kase-segametsad, aga ka okasmetsades üksikute kaskede läheduses
Esinemisaeg: juulist oktoobrini
Söödavus: hea söögiseen, vajab kerget kupatamist, kuid segus pehmemaitseliste pilvikutega võib kasutada ka värskelt
Kasutamine: sobib soolamiseks, marineerimiseks ja praadimiseks. Kuivatatult hea supiseen. Kui kupatatud seentele lisada praadimisel mõned värsked kasepilvikud, annavad nad roale meeldiva pähklimaitse
Sarnased liigid: puuduvad
Märkused: kasepilvik on Eesti pilvikute hulgas ainulaadne oma kahvaturohelise värvusega ja kasvukohaga kaskede all
Veinpunane pilvik
Kübar: läbimõõt 5–15 cm, lihakas, noorelt lamekellukjas, hiljem lame kuni süvendunud, bordoopunane, tumepunane, purpurviolettpunane, pleegib kiiresti ja muutub keskelt kollaseks, vanalt muutub üleni mustja-hallika-punakalaiguliseks, niiske ilmaga limane ja läikiv, kuivalt silmatorkavalt tuhm, tömbi sileda servaga, poolenisti ärarebitava kübaranahaga
Eoslehekesed: noorena valkjad, muutuvad aja jooksul nurmenukukollaseks, vananedes ilmub neile mustjashall toon, õhukesed, haprad, tihedalt asetunud, jalale kinnitunud
Jalg: kõrgus 7–12 cm, läbimõõt 1–2 cm, silindriline, kuiv, valge, harva punakate laikudega, muutub aja jooksul alusest alates mustjashalliks
Seeneliha: noorelt valge, muutub lõikepinnal kahvatu-vaskpunaseks, seejärel aeglaselt mustjashalliks, vanana läbinisti mustjashall, lõhnata, meeldiva pehme pähklimaitsega
Kasvukoht: okas-ja segametsad, eriti kuusikud
Esinemisaeg: juunist novembrini
Söödavus: hea söögiseen, ei vaja kupatamist
Kasutamine: sobib värskelt praadimiseks ja soolatult säilitamiseks (ka segaseenena)
Sarnased liigid: tuhmuv pilvik muutub samuti vananedes halliks, kuid tema kübar on kollakas-punakas-oranž kuni vaskpunane ja ta kasvab peamiselt kuivades männikutes
Märkused: veinpunane pilvik on üks tavalisemaid suuri pilvikuid kuusikutes ja teda tunneb ära kiiresti pleekiva veinpunase kübara ja halliks tõmbuva seeneliha järgi
Kollane pilvik
Kübar: läbimõõt 5–12 cm, noorelt poolkerajas, hiljem lame või kergelt süvendunud, kroomkollane või hele-ookerkollane, kuivalt paljas, tuhm, niiskelt limane ja läikiv, poolenisti ärarebitava kübaranahaga
Eoslehekesed: algul valged, hiljem nurmenukukollased, vanana hallikaskollased või pruunikad, õhukesed, tihedalt asetunud, jalale kinnitunud
Jalg: kõrgus 3–6 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, valge, mõnikord kollakas, vananedes ja katsumisel muutub mustjashalliks
Seeneliha: valge, mõnikord kollaka varjundiga, muutub lõikepinnalt algul nõrgalt punakaks, seejärel mustjashalliks, vanana üleni mustjashall, värske puuvilja lõhnaga ja pehme maitsega
Kasvukoht: kaasikud ja kase-segametsad, alati koos kaskedega
Esinemisaeg: juulist oktoobrini
Söödavus: hea söögiseen, ei vaja kupatamist
Kasutamine: praetakse värskelt, säilitamiseks soolatakse, tavaliselt segaseenena koos teiste pilvikutega
Sarnased liigid: paatjas pilvik, mis kasvab kuusemetsades on enamasti oliivja tooniga kollasel kübaral ning kibeda maitsega, mistõttu vajab kupatamist
Märkused: erkkollane kübar, kasvukoht kaskede all ja katsudes halliks muutuv jalg võimaldavad kollast pilvikut eksimatult ära tunda
Soopilvik
Kübar: läbimõõt 5–15 cm, noorena kumer, seejärel lame või süvendunud, särav veri-kuni sarlakpunane, püsiva värviga, pleegib alles vanana keskelt kollakaks, nõrgalt limane, läikiv, tömbi sileda servaga, ulatuses ärarebitava kübaranahaga
Eoslehekesed: noorena valged, hiljem kreemikaskollased, vanana hele-ookerkollased, õhukesed, laiad, kaunis hõredalt asetunud, jalale kinnitunud
Jalg: kõrgus 10–20 cm, läbimõõt 2–5 cm, valge, mõnikord punakate laikudega, silindriline, kuiv, sile
Seeneliha: valge, ei muuda vananedes värvi, ilma lõhnata, pehmemaitseline
Kasvukoht: männi-segametsad, eriti siirdesoo-ja rabamännikud
Esinemisaeg: augustist septembrini
Söödavus: väga hea söögiseen, ei vaja kupatamist
Kasutamine: praetakse värskelt, säilitamiseks soolatakse, noorena sobib ka marineerimiseks
Sarnased liigid: veinpunane pilvik meenutab veidi soopilvikut, kuid tema jalg ja seeneliha muutuvad katsudes või vananedes halliks
Märkused: soopilvik on meie võimsamaid ja ilusamaid pilvikuid. Rabametsades on ta juba kaugelt kergesti äratuntav
Harilik kukeseen
Kübar: läbimõõt 3–10 cm, algul kumer sissekeerdunud servaga, hiljem lai-lehterjas, lainelise või hõlmise servaga, rebukollane, harva kahvatukollane, kuiv, peenviltjas
Eoslavakandja: kübara allküljel eoslehekesi meenutavate voltidena. Voldid rebukollased, harva kahvatukollased, paksud, korduvalt harunenud,