de Ridder, Heroin. Vom Arzneimittel zur Droge (Frankfurt, 2000), lk 128.
14
Vt Pieper, op. cit., alates lk 26 ja sama teemaga seoses ka lk 205.
15
BArch-Berlin R 1501, Akten betr. Vertrieb von Opium und Morphium, Bd. 8, Bl. 502, 15.9.1922.
16
Tilmann Holzeri järgi, Die Geburt der Drogenpolitik aus dem Geist der Rassenhygiene – Deutsche Drogenpolitik von 1933 bis 1972, inauguratsiooni väitekiri (Mannheim, 2006), lk 32.
17
Saksa välisministeerium, AA/R 43309, Breitfeldi märge (Opiumreferent im AA), 10.3.1935. Holzeri järgi, op. cit., lk 32.
18
Isegi prestiižsed ja liberaalsed ajaloolased osalesid sõja eelloo teatud ametlike aktide võltsimises. Vt Hans Mommsen, Aufstieg und Untergang der Republik von Weimar 1918–1933 (Berliin, 2000), lk 105.
19
Klaus Mann, Der Wendepunkt (Reinbek, 1984). Mel Gordoni järgi, Sündiges Berlin – Die zwanziger Jahre: Sex, Rausch, Untergang (Wittlich, 2011), lk 53.
20
Pieper, op. cit., lk 175.
21
Fritz Ostini, „Neues Berliner Kommerslied“, teise nimega „Wir schnupfen und wir spritzen“, Jugend (1919), 52.
22
Kord tuli alkoholi kaudu / see magus peletis, / mis aeg-ajalt kannibalistlikult hea, / kuid nüüd läheb see liig kalliks maksma. / Ja meie, berliinlased / haarame kokaiini ja morfiini järele / las väljas müristab kõu / me muudkui süstime ja tõmbame ninna! (…) / Kelner toob restoranis / meelsasti kokapurgikese lauale / siis elame mõned tunnid / ühe parema tähe peal; / morfiin mõjub (poeb naha alla) / kohe otse keskses organis / vaimu kuumaks kütmiseks / me süstime ja tõmbame ninna! / Mis siis et seadus kõrgemalt / on ained ära keeland / mis ametlikult saada pole, / seda ikka saab. / Nii tuleb kergelt eufooria / ja kui meid kurjad vaenlased / murravad kui murdu / me muudkui süstime ja tõmbame ninna! / Ja kui süstid end hullumajja / ja tõmbad surma ninna / oh jumaluke, mis seal vahet / kui käes on selline ajastu! / Ilma selleta on Euroopa / üks narride maja ja paradiisi / võib ikka lipsata / kui süstid ja tõmbad ninna! Tõlkija
23
Kurt Pohlisch, „Die Verbreitung des chronischen Opiatmissbrauchs in Deutschland“, Monatsschrift für Psychiatrie und Neurologie (1931), kd 79, lk 193–202, lisa tabel II.
24
Siinkohal olgu mainitud ka NSDAP asutamine 24. veebruaril 1920. aastal Müncheni õllekeldris. Juba varakult mängis alkohol pruuni partei ja nende SA vennastumisrituaalides suurt rolli. Alkoholi rolli Kolmandas Reichis puudutatakse siin raamatus vaid möödaminnes, sest see venitaks uurimuse raamid välja ning väärib seega iseseisvat arutelu.
25
NSDAP ei andnud välja mingit parteiprogrammi selle tavapärases mõttes ega varjanud kunagi oma irratsionaalset ülesehitust. Nende struktuurid jäid lõpuni välja kaootilisteks. Vt Mommsen, op. cit., lk 398.
26
Günter Grass, Die Blechtrommel (Neuwied am Rhein ja Berlin-West, 1959), lk 173.
27
Öeldu pärineb Georg Strasserilt. Dieter Wellershoffi järgi, Der Ernstfall – Innenansichten des Krieges (Köln, 2006), lk 57.
28
Pieper, op. cit., lk 210.
29
Ibid., lk 364.
30
BArch-Berlin R 1501/126497, Bl. 214, 216, 220.
31
Etümoloogiliselt pärineb see hollandikeelsest sõnast droog, mis tähendab ‘kuiv’. Hollandi koloniaalajastul tähistati selle sõnaga teiselt poolt ookeani pärit kuivatatud luksusaineid, nagu vürtsid või tee. Saksamaal olid kunagi kõik farmatseutiliselt tarvitatavad (kuivatatud) taimed ja taimeosad, seened, loomad, mineraalid jne „droogid”, alles hiljem põhimõtteliselt kõik ravimid. Sellest tuleneb ka näiteks saksakeelne sõna Drogerie või ingliskeelne drug store.
32
BArch-Berlin R 58/473, Bl. 22 (mikrofišš).
33
„Sundmajutus kestab seni, kuni eesmärk on saavutatud.“ Holzeri järgi, op. cit., lk 191. Vt ka Maßregeln der Sicherung und Besserung, §§ 42b, Reichi karistusseadustik (edaspidi RStGB): Õiguserikkujatest sõltlaste sundmajutus ravi-, põetus- või võõrutusasutustesse. See korraldus oli jõus kuni 1. oktoobrini 1953.
34
Reichi arstide määrus 13.12.1935. Vt ka Pieper, op. cit., lk 171 ja 214. Lisaks ka Walter Martin Fraeb, Untergang der bürgerlich-rechtlichen Persönlichkeit im Rauschgiftmißbrauch (Berliin, 1937).
35
Holzer, op. cit., lk 179.
36
Ibid., lk 273.
37
Pieperi järgi, op. cit., lk 380, samuti järgnev tsitaat.
38
Ibid., lk 186 ja 491.
39
Waldemar Freienstein, „Die gesetzlichen Grundlagen der Rauschgiftbekämpfung“, Der öffentliche Gesundheitsdienst (1936–37), kd A, lk 209–218. Vt ka Holzer, op. cit., lk 139.
40
Ernst Gabriel, „Rauschgiftfrage und Rassenhygiene“, Der öffentliche Gesundheitsdienst, väljaanne B, kd 4, lk 245–253, Holzeri järgi, op. cit., lk 138. Vt ka Pieper, op. cit., alates lk 213.
41
Ludwig Geiger, Die Morphin- und Kokainwelle nach dem Ersten Weltkrieg in Deutschland und ihre Vergleichbarkeit mit der heutigen Drogenwelle (München, 1975), alates lk 49. Vt ka Rainer Scheer „Die nach Paragraph 42 RStGB verurteilten Menschen in Hadamar“ – Dorothee Roer, Dieter Henkel (toim), Psychiatrie im Faschismus. Die Anstalt Hadamar 1933–1945 (Bonn, 1986), lk 237–255, siin lk 247. Näitlik on hambaarst dr Hermann Wirstingi juhtum, kes määrati 15.4.1940 sundravile Waldheimi asutusse Sachsenis ja kes päev hiljem sealt haigete transpordiga hukkamisasutusse üle viidi. Vrdl Holzer, op. cit., lk 262. Lisaks Henry Friedlander, Der Weg zum NS-Genozid. Von der Euthanasie zur Endlösung (Berliin 1997), lk 191.
42
Ernst Klee, Das Personenlexikon zum Dritten Reich – Wer war was vor und nach 1945 (Frankfurt/M., 2003), lk 449.
43
BArch-Berlin NS 20/140/8, Erich Bruns, Ärzteblatt für Niedersachsen (1939), 5, alates lk 79. Vt Holzer, op. cit., lk 278.
44
Topos – kreeka keeles τόπος (‘koht’), traditsiooniline või kokkuleppeline teema või motiiv kirjanduses või retoorikas. Tõlkija
45
Rudolph Binioni järgi, „ … daß Ihr mich gefunden habt“ (Stuttgart, 1978), lk 46.
46
Viktor Reko, Magische Gifte: Rausch- und Betäubungsmittel der neuen Welt (Stuttgart, 1938). Kõnekas on just üks lause Reko fašistlikus eessõnas, lk ix: „Kaheteistkümnes valitud peatükis kirjeldatakse teatud hulka uimastavaid mõnuaineid, mis, nagu mõned aastad tagasi koka, on hakanud madalamate rasside ringkondadest kultuurrahva sekka jõudes viimaseid ohustama.“
47
Günther Hecht, „Alkohol und Rassenpolitik“, Bekämpfung der Alkohol- und Tabakgefahren: Bericht der 2. Reichstagung Volksgesundheit und Genußgifte Hauptamt für Volksgesundheit der NSDAP und Reichsstelle gegen den Alkohol- und Tabakmißbrauch (Berliin-Dahlem, 1939).
48
Erwin Kosmehl, „Der sicherheitspolizeiliche Einsatz bei der Bekämpfung der Betäubungsmittelsucht“
