Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autorid
ka mitteformaalse hariduse pakkujatel.
Paljude nende jaoks, kes puutuvad inimõigustealase haridusega kokku vaid aeg-ajalt, on Kompass muutunud sellise hariduse sünonüümiks. Siiski ei piirdu inimõigustealane haridus vaid Kompassiga. Kompass näitab kätte suunad ja soovitab võimalusi, kuidas inimõigustealast haridust pakkuda, kuid iga korraldaja valib koos õppijatega lõpuks ise sobiva suuna ja meetodi.
Kompass ei ole inimõigus, kuid inimõigustealane haridus on seda.
Uuendused Kompassi 2012. aasta redaktsioonis
Esimesel kümnel aastal pärast Kompassi avaldamist toimusid inimõiguste ja sellealase hariduse valdkonnas kiired muutused. Nendeks on näiteks kiirenev globaliseerumine, ülemaailmne terrorism ja sõda selle vastu, globaalne majanduskriis, inimese põhjustatud kliimamuutuste mõju, Gruusias, Ukrainas ja mitmes araabia riigis toimunud pöörded demokraatia suunas, interneti levik, Iraagi ja Afganistani sõjad, Fukushima tsunami ja tuumakatastroof ning palju muud.
Kompassi üritati kasutada nende erinevate kriiside käsitlemiseks, kuid 2010. aastaks oli selge, et see oli mitmes osas vananenud.
Kompass annab juhiseid inimõigustealase haridusega tegelevatele õppijatele, pedagoogidele ja korraldajatele. Siiski peab igaüks neist leidma endale sobiva viisi, kuidas inimõigustest rohkem teada saada ja neid edendada.
Lihtne oleks olnud tähistada Kompassi käesolev redaktsioon versiooninumbriga 2.0 või 3.0, kuid seda ei tehtud. Lugejad ja inimõiguste edendajad leiavad, et käesolev Kompassi redaktsioon sarnaneb paljuski eelmisega: endiselt nähakse ette arutelusid vastuolulistel teemadel, käsiraamat on endiselt õppijakeskne ning endiselt soovitatakse osalejatel algatada praktilisi tegevusi.
Oleme arvesse võtnud erinevate kanalite kaudu edastatud kasutajate hinnanguid ning ajaloolisi arenguid: 2002. aasta olulised küsimused ei pruugi seda enam olla täna. Meie põhiline eesmärk oli muuta Kompass kõnekaks 21. sajandi teisel aastakümnel.
Meie põhiline eesmärk oli muuta Kompass kõnekaks 21. sajandi teisel aastakümnel.
Selle tulemused on järgmised:
– Laiem ja mitmekesisem harjutuste valik, mis hõlmab ka harjutusi interneti, terrorismi, religiooni ja mälestamisega seotud inimõigusprobleemide käsitlemiseks. Soovitame teil nende harjutustega tutvuda ja neid õppetöös proovida. Loodame, et Kompassi kasutajad leiavad enam kui 60 väljapakutud inimõigustealase harjutuse seast endale sobivad. Samuti loodame, et inimõiguste edendajad leiavad siit uusi ja loomingulisi võimalusi inimõiguste teemade ja väärtuste käsitlemiseks.
– Käsitletud on tervet rida uusi teemasid, sh puuded ja puudehalvustamine, religioon, mälestamine ja terrorism. Osa teemasid on varasemaga võrreldes teisiti üles ehitatud (nt sotsiaalne sugu ja tööelu/sotsiaalsed õigused). Vastavates jaotistes järgitakse sama filosoofiat nagu 2002. aastal: eesmärk on käsiraamatu kasutajat toetada ning kannustada teadmishimulisi inimõigustealase hariduse pakkujaid/korraldajaid täiendava teabe otsingutele.
– Esimese peatüki ülesehitust on oluliselt muudetud. Selles keskendutakse inimõigustealasele haridusele kui põhilisele inimõigusele ning võetakse arvesse Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse hartaga loodud võimalusi. Samuti käsitletakse selles rohkem Kompassi kasutamist klassis.
– Viiendas peatükis on esitatud põhjalikum ülevaade üksikteemadest, mis siiski ei vabasta korraldajaid kohustusest tutvuda ka muude allikatega. Inimõigustealane haridus on oma loomult selline: alati saab kaugemale minna ja teadmisi süvendada!
Jätsime ka välja mõned 2002. aasta redaktsioonis sisaldunud harjutused, mida praktikas selgelt vähem kasutati. Kõige selle tulemusena on Kompassis rohkem sisu ja lehekülgi.
Kompassi aluseks olevad põhiväärtused ja käsitlusviisid on jäänud samaks. Kompassi peaksid endiselt iseloomustama järgmised tunnused.
Piisav: kasutajad leiavad sellest kõik vajaliku, et inimõigustealast haridust noortele tutvustada.
Kasutusvalmis: välja pakutud harjutused ei vaja lisaressursse ega pikka ettevalmistust.
Noori kõnetav: kirjeldatud harjutused ja inimõiguste probleemid on lihtsalt seostatavad noorukite ja noorte täiskasvanute murede ja maailmanägemisega.
Praktiline ja kogemuspõhine: kõigi harjutuste juures on antud soovitusi edasiseks tegutsemiseks ning osalejate kaasatus ei piirdu lihtsalt teadmiste omandamisega.
Sobib nii tasemehariduses kui ka mitteformaalses hariduses kasutamiseks: praktiliselt kõiki harjutusi saab läbi viia koolis ja klassis; kuigi tegemist on spetsiaalselt mitteformaalse hariduse jaoks välja töötatud harjutustega, tuleb nende kestust või muid aspekte mõnel juhul natuke kohandada.
Kohandatav: kõiki harjutusi saab kohandada vastavalt konkreetsele kontekstile, õpperühmale ja ühiskondlikule olukorrale, milles neid „läbi mängitakse”. Soovitatud variandid aitavad korraldajatel luua oma versioone.
Sobib lähtekohaks: huvitatud korraldajad ja pedagoogid leiavad siit rohkesti soovitusi ja ressursse konkreetsete teemadega süvendatult tegelemiseks või inimõiguste kohta täiendava teabe saamiseks.
Üldine ja terviklik: Kompassi saab kasutada kõigi inimõigusteemade käsitlemiseks, olenemata õppija teadmiste tasemest. Selle aluseks on kaasav ja terviklik õppimiskäsitlus, milles võetakse arvesse väärtusi, hoiakuid, oskusi ja teadmisi.
Kompass on kirjutatud kõigile inimõigustest huvitatud isikutele, kes soovivad tegutseda inimõigustealase hariduse valdkonnas. Varasem õpetamis- või juhtimiskogemus ei ole nõutav ning harjutuste läbiviimise ja nende kohandamise kohta vastavalt õppijate vajadustele ja konkreetsetele oludele on antud põhjalikku abiteavet. Eraldi jaotises on esitatud soovitused õpetajatele.
Ootame aadressil www.coe.int/compass huviga teie tagasisidet selle kohta, kas meil õnnestus oma eesmärgid saavutada ja kuidas võiks käsiraamatut paremaks muuta.
Lõpumärkused
1. Foorumi „Living, Learning, Acting for Human Rights” osalejate koostatud sõnum, aruande esitas Gavan Titley, Euroopa Nõukogu 2010.
1. peatükk
Inimõigustealane haridus ja Kompass: sissejuhatus
1. Sissejuhatus inimõigustealasesse haridusse
„Iga inimene ja ühiskondlik organ … aitab selgitus- ja haridustööd tehes kaasa nende õiguste ja vabaduste austamisele.”
Inimõigustealase hariduse aluseks on nõue „aidata selgitus- ja haridustööga kaasa nende õiguste ja vabaduste austamisele”. Enne inimõigustealase hariduse mõiste ja selle praktika käsitlemist tuleb aga selgitada, milles seisnevad siin kõne all olevad „õigused ja vabadused”. Seetõttu alustame inimõiguste lühitutvustusest.
1.1 Mis on inimõigused?
Läbi ajaloo on igas ühiskonnas välja töötatud sotsiaalse sidususe tagamise süsteeme, kodifitseerides kodanike õigusi ja kohustusi. Aastal 1948 jõudis rahvusvaheline üldsus lõpuks kokkuleppele kõigi riikide jaoks siduva õigustiku ehk inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmises. Pärast 1948. aastat on sõlmitud veel mitmeid inimõigustealaseid lepinguid, näiteks Euroopa inimõiguste konventsioon 1950. aastal ja lapse õiguste konventsioon 1990. aastal.
Inimõigused kajastavad inimeste põhivajadusi; nendega määratletakse põhitingimused, mille puudumise korral ei ole inimesel võimalik väärikalt elada. Inimõiguste põhisisu on võrdsus, väärikus, lugupidamine, vabadus ja õiglus. Inimõigused on näiteks diskrimineerimise keeld, õigus elule, sõnavabadus, õigus abielluda ja perekonda luua, õigus haridusele. (Inimõiguste ülddeklaratsiooni kokkuvõte ja täistekst on esitatud lisades.)
Kuidas