Meele aeg. Michel Chaskalson

      Originally published in the English language by HarperCollins Publishers Ltd. under the title Mind Time.

      © Michael Chaskalson and Megan Reitz 2018

      Tõlkinud Kaja Riikoja

      Toimetanud Mari-Epp Tirkkonen

      Korrektuuri lugenud Piret Pihlak

      Kujundanud Jan Garshnek

      Trükitud trükikojas Tallinna Raamatutrükikoda

      Infot Äripäeva raamatuklubi raamatute kohta saate aadressil raamatuklubi.aripaev.ee või pood.aripaev.ee/raamatud ning telefonil 667 0400.

      © Äripaev, 2019. Kõik õigused kaitsutud.

      ISBN 978-9949-624-60-7 (köites)

      ISBN 978-9949-624-61-4 (epub)

      Sisukord

      LVM

      Sissejuhatus

      LVM – miks?

      KÜMME MINUTIT MEELE AEGA IGA PÄEV MUUDAB SU MEELT

      LUBAMINE

      VAATLEMINE

      METATEADLIKKUS

      KÕIGE TÄHTSAM ESIMESES PEATÜKIS

      LVMi õppimine

      MEELE KUJUNDAMINE

      MUUDA OMA MEELT, MUUDA OMA AJU

      MEELE AJA HARJUTUSED

      KÕIGE TÄHTSAM TEISES PEATÜKIS

      LVM ja paremad suhted

      SUHTED MÄÄRATLEVAD, KES ME OLEME

      LEVINUD SUHTEPROBLEEMID

      SUHETE MUUTMINE

      LUBAMINE – ROHKEM KAASTUNNET NING ENDA JA TEISTE TUNNUSTAMIST

      VAATLEMINE – OMA OLETUSTE MÄRKAMINE JA KONTROLLIMINE

      METATEADLIKKUS – SIGNAALIDE VALIMINE

      PÜÜA OMA VAJADUSI MÕISTA JA VÄLJENDADA NII, ET TEISED ARU SAAVAD

      KÕIGE TÄHTSAM KOLMANDAS PEATÜKIS

      LVM ja õnn

      LOTOVÕIT

      KUST ÕNN TULEB JA KUIDAS SEDA SUURENDADA?

      ORAV RATTAS

      KAS VASTU VÕTTA VÕI VÄLTIDA?

      HÄÄLESTATUD NEGATIIVSELE

      NEGATIIVNE-POSITIIVNE: VAHEKORRA MUUTMINE

      POSITIIVSEKS MUUTUMINE

      POSITIIVSETE KOGEMUSTE OTSIMINE JA NAUTIMINE

      KÕIGE TÄHTSAM NELJANDAS PEATÜKIS

      LVM ja tõhus töö

      TÖÖKOHAREAALSUS

      KUI KOGU AEG ON KIIRE

      PÜÜA MUUTA OMA ARVAMUST HÕIVATUSEST

      KÕIK MUUTUB!

      PÜÜA MUUTA OMA ARVAMUST MUUTUSTEST

      HEA MULJE JÄTMINE

      PÜÜA MUUTA OMA ARVAMUST MULJE JÄTMISEST

      KÕIGE TÄHTSAM VIIENDAS PEATÜKIS

      LVM ja parem tervis

      OLE AKTIIVNE

      UNI

      TOITUMINE

      VANANEMINE

      VAIMNE TERVIS – ÄREVUS/DEPRESSIOON

      KÕIGE TÄHTSAM KUUENDAS PEATÜKIS

      LVM ning töö ja eraelu parem tasakaal

      KOGU ÖÖ

      MIDA MA TAHAN OMA ELUGA ETTE VÕTTA?

      KAS ME VÕIME TÕESTI KÕIKE SAADA?

      METATEADLIKKUS – VALIK TÖÖ JA ERAELU PIIRIL

      KASVAV SURVE VÄLJASPOOL TÖÖD

      PÄÄSTERÕNGAD

      LUBAMINE – OLLA „PIISAVALT HEA“

      LVM NING TÖÖ JA PEREELU PAREM TASAKAAL

      KÕIGE TÄHTSAM SEITSMENDAS PEATÜKIS

      LVM rasketel aegadel

      KANNATUSE MUUTUMINE

      KANNATUSE KAKS VORMI

      ÄRA REAGEERI PIMESI, VAID ARUKALT

      VASTUPIDAVUSE ARENDAMINE

      ROHKEM KUI VASTUPIDAVUS

      KÕIGE TÄHTSAM KAHEKSANDAS PEATÜKIS

      Algus

      Meie uurimistööst

      Autoritest

      MICHAEL CHASKALSON

      MEGAN REITZ

      Tänusõnad

      Lisamaterjale

      Michael

      Annette’ile ning Elliele, Chloele, Olliele ja Scarlettile

      Megan

      Steve’ile, Miale ja Lottiele ning John, Rachel ja Doug Goodge’ile

      LVM

      Lubamine (ingl allowing)

      Vaatlemine (ingl inquiry)

      Metateadlikkus (ingl meta-awareness)

      Sissejuhatus

      Sinu meel on erakordne. Sinu meel. See meel, mis just praegu näeb valgel paberil musti märke ja annab neile vaevata tähenduse. Seesama meel, mis muudab sõna „päikeseloojang“ sujuvalt värvi- ja varjuküllaseks kujutluspildiks. Ilma vähimagi pingutuseta.

      See on erakordne. Ja nii imeline.

Meelel, mis tuleb toime selliste hämmastavate saavutustega, on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Kas teadsid näiteks, et sinu aju tillukeses, umbes liivaterasuuruses tükikeses on sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad.1 Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.

      Niisiis on meie käsutuses hämmastav võimsus, kuidas me seda aga kasutame?

Peab ütlema, et meelt saaks kasutada palju paremini. Alustame sellest, et umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme me millelegi muule kui hetkel toimuvale.2 Sageli püüame teha mitut asja korraga, näiteks koeraga jalutades pitsat tellida ja Austraalias elava sugulasega skaipida. Hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.3

      Lisaks teeb meel mitut asja automaatselt. Kas sirutad hommikul ärgates esimese asjana käe telefoni järele, et veel uimasena voodis lebades meile lugeda? Kas kortsutad pahaselt kulmu, kui keegi liikluses signaali annab, ega kaalugi võimalust, et ta püüdis sulle midagi olulist teatada?

      On tõsi, et me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.

      Nii on meil küll tohutud võimalused, kuid meelega pole kaasas kasutusjuhendit. Me ei oska meelt kaugeltki täiel määral kasutada, sest oleme saanud vaid mõned algelised juhised.

      Igaüks meist on saanud mingit haridust. Oleme õppinud arvutama ja lauseid koostama, võib-olla ka ajalugu, geograafiat, loodusteadusi, tehnikat, keeli või majandust. Me oskame süüa teha ja poes käia, internetti kasutada ja autot juhtida. Me oskame oma tööd ja võime milleski olla väga head. Sellest ometi ei piisa. Me ei oska oma meelt tõhusalt kasutada ega juhtida ning see mõjutab seda, mida tunneme, kuidas teistega läbi saame, mõtleme ning ümbritsevat maailma tunnetame.

      Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt,