Hirmust eduni. Meediasuhtluse 8 reeglit. Raul Rebane

Hirmust eduni. Meediasuhtluse 8 reeglit - Raul Rebane


Скачать книгу

      Tasub vaadata kolme-nelja ajalehe esikaasi. Need on haruharva sarnase temaatikaga. Sarnased on need päevil, kui juhtub suur õnnetus või algab skandaal. Tavalistel päevadel võivad pakutavad uudised olla väga erinevad. Sellel on ka oma põhjus.

      Ajakirjandusele annab võimu:

      1) valikuvõimalus,

      2) võimalus omistada või muuta tähendust.

      Toimetuse valik on hädavajalik, sest kogu maailma kõiksust pole võimalik kajastada, kogu aeg juhtub ju miljoneid sündmusi. Esilehele pääseb neid viis-kuus, suurt pealkirja väärib üks. Valikut ei tee arvuti, vaid inimene, kes lähtub mingist ideoloogiast. Tavaliselt on ideoloogia seotud väljaande omanike huvidega, olgu omanik riik, ettevõtja või erakond.

      Peatoimetajad on pandud neid juhendeid valvama ja ellu viima. Nad teevad valiku vastavalt väljaande peamise sihtrühma huvidele. Pealkirjad „Viinis algas NATO suurkogu“ või „Seksi-Kristi võttis aja maha“ on suunatud erinevatele inimestele.

      Ajakirjanduse võimalus valida vabalt oma teemasid ja käsitluslaadi on üks demokraatliku ühiskonna tähtsamaid põhimõtteid ja selle valikuvõimaluse kaitse riigi üks tähtsamaid ülesandeid. See ei tähenda sugugi, et me alati selle valikuga nõustuksime.

      Suhtumise demokraatlikku ajakirjandusse võib võtta kokku lausega: „Me ei ole teie arvamusega nõus, kuid teil peab olema õigus seda öelda!“ Kui võtta ajakirjanduselt ära valiku- ja hinnanguvõimalus ning viia need väljapoole toimetust, siis on tegemist kontrollitud meediaga. Selline oli ajakirjandus Nõukogude Liidu ajal ja on praegu totalitaarsetes riikides.

      Kes on otsustanud tuua oma seisukohad avalikkuse ette, peab alati arvestama, et ta läheb võitlusesse. Kui võitled kehvasti, siis on võimalik, et sinu lugu mängitakse üle. Ega siis ole süüdistada kedagi teist peale iseenda.

      „Võitlus oma interpretatsiooni eest on tähtsaim võitlus,“ ütles Nicolas O’Shaughnessy, Queen Mary ülikooli professor, emotsionaalse turunduse üks eestkõnelejaid.

       Oma tõde

      Oma tõde (ideoloogia, põhimõte, suur idee) peab olema kõigil: isikul, riigil, erakonnal, perekonnal või röövlijõugul. Kokkuleppelisest tõest taganejaid on ajaloos eriti karmilt karistatud. Kõige rohkem hukkunuid ongi ilmselt ususõdades, kus teisitimõtlejaid halastamatult hävitatakse. Ajaloos pole midagi muutunud, ususõjad kestavad edasi. Mis kinnitab, et ideoloogia oli, on ja jääb prioriteetseks, ka sõnumiedastuses. Nii on lihtne kirja panna ka suhtlustegevuse järjekord:

      1) ideoloogia,

      2) sõnumid,

      3) kanalid.

      Oma lugu ongi sinu maailmavaade (ideoloogia), mida sa esitad sihtrühmale meedia abil. Ideoloogia selgitab, mis või kes on oma, mis või kes on võõras, mis on meie, mis on nende.

      Kui sul on midagi öelda, siis tuleb välja mõelda sõnumid. Sõnumite loomine on märksa kergem kui leiutada tõde.

      Seejärel tuleb otsida kanalid. Valik on suur. Kui on hea ideoloogia ja hästi koostatud sõnum, siis võib see levida ka meediakanalite abita.

      Tundub teoreetiline, aga on hoopis erakordselt praktiline. Väga paljudel juhtudel käitutakse risti vastupidi: kõigepealt otsitakse kanal ja alles seejärel mõeldakse, mida seal rääkida.

       Kes sa oled?

      Nii nagu ajakirjanduse kohta, saab ka sinu kohta küsida: „Kas sa oledki selline?“ Vastus on sama mis ajakirjanduse korral: „Sa oled see, mida sa meile näitad.“ Väga raske on iseennast analüüsida. Ka teised otsustavad sinu üle tihti ainult meediapildi põhjal ja veenduvad: „Elus on ta hoopis teistsugune!“

      Enda ülehindamine on eetris kohe näha. Ent ka alahindamine pole tundmatu, pigem esineb seda rohkemgi. Tavaliselt me seda ei näe, sest alahindajad ei satu sageli eetrisse.

      „Olla või näida?“ on suur küsimus. Näimisega kaasneb palju riske. Avalikkuse ees on raske teeselda inimest, kes sa ei ole. Valimiste ajal juhtub alalõpmata, et kandidaat ise usub, et on Margaret Thatcher, reklaamifirma teeb temast Ema Teresa, aga rahvas leiab, et ta on Nõia-Ella.

      Oma lugu peab seetõttu olema täielikult seotud sinu enda, sinu isiksuse, annete ja omadustega – ehk olemagi sina.

       Harjutus

      FILMITEST

      Reklaamifirmalt tellitakse reklaamfilm, mille eesmärk on näidata, kes sa oled. Reklaami sihtrühm on eelkõige Eesti avalikkus.

      Sa siiski ei usalda reklaamifirmat ja seepärast annad ette kuus plaani (objekti, inimest, üritust, tegevust, heli vm) mida nad ilmtingimata peaksid kasutama.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQIBAQEBAQIBAQECAgICAgIC AgIDAwQDAwMDAwICAwQDAwQEBAQEAgMFBQQEBQQEBAT/2wBDAQEBAQEBAQIBAQIEAwIDBAQEBAQE BAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAT/wAARCASRA2wDAREA AhEBAxEB/8QAHwAAAQQCAwEBAAAAAAAAAAAAAgABAwQFBgcICgkL/8QAgxAAAQIEBAIGBQYGCAwN DAgXAQIRAAMEIQUGEjEHQQgTIlFhcQkUMoGRFSNCobHwFiQzUsHRChc0YnKCouEYGSUmNUNTc5Ky wvEnNjdERVRjk6OztdLTOFdkdHV3g5SktMPUGig5RkdVVlhmhJalxNVldniGlZe24imFh5imxUln 4//EAB4BAAICAgMBAQAAAAAAAAAAAAACAQMEBQYHCQgK/8QAaREAAQMBBQMGBwcMDAsGBgEFAQAC EQMEBRIhMQZBUQcTImFxkQgUMoGhsdEVQlKSwdLwFiMzYnKTlKKys9PhCRcYJDRTVFVzdILCNTY3 Q0RjZIO04vElRVajpNQZJieEw+NGdShl5Dj/2gAMAwEAAhEDEQA/APCkQkOCASeekWj6/gcFwgOc Tin0lEAlg4T3mwt7ojA1KXP0BKQQ7kywO4FITE4Wjcoc8zk70lOZbn2Es5fsgiANE6IxnMk+lEJG oXQL7nQIjC05pDXw5g+lTJopigNFOS+yRLiOiN2SQ2kDyn+lTpw9YsUplXcgp2+7xMsccgqHW1pG RlTfJ8si82WGDsJWru2hMTQZAS+OVSYDT3ohS01nHWXcshh/niMDkotFfcY86IU9OSQmj1+KkkDw iZc3JQa9bV1VTpoiW000mWNXtKtvE4gfKVLrSBk6oT1Kb1GeXClSUHYaVX8YgOa3yQqja6cTmU/y YSw6x3LAAaoA871HjoGjVMjCZOyhMU17sH+MKSSZKrfb6u6B3qUYZSFwadZLsxnBL92yYmTmkNur /DHcfap/kqnIZNKm

Скачать книгу