Aktsiatega rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare
õpik“), oli mul tekkinud veidi rohkem kapitali ja 2005. aasta lõpus otsustasin aktsiatega tõsisemalt tegelema hakata. Et pääseda kohesest tulumaksust ja teenitavat kasumit edasi investeerida, asutasin selle jaoks eraldi ettevõtte. Öeldakse, et investeerida tasub valdkonda, milles oled ekspert. Korporandi ja tudengina said minu esimesteks investeeringuteks õlletootjad – Olvi (A. Le Coqi omanik) ja Saku. Tegin oma blogis pika postituse, miks eelistada Olvit Sakule:
A.LeCoq on ennast juba päris kaua reklaaminud, et investeeri õllesse, pudelid võid ju ära viia! Tegelikult on aga õlletootja ise ilmselt veidi kasumlikum investeering. AleCoqi otse osta ei saa, kuid õnneks on olemas võimalus saada korraga Olvi OY, AS A. Le Coq Group, AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, A/S Cesu Alus, AB Ragutis ja AS Ösel Foods (Aura kaubamärkide omanik). Ehk siis osta Helsingi börsilt aktsiat nimega Olvi.
Miks see hea diil on? Ma numbritest ei hakka rääkimagi, aga lihtsalt et kogu see kupatus tuleb odavamalt kätte kui Saku, mis tegutseb ainult Eestis. Olvi kaudu laekub Sulle raha iga kord, kui keegi avab mõne A. Le Coqi õlle, Fizz siidri, limonaadi või Aura mahla. Lisaks kuuluvad neile veel õlletehased Lätis ja Leedus.
Numbritest niipalju, et kui esmalt Olvi mulle 2005. a. oktoobris silma jäi, oli hind 18 eurot, tänaseks aga juba 24 eurot. Nii et kiirustage, seltsimehed unetud!
Veidi numbritest ka. Võrdleme lähemalt Sakut ja Olvit (esimest saab osta Tallinna, teist Helsingi börsilt). Saku puhul oli 2005. aasta 9 kuu kasum 4,1 miljonit eurot, Olvi puhul sama number 8,7 miljonit. Olvi puhul teeb see P/E-suhteks (hinnaks 25 eurot) 15, Saku puhul (hind 9,6) aga 18,7.
Minu jaoks on aga olulisem pigem see, et Olvi sees on tunduvalt rohkem kasutamata ressursse, sest pea kogu kasum tuleb Eestist ja Soomest, kusjuures Leedu on senini tootnud isegi kahjumit. Arvestades Leedu ja Läti kiiret majanduskasvu, julgeks ka seal oodata tulemuste paranemist. Eelpool nimetatud aktsiahindade korral on Saku turuväärtus 77 miljonit ja Olvi oma 130 miljonit eurot. Kuigi Olvi oli 18 eur/aktsia kindlasti parem ost kui 24 euro pealt, on kasvuruumi endiselt. P/E oleks kahel firmal samaväärne siis, kui Olvi aktsia hind oleks 31 eurot.
Kui termin P/E Sulle veel midagi ei ütle, siis ära muretse. Sellest tuleb hiljem põhjalikult juttu. Kes on aktsiate ja investeerimisega varem kokku puutunud, see paneb tähele, et minu investeerimisotsus põhines üsna sinisilmsel analüüsil. Pärast Olvi aktsiate ostu (sest see oli odavam kui Saku) hakkasin lähemalt uurima ka Saku Õlletehast ja lõpuks ostsin ka selle ettevõtte aktsiaid (sest Saku oli omakorda odavam kui mõned teised Eesti börsiaktsiad ja maksis ka häid dividende). Õlu maitses aktsionärina kohe hoopis mõnusamalt!
Kirjutasin järgnevalt blogiposti ka Apple'i ja Google'i aktsiatest, mõlemad tundusid head pikaajalised investeeringud, kuid esmapilgul siiski suhtarvude baasil veidi kallid. Nii jätsin need ostmata ja ostsin 213 rootsi krooni tasemelt hoopis Swedbanki aktsiaid. Google'i aktsia hind neljakordistus, Apple'i aktsia hind kümnekordistus ja Swedbanki aktsia kukkus kahe aastaga 213 krooni tasemelt 20 krooni tasemele. Aga see kõik on muidugi tagantjärele tarkus.
Teine tore lugu minu karjääri algusest on esimeste aktsiate ostmine oma tulevasele abikaasale, kes oli just lõpetamas Tartu Kõrgema Kunstikooli graafilise disaini eriala ning oli seal kokku puutunud Apple'i arvutitega. Sellest tulenevalt soovis ta endale esimesteks aktsiateks soetada Apple'i aktsiaid. Paraku pidas aga tema tulevane abikaasa ennast aktsiaspetsialistiks ja nii valisin ma talle Apple'i asemel hoopis Fordi aktsiad. Kirjutasin selle kohta ka oma blogis järgmist:
Maria esimesed aktsiad – 10. aprill 2006
Täna siis oli see pidulik päev kui ostsime esimesed aktsiad Mariale. Mitme põhjuse kokkulangevuse tõttu said selleks just Fordi (F) aktsiad. Miks siis Ford ja mitte Apple?
Ilmselt on peamiseks põhjuseks see, et F on hetkel oluliselt jahedam aktsia kui Õun või Venemaa või mõni kullatootja. Kuna me otsisime investeeringut, siis on mõttekam valida midagi, mis võiks rahulikult portfellis püsida ka siis, kui iga päev pole aega sellega tegeleda.
Miks Ford huvitav on? Esiteks on ettevõte teatavasti tsükliline ehk siis tõusule järgneb mõõn ja mõõnale omakorda tõus. Peter Lynch kirjutab oma raamatus „One Up on a Wall Street“, kuidas tema karjääri parim tehing oli Chrysleri aktsiate ostmine nende madalseisus. Kuigi paljud analüütikud arvavad, et seekordne USA autotööstuse mõõn on midagi enneolematut, ei olnud teistmoodi lood ka Chrysleri raskuste ajal. Fordi turuväärtus on hetkel (aktsiahinna 7,63 juures) 14,22 miljardit USD. Samas maksab firma 5,3 % dividendi ja ettevõtte läbimüük ehk käive on enam kui 177 miljardit USD. Võrdluseks – Toyota (TM) turuväärtus on 187 miljardit ja käive oli 170,5 miljardit.
Miks siis Ford nii odav on, küsis Maria. Vastuseks on Põhja-Ameerika, kus Ford teenib juba mitmendat aastat kahjumit. Lisaks on firmal suured võlakohustused endiste töötajate ees. Kuid Fordi aruandeid vaadates ei ole asi siiski traagiline, sest firmal on 31,5 miljardi eest raha ja endiselt ollakse jooksvas kasumis.
Miks ma arvan, et Ford on hea investeering? Esiteks kindlasti dividendide pärast. 5,3 % dividenditulu on piisavalt kõrge, et panna teatav piir aktsia hinnalangusele. Teiseks suur ruum aktsiahinna kasvuks – kui asjad paranevad, ei ole Fordi aktsial raske hüpata 100 % 14 dollari tasemele (see teeks firma turuväärtuseks 30 miljardit dollarit). Toyota väärtuse kahekordistumine teeks Toyotast juba ühe maailma suurima ettevõtte (praegu on maailma suurim firma ExxonMobil turuväärtusega 374,5 miljardit dollarit. Elame-näeme – Fordi puhul on võimalus ka pankrot, kuid riski ja tulu suhe on siiski küünlaid väärt!
Apple'i aktsia kauples 2006. aasta aprillis 10 dollari juures (tegelikult oli aktsia hind 70 dollari juures, kuid seda splititi hiljem nii, et igast aktsiast sai seitse uut aktsiat – kui Sa ei tea, mis tähendab aktsiate split, siis vaata Google'ist järele!). Veidi enam kui 10 aastat hiljem on aktsia hind 110 dollari juures ehk rohkem kui kümnekordistunud. Vahepeal oleks Mariale iga aktsia kohta laekunud ka enam kui kuus dollarit dividendi. Investeeritud tuhandest dollarist oleks kümme aastat hiljem saanud enam kui 11 000 dollarit. Apple'st oli saanud ExxonMobili asemel uus maailma suurim noteeritud ettevõte.
Kuidas läks aga meie armsal Fordil? Ostsime aktsiad hinnaga 7,64 dollarit aktsia kohta ning kümme aastat hiljem on aktsia hind 12 dollarit. Vahepeal on dividendidena laekunud veidi üle kahe dollari. Seega kehvem kui Apple, aga mitte katastroofiline. Meie tegelik kogemus kujunes aga sootuks erinevaks. Nimelt panin ma Fordi aktsiad aasta hiljem, 2007. aasta kevadel, majanduskriisi hirmus kaheksa dollarilise hinnaga uuesti müüki. Kui teenustasud maha võtta, siis jäi Maria tehinguga enam-vähem nulli. Lühiajaliselt tundsin ennast väga targalt, sest 2008. aasta novembris kukkus Fordi aktsia isegi läbi ühe dollari taseme, dividendide maksmine lõpetati ja õhus oli reaalne võimalus pankrotiks. Iroonia tipuks kadus see raha aga hoopis Apple'i kaukasse, sest Fordi aktsiate müügist saadud raha eest ostis Maria endale õunafirma sülearvuti!
Esimene börsikrahh ja tänased investeeringud
Ostsin ja müüsin aktsiaid rõõmsalt edasi ja kuna 2006.–2007. aastal olid aktsiaturud üldiselt tõusvad, siis teenisin reeglina ka kasumit. 2007. aasta lõpuks oli minu ettevõtte aktsiaportfelli väärtus napilt rohkem kui 600 000 krooni (umbes 38 000 eurot). Veidi üle 200 000 krooni sellest oli teenitud kasum (see pärines eelkõige tehingutest Olympicu, Olvi ja Saku aktsiatega) ja ülejäänud minu enda säästud suvistest raamatumüümistest. Olin ise tuleviku suhtes üsna pessimistlikult meelestatud juba 2007. aasta veebruarist ja tsiteerisin blogis oma uurimistööd eelmisest krahhist aastast 1997. Kümme aastat oli möödas ja õhus olid küllaltki sarnased märgid. Veidi hiljem, 2007. aasta 8. veebruaril kirjutasin blogis:
Olge valvel, ta tuleb talvel
Täna siis oli Tallinna Börsil kolmas must neljapäev… Hetkel ehk ainukesena kannataks ostmist Norma aktsia, mis hoolimata headest tulemustest alla löödi. Olympicu või ehitusfirmade omanikuna paneksin ma aga küll hetkel aktsiad müüki.
P.S. Kõikidele, kel näpud sügelevad – ära kunagi puutu langevat nuga!
Olin tagantjärele tarkusena oma ajastuses päris täpne. Tallinna börsiindeksi väärtus oli sellel päeval (8. veebruar 2007) 1042,95 punkti. Sealt alates