Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autorid
eesmärgipüstitused on kasulikud, kuid inimõigustealane haridus saab olla tõhus üksnes juhul, kui me sõnastame oma eesmärgid märksa täpsemalt ning ütleme selgelt, millist pädevust me tahame noortes kasvatada. Peame esitama endile järgmised küsimused: Millist liiki teadmised võimaldaksid noortel inimõigustest sügavamalt aru saada? Millised oskused ja hoiakud on vajalikud selleks, et inimõiguste kaitsmisele kaasa aidata? Vastused neile küsimustele aitavad meil oma eesmärke täpsemalt kirjeldada. Kompassi koostamise ning Euroopa inimõigustealase hariduse praktika käigus on välja toodud allpool nimetatud iseloomulikud jooned. Nendest lähtudes on välja töötatud ka käsiraamatus esitatud harjutused.
Teadmised ja arusaamine
• Põhimõisted: vabadus, õiglus, võrdsus, inimväärikus, mittediskrimineerimine, demokraatia, universaalsus, õigused, kohustused, vastastikune sõltuvus, solidaarsus jne.
• Arusaam, et inimõigused moodustavad raamistiku, millele tuginedes saab kokku leppida soovitud käitumisviise perekonnas, koolis, kogukonnas ja maailmas üldiselt.
• Inimõiguste ning nende ajaloolise ja tulevikulise mõõtme roll inimese enda, kogukonna ja maailma eri paikades elavate teiste inimeste elus.
• Kodaniku-/poliitiliste õiguste ning sotsiaalsete/majanduslike õiguste erinevus ja vastastikused seosed.
• Inimõigusi toetavad ja kaitsvad kohalikud, riiklikud, rahvusvahelised organid, vabaühendused ja üksikisikud.
• Inimõiguste erinev käsitlemine ja kogemine eri ühiskondades ning sama ühiskonna eri rühmades; inimõiguste kehtivuse erinevad alused, sh religioossed, kõlbelised ja juriidilised alused.
• Inimõiguste tunnustamiseni viinud tähtsamad ühiskondlikud muutused, ajaloolised sündmused ja põhjused.
• Inimõigusi kaitsvates tähtsamates rahvusvahelistes dokumentides (nt inimõiguste ülddeklaratsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon) tunnustatud inimõigused.
• Osalejate oma riigi konstitutsiooni ja seadustega tagatud inimõigused ning vastavad riiklikud järelevalveasutused.
Praktikas ei tohiks inimõigustealase hariduse protsessi ja väljundit eristada.
Oskused
• Aktiivne kuulamine ja suhtlemine: võime kuulata ära erinevaid seisukohti, võtta sõna enda ja teiste isikute õiguste kaitseks.
• Kriitiline mõtlemine: asjakohase teabe otsimine, materjalide kriitiline hindamine, teadlikkus eelarvamustest ja kallutatusest, oskus ära tunda manipuleerimise eri vorme ning põhjendatud otsuste tegemine.
• Oskus teha teistega koostööd ning lahendada konflikte positiivselt.
• Oskus ühiskondlike rühmade töös osaleda ja seda korraldada.
• Oskus inimõiguste rikkumisi ära tunda.
• Inimõiguste kohaliku ja ülemaailmse kaitsmise nimel tegutsemine.
Hoiakud ja väärtushinnangud
• Vastutus oma tegude eest, tahe ennast täiendada ja ühiskonda muuta.
• Uudishimu, avatud mõtlemine ja mitmekesisuse hindamine.
• Empaatia ja solidaarsus teiste inimestega ning tahe toetada neid, kelle inimõigusi ohustatakse.
• Väärikustunne, enese ja teiste väärtustamine sotsiaalsetest, kultuurilistest, keelelistest või religioossetest erinevustest olenemata.
• Õiglustunne, soov töötada universaalsete inimõiguste, võrdsuse ja mitmekesisuse austamise ideaalide saavutamise nimel.
2.4 Inimõigustealase hariduse seos teiste haridusvaldkondadega
Inimõigused mõjutavad meie elu kõiki aspekte nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Lugedes inimõiguste ülddeklaratsiooni, võime näha, et peaaegu kõigi tänapäeval maailmas esinevate probleemidega (vaesus, reostus, kliimamuutused, majanduslik ebavõrdsus, AIDS, hariduse vähene kättesaadavus, rassism ja sõjad) kaasneb ka inimõiguste rikkumisi.
Peaaegu kõigi tänaste probleemidega maailmas kaasneb ka inimõiguste rikkumisi.
Tihti on raske öelda, milline sellistest ebaõigluse vormidest on rohkem või vähem tähtis. Sellekohane hinnang sõltub inimese paiknemiskohast ning ühiskondlikust seisundist. Tegelikult on need probleemid omavahel sedavõrd tugevalt seotud, et neist ühe kõrvaldamiseks tuleb tegeleda ka ühe või mitme teisega. Inimõigused on jagamatud, vastastikku sõltuvad ja omavahel seotud, nii et on võimatu valida tunnustamiseks ja järgimiseks välja ainult teatud inimõigused.
Kõnealused probleemid ei paku huvi üksnes inimõigustealase hariduse korraldajatele. Need on samavõrd olulised kõigile, kes tahavad edendada õiglast ja rahumeelset maailma, kus valitseb lugupidamine ja võrdsus. Kuigi need inimesed võivad nimetada oma tegevust arenguhariduseks, rahuhariduseks, säästva arengu hariduseks või kodanikuhariduseks, on nende kõigi puhul ikkagi tegemist omavahel seotud ja vastastikku sõltuva probleemideringiga, mille käsitlemisele Kompass lisab oma panuse. Inimõigused on tõepoolest mitmekesised ning võivad avalduda palju erinevamates vormides, kui me oskame arvata. Eriti just noorsootöö tegevustes rõhume tihti noorte vastutus- ja väärikustundele, nimetamata seda alati inimõigustealaseks hariduseks.
Kodanikuharidus
Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse hartas öeldakse: „Kodanikuharidus ja inimõiguste haridus on tihedalt seotud ja toetavad teineteist. Nad erinevad pigem rõhuasetuse ja ulatuse, mitte eesmärkide ja tegutsemisviiside poolest. Kodanikuharidus keskendub esmajoones demokraatlikele õigustele ja kohustustele ning aktiivsele osalusele ühiskonna poliitilises, sotsiaal-, majandus-, õigus- ja kultuurielus, inimõiguste haridus aga käsitleb inimõigusi ja põhivabadusi inimeste elu kõigis valdkondades laiemalt.”
Kodanikuharidus ja inimõigustealane haridus erinevad pigem rõhuasetuse ja ulatuse, mitte eesmärkide ja tegutsemisviiside poolest.
Kodanikuhariduse õppekava sisaldab selliseid teemasid nagu poliitika ja valitsus, õigussüsteem, ajakirjandus, multikulturalism ja võrdsed võimalused. Kompass sisaldab tervet hulka sellega seotud harjutusi, mis on koondatud teemade „demokraatia”, „kodakondsus ja osalus”, „meedia”, „üldised inimõigused”, „diskrimineerimine ja sallimatus” ning „sotsiaalne sugu” alla.
Need Kompassi teemad on kasulikud ka sellistele riiklikele asutustele ja vabaühendustele, kes pakuvad sisserändajatele ja pagulastele kodanikuharidust, mis võimaldab neil saada antud riigis juriidiliselt ja ühiskondlikult tunnustatud kodanikuks.
Inimese- ja ühiskonnaõpetus
Paljudes riikides sisaldab haridus ainevaldkonda, milles käsitletakse üksikisiku rolli ühiskonnas ning mis aitab noortel valmistuda elus ette tulevateks probleemideks. See võib kattuda kodanikuhariduse teemadega, kuid võib hõlmata ka inimese vaba ajaga seotud aspekte: sport, huviringid ja ühingud, muusika, kunst ja muud kultuurivormid. Taolises hariduses võidakse käsitleda ka isiklikke suhteid. Inimõigused seostuvad kõnealuste küsimustega kahel põhilisel moel. Esiteks: isiksuse areng ja isiklikud suhted sisaldavad kõlbelisi ja sotsiaalseid aspekte, milles tuleb juhinduda inimõiguste väärtustest. Teiseks: õigust kultuuri- ja ühiskonnaelust osa võtta on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes lepingutes. Isegi kui teie noorterühma liikmed saavad seda õigust teostada, leidub maailmas noori, kellel see pole võimalik.
Kompass sisaldab teemade „osalus” ning „kultuur ja sport” all mitmeid harjutusi, mida saavad kasutada ka inimese- ja ühiskonnaõpetusega tegelevad õpetajad.
Väärtuskasvatus / kõlblusharidus
Paljudes riikides kuulub koolide õppekavasse ka väärtuskasvatus, kuid sellega seoses on inimestel tihti kaks põhimõttelist murekohta: milliseid väärtushinnanguid tuleks