Punane näljahäda. Anne Applebaum

Punane näljahäda

1810 goda: Sotšinenije Knjazja Ivana Mihhailovitša Dolgorukago s predislovijem O. M. Bodjanskago”, Tštenija v Imperatorskom Obštšestve Istorii i Drevnostei Rossiiskihh pri Moskovskom Universitete 2 (aprill–juuni 1869): glava II „Materialõ otetšestvennõje”, 46.

14

Sergi Bilenkõi, Romantic Nationalism in Eastern Europe: Russian, Polish and Ukrainian Political Imaginations (Stanford, CA: Stanford University Press, 2012), 96–97.

15

Samas, 244, tsiteerib Belinski ülevaadet Mõkola Markevõtši teosest Istorija Malorossii, teoses Belinski, Polnoje sobranije sotšinenii, 7. kd (Moskva: Izdatelstvo Akademii Nauk, 1953), 60.

16

Aleksandra Jefimenko, Južnaja Rus: Otšerki, issledovanija i zametki, 2. kd (Peterburi: [kirjastaja teadmata] 1905), 219.

17

George Y. Shevelov, The Ukrainian Language in the First Half of the Twentieth Century, 1900–1941: Its State and Status (Cambridge, MA: Harvard Ukrainian Research Institute, 1989), 54.

18

Paul Rober

1

Ukraina nimesid ja sõnu on tõlkes transkribeeritud Emakeele Seltsis heaks kiidetud ukraina-eesti tähetabeli järgi (erandiks on sünnipäraste ja naturaliseerunud välisukrainlaste nimed). Tõlkija

2

V. V. Kondrašin et al., toim, Golod v SSSR: 1929–1934, Rossija XX vek, 1. kd (Moskva: Meždunarodnõi fond „Demokratija”, 2011), 163–165, tsiteerib V. S. Lozõtskõid: Golodomor 1932–1933 rokiv: zlotšõn vladõ – tragedija narodu: dokumentõ i materialõ (Kiiev: Geneza, 2008), 37–40.

3

TsDAHOU 1/20/5254 (1932), 1–16, teoses R. Põrihh, toim, Golodomor 1932–1933 rokiv v Ukraini: Dokumentõ i materialõ (Kiiev: Kievo-Mogõljanska Akademija, 2007), 130.

4

Samas, 134.

5

Sõna haladamor kasutasid ukraina pagulased 1930. aastatel Tšehhoslovakkias avaldatud kirjutistes. Sõna golodomor kasutas Ukrainas esimesena avalikult Oleksi Mussijenko kirjanike liidus peetud kõnes, mida tsiteeriti 18. veebruaril 1988 ajakirjas Literaturna Ukraina.

6

Gennadi Borjak, „Sources and Resources on the Famine in Ukraine’s Archival System”, Harvard Ukrainian Studies 27 (2004–2005), 117–147.

7

Andrea Graziosi, „The Soviet 1931–1933 Famines and the Ukrainian Holodomor: Is a New Interpretation Possible, and What Would Its Consequences Be?”, Harvard Ukrainian Studies 27, nr 1/4 (2004), 100.

8

Tetjana Borjak on võtnud nende tähtsuse kokku oma raamatus 1933: „I tšogo võ štše žõvi?” (Kiiev: Clio, 2016).

9

Borjak, „Sources and Resources”, 117–147.

10

Tõlkinud Ain Kaalep („Kobsaar”, Eesti Riiklik Kirjastus, 1961)

11

Tarass Ševtšenko, „Zapovit” („Testament”), teoses Selected Poetry, tõlkinud John Weir (Kiiev: Ukraine, 1977), 198, kättesaadav veebiaadressil http://www.infoukes.com/shevchenkomuseum/poetry.htm, accessed 2017.

12

Nikolai Gogol, Arabesques, tõlkinud Alexander Tulloch (Ann Arbor, MI: Ardis, 1982), 104.

13

I. M. Dolgorukov, „Slavnõ bubnõ za gorami, ili mojo putešestvije koje-kuda, 1810 goda: Sotšinenije Knjazja Ivana Mihhailovitša Dolgorukago s predislovijem O. M. Bodjanskago”, Tštenija v Imperatorskom Obštšestve Istorii i Drevnostei Rossiiskihh pri Moskovskom Universitete 2 (aprill–juuni 1869): glava II „Materialõ otetšestvennõje”, 46.

14

Sergi Bilenkõi, Romantic Nationalism in Eastern Europe: Russian, Polish and Ukrainian Political Imaginations (Stanford, CA: Stanford University Press, 2012), 96–97.

15

Samas, 244, tsiteerib Belinski ülevaadet Mõkola Markevõtši teosest Istorija Malorossii, teoses Belinski, Polnoje sobranije sotšinenii, 7. kd (Moskva: Izdatelstvo Akademii Nauk, 1953), 60.

16

Aleksandra Jefimenko, Južnaja Rus: Otšerki, issledovanija i zametki, 2. kd (Peterburi: [kirjastaja teadmata] 1905), 219.

17

George Y. Shevelov, The Ukrainian Language in the First Half of the Twentieth Century, 1900–1941: Its State and Status (Cambridge, MA: Harvard Ukrainian Research Institute, 1989), 54.

18

Paul Robert Magocsi, A History of Ukraine: The Land and its Peoples, 2. trükk (Toronto: University of Toronto Press, 2010), 17.

19

Kirjeldused Henryk Sienkiewiczi 19. sajandi romaanides, mille tegevus toimub praeguse Ukraina aladel, põhinevad tegelikult autori reisil Ameerika Ühendriikidesse.

20

Sergi Plohhi, The Gates of Europe: A History of Ukraine (New York: Basic Books, 2015), 9.

21

Samas, 69.

22

Voltaire, Histoire de Charles XII roy de Suède, 1. kd (Basel: Revis, 1756), 171.

23

Tõlkinud Ain Kaalep („Kobsaar”, Eesti Riiklik Kirjastus, 1961)

24

Ševtšenko, „Zapovit”, 198. Kättesaadav ka: Taras H. Shevchenko Museum and Memorial Park Foundation, Toronto, Kanada; vaadatud 2016, http://www.infoukes.com/shevchenkomuseum/poetry.htm#link3.

25

Magocsi, A History of Ukraine, 364.

26

Gennadi Borjak, toim, Ukrainska identõtšnist i movne põtannja v Rosiiskii imperii: sproba deržavnogo reguljuvannja (1847–1914): Zbirnõk dokumentiv i materialiv (Kiiev: Instõtut Istorii Ukrainõ NAN Ukrainõ, 2013), 3.

27

Bohdan Krawchenko, Social Change and National Consciousness in Twentieth-Century Ukraine (Edmonton, Alberta: Canadian Institute of Ukrainian Studies, 1987), 24.

28

Francis William Wcislo, „Soslovie or Class? Bureaucratic Reformers and Provincial Gentry in Conflict, 1906–1908”, Russian Review 47, nr 1 (1988), 1–24, eriti lk 4; tsit teosest: Andrea Graziosi, Stalinism, Collectivization and the Great Famine, Holodomor Series (Cambridge, MA: Ukrainian Studies Fund, 2009), 9–10.

29

Hea ülevaade Ukraina rahvuslikust ärkamisest on teostes: Orest Subtelny, Ukraine: A History (Toronto: University of Toronto Press, 1988), 221–242; Magocsi, A History of Ukraine, 467–488; ja Plohhi, The Gates of Europe, 147–198.

30

Andrea Graziosi, Bolševiki i krestjane na Ukraine, 1918–1919 godõ: Otšerk o bolševizmahh, natsional-sotsializmahh i krestjanskihh dviženijahh (Moskva: AIROXX, 1997), 19–21.

31

Hiroaki Kuromiya, Freedom and Terror in the Donbas: A Ukrainian-Russian Borderland, 1870s–1990s (Cambridge: Cambridge University Press, 1998), 43.

32

Graziosi, Stalinism, Collectivization and the Great Famine, 9–10; Plohhi, The Gates of Europe, 192–193.

33

Richard Pipes, „Introduction” väljaandes: Taras Hunczak, toim, The Ukraine, 1917–1921: A Study

Скачать книгу