Veinijuht. 1. osa. Hispaania. Urvo Ugandi

      Selles Ibeeria poolsaarel asuvas riigis on viinapuud kasvanud juba enam kui 5000 aastat ja tänapäeval täpselt teata kuidas viinapuud sinna sattusid. Ühtlasi on Hispaania on suurim viinapuude kasvupinnaga riik maailmas. Järgnevad Hiina, Prantsusmaa, Itaalia, Türgi ja Ameerika Ühendriigid. Kokku on Hispaanias ca 1 miljonit hektarit veiniaedu mis moodustavad Euroopa viinapuuaedade pindalast ca 25% ja maailma veinaedade pindalast ca 13%. Veinivalmistamise traditsioonid saabusid Foiniikia kaupmeestega, kes saabusid ca 1200 a e.m.a. asutasid päikeselisel Andaluusia rannikul koloonia ja Cadiz (Gadir) ja Jerez (Xera) linnad, hakkasid seal veini tegema ja müüma. Kartaago (Kart Hadašt – tõlkes „uus linn“) rajasid foiniiklased vahesadamaks tagades kolooniate mobiilsuse. 3 sajandil e.m.a oli Kartaagost saanud Vahemere äärne suurvõim, aga peale Puunia sõdades saadud kaotust roomlastele oli Kartaago 1 saj e.m.a. sisuliselt hävinud ja Hispaania alad liideti järk järgult Rooma Impeeriumiga. Veinitootmine kinnistus ja arenes Rooma võimu ajal jõudsalt, kuid 5. sajandil Rooma Impeerium lagunes ja alad hõivasid läänegooti hõimud. 8. saj. alguses pressisid lõunast Hispaaniasse maurid ja moodustasid enamiku Ibeeria poolsaarest hõlmanud Cordoba kalifaadi, mis on tuntud ka kui Al-Andalus. Kuigi vein ja alkohol ei ole islami usu osa, ei vähenenud sel ajal viinapuude kasvupind, sest palju toodeti rosinaid ja muid mittealkohoolseid viinamarjatooteid. See islamiriik püsis kuni 15 sajandini, mil ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabel I ja Fernando II abieluga. 1492 aastal vallutati viimane mauride kants Granada ja Isabel I rahastatud Kolumbuse ekspeditsioon jõudis Uude Maailma. Konkistadooride vallutused Ladina Ameerikas muutsid Hispaania võimsaks ja rikkaks suurriigiks. Kataloonia kuningriigi ühendamise järel kuulusid Hispaania kuningriigile Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Lõuna-Itaalia ja samuti oli Hispaania valitsemise all Madalmaad. Tänapäevastesse piiridesse raamus Hispaania 19. sajandi alguses toimunud Napoleoni sõjaretkede ja samal ajal aset leidnud asumaade iseseisvumise järel. Viinapuu juuretäi Phylloxera epideemia Prantsusmaal tekitas veiniturul tõsise kaose ja nii läksid Lõuna-Prantsusmaa veinitootjad Hispaaniasse, eeskätt Katalooniasse, Navarrasse ja Riojasse, kuni parasiit jõudis ka Hispaaniasse järgi. Samas olid siis juba meetmed kurja putuka vastu võitlemiseks olemas ja Prantsusmaal tekkinud kaost osati vältida.

      Veinitoodangu mahult on Hispaania maailmas kolmandal kohal peale Prantsusmaad ja Itaaliat, sest kuivas ja kuumas kliimas on viinapuud saagivaesemad. Samas toodab Hispaania rohkem veini, kui ülejäänud Euroopa veiniriigid peale Itaaliat ja Prantsusmaad kokku teevad. Tehakse kõiki veine ja üldiselt on veinid hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Kõige ehedamalt tuleb see esile vahuveini puhul – traditsioonilisel meetodil tehtud kuiv vahuvein Cava on märkimisväärselt soodsam, kui kommertslik survemahutites tehtud Itaalia vahuvein Prosecco!

      Kõik seitseteist Hispaania halduspiirkonda teevad veini, sealhulgas ka Kanaari ja Baleaari saared. Viinamarjaistanduste suurim kontsentratsioon on Castilla-La Manchas, kuid parimaid ja kuulsamad Hispaania veinid pärinevad Galiitsiast (Rias Baixas), Katalooniast (Cava ja Priorat), Andaluusista (Šerri), Castilla-y-Leon´ist (Rueda, Toro ja Ribera del Duero) Navarrast ja muidugi mõista Riojast.

      1932 aastal loodi veini kvaliteeti kontrolliv süsteem ja seadusandlus ning piiritleti esimesed kaitstud päritolunimetusega piirkonnad, mida parandati ja täiendati 1970, 2003 ja 2012 aastatel.