Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse. Seppo Saario

      1. Jõukus kasvab säästes

      Teadmisi võib saada kolmel viisil: mõeldes – see on õilis viis; ettevõtmise ja eksimise kaudu – see on ränk tee; või matkides – see on lihtne viis.

      Kong Fuzi (551–479 eKr), Hiina filosoof

      Soomlaste säästmise, investeerimise ja jõukuse kasvu kohta on tehtud mitu uurimust. Järeldus on alati üks: suurem osa säästudest on pangahoiustel. Olenemata tootlusest ei kasva hoiustajate jõukus ja üldine ostujõud väheneb võrreldes aktsiainvestoritega. Jõukuse kasvatamise tee­konnal on esmatähtis hakata investeerima. Jõukaks saavad need, kes otsivad infot ja investeerivad; vaesena püsivad need, kes hoiavad raha hädavaevu inflatsiooniga võrdset tootlust pakkuval pangakontol.

      Investeerides börsiaktsiatesse, kasvab jõukus aeglaselt, aga suure tõenäosusega. Aktsiainvestorid on valmis välja kannatama ebakindlust. Äritegevuse kasumlikkus on kandev jõud. See annab tootluse. Olenemata sellest, kas su sissetulek on väike või suur, tasub osa sellest kõrvale ja enda kasuks tööle panna. Ameeriklastel on tabav ütlus „Don’t only work for money. Put money also work for you“ ehk „Ära ainult teeni raha, vaid las raha teenib ka sind“. Alusta investeerimist võimalikult noorelt ja muuda see oma eluviisiks. Investeerimine on kestvusala, mis nõuab pikaajalist pühendumist. Võtmesõna on püsivus.

      Milline on olnud börsiaktsiate tootlus viimaseil aastakümneil? Helsingi börsi kõiki ettevõtteid hõlmav tootlusindeks OMX Helsinki Cap asutati 28. detsembril 1990 algväärtusega 1000 punkti. Ligemale 30 aastat hiljem, kui ma neid ridu kirjutan, on see tootlusindeks koos reinvesteeritud dividendidega jõudnud 19 950 punktini, mis tähendab ligikaudu kahekümnekordset tõusu ning teeb keskmiseks aastatootlusmääraks 10,9 protsenti. Iga toona investeeritud 100 eurot on nüüd väärt 2000 eurot. Kapital on kahekordistunud iga seitsme aasta tagant. Börsiaktsiad on niisiis pakkunud suurepärast tootlust.

      Paljud imestavad, kuidas on see võimalik, kui selle kolmekümne aasta sisse mahub ometi kolm suurt börsilangust aastail 1989–1992, 2000–2001 ja 2008–2009, mil aktsiahinnad kukkusid üle 50 protsendi. Neil jääb aga kahe silma vahele, et langustele on järgnenud ka peadpööritavad tõusud. Börsikrahhid ületavad uudisekünnise, tõusud mitte.

      Börs on eriline väärtuse allikas. Rikkaks saavad need, kes investeerivad pikaks ajaks börsiaktsiatesse. Intresse teeniv säästja vaesub seda rohkem, mida pikem on säästuaeg. Marimekko pakkus 2019. aasta kevadel optsiooniprogrammi raames kõigile töötajatele võimalust märkida 50 uut aktsiat tükihinnaga 11,45 eurot. Nende aktsiatega kaasnes ühe aasta pikkune müügikeeld. Kõige vähem sai märkida 20 aktsiat, mis maksid 229 eurot. Alates 51. aktsiast oli märkimishind 20,60 eurot.

      Märkimise lõppedes oli Marimekko börsihind 22,89 eurot. Kui märgitud aktsiad paar kuud hiljem kontole laekusid, oli aktsia turuhind juba 26 eurot, seega need, kes märkisid aktsiaid 11,45 euro eest, kasvatasid oma investeeringu väärtust otsekohe 127 protsenti. Ostuhinnaga (20,60 eurot) aktsiaid soetanute vahetu väärtusekasv oli 26 protsenti ehk oht kahjumisse jääda oli üsna väike. Pool aastat hiljem oli Marimekko hind 37 eurot, mis tähendab, et kõige odavama variandiga aktsiaid soetanute kasum oli juba kolmekordne! Optsiooniprogrammis osales alla poole Marimekko töötajatest, see tähendab, et tasuta raha ei kõlvanud ettevõtte palgalistest rohkem kui pooltele!

      Indeksi OMX Helsinki Cap arvestusse on kaasatud välja makstud dividendid, aga mitte kulusid, makse ega inflatsiooni mõju. Aktsiate emissioonid ja muud sündmused on kajastatud nende arvestusliku väärtuse järgi. Ettevõtete osakaalu määrab indeksis nende turuväärtus. Teisisõnu on suuremal ettevõttel indeksis suurem osakaal ja väiksemal ettevõttel väiksem osakaal.

      Üks mu sõber läks pärast ajateenistuse läbimist 1971. aastal tööle. Saanud marga-ajastul oma esimese kuupalga väärtuses 353 eurot, ostis ta kogu raha eest Kone aktsiaid. Teenitud dividendidega on ta alati Kone aktsiaid juurde ostnud, kuid uut raha pole sellesse ettevõttesse paigutanud. Nüüd, ligemale viiskümmend aastat hiljem, on tema investeeringu väärtus üle kahe miljoni euro!

      Paljudel soomlastel on aktsiatesse investeerimisest moonutatud ettekujutus, mida tekitab aktsiahindade aeg-ajalt üsnagi tugev kõikumine. Lühiajaliste investeeringute puhul võib ostude halva ajastamisega palju kaotada. Seetõttu peavad paljud inimesed börsiaktsiaid riskialtiks investeerin­guks ega vaevu asjasse süvenema, kuigi turusituatsioon on parajasti soodne.

      Majandusteaduse põhitõde on, et rikastuda saab ainult tulust osa säästmise teel. Kogu tulu ära tarbimine viib ummikusse, kust ei saa kusagile edasi. See tõsiasi kehtib nii kogu rahvamajanduse kui ka üksikisiku puhul. Kahjuks areneb Soome majandus ebatavaliselt aeglaselt. Riigi oskus investeerida on hääbunud ning tulud suunatakse kulutusteks. Ka üksikisikute säästmine on vähenenud, kuna sissetulekuid maksustatakse karmi käega. Säästmiseks jääb järele vähem vara. Nõnda jääb rahvamajanduse kasvuks Soomes vähem raha kui teistes Euroopa riikides. Viimasel aastakümnel oleme muude Põhjamaade majandusarengust maha jäänud ja Baltimaade elatustase läheneb Soomele, kuigi on praegu veel madalam.

      Kui oled tootlikult investeerinud, siis hakkab sinu majanduslik olukord ajapikku paranema. Jõukuse kasv loob võimaluse elu planeerida ning jõuda mõnele omal jõul saavutatavale eesmärgile. Jõukus annab sõltumatuse, et planeerida omaenda töid ja tegemisi.

      Akadeemik Eino Jutikkala suri 2006. aastal vallalisena kõrges vanuses 99-aastase­­na. Ta pärandas oma vara, 22 miljonit eurot, testamendiga Soome Teaduste Akadeemiale. Kuidas oli võimalik, et riigi palgalehel olnud, ajaloo uurijana elutöö teinud mees suutis koguda nii suure varanduse?

      Eino Jutikkalal oli ihnsa mehe maine. Börsiaktsiaid ta teadaolevalt ainult ostis, ei müünud. Surres oli tema varanduse põhiosa Soome börsiaktsiates. Ajakirja Arvopaperi