Meditsiinimeediumi maksaravi. Anthony William
rõivad seljast libistama, duši alla minema ja end puhtaks nühkima. See poleks sugugi tore päev. See oleks kohutav. Küüriksid end enam kui pool päeva ning oleksid õhtuks kurnatud, stressis ja ärritunud.
Maks tunneb end just nii, kui sööd iga toidukorra ajal ülemäära palju rasva. Kui sööd hommikuks praetud rasvast toitu, lõuna ajal õlisesse kastmesse uputatud salatit ning õhtul ahjukana või juustusaiu ja peekonivõileibu, annad maksale palju tööd. Pole oluline, kas sööd hommikuks kaks lõiku tavalist peekonit ja kaks võis praetud poemuna võisaiadega või kaks mahepeekoniviilu mahekookosõlis, selitatud võis või vabalt karjatatavate lehmade piimast tehtud võis praetud mahemunadega. Maks peab rasva samamoodi töötlema. Maksale on kahtlemata olulised toidus olevad pestitsiidid, hormoonid ja raskmetallid, ent rasva päritolu pole tähtis. Maks on ülekoormatud nii või teisiti, olenemata sellest, kas saad suure koguse rasva tavalistest või mahetoodetest.
Muide, üks toiduainetööstuse suuremaid prohmakaid on toidu rasvasisalduse mõõtmine. Su lemmiktoitude rasvasisaldus pole selline, nagu sa arvad; üllatuksid, kui saaksid köögis ise mõõta, mitu grammi rasva on su roogades. Näiteks pole olemas kahte täpselt ühesugust kana. Pakendil on kirjas standardne toitumisteave, mitte just selle kana täpne koostis. Kaks sealihatükki, tuunikalakonservi, pähklivõipurki ega hummusekarpi pole kunagi identsed; tootesildil näed üldist rasvasisaldust. Võid arvata, et saad kuus grammi rasva, kuigi tegelikult sööd ära kaksteist grammi või veelgi enam. Rasvasisalduse mõõtmine on nagu reegliteta jalgpallimäng, mis tähendab, et sööme rohkem rasva, kui arvame. See on järjekordne ammune süsteemne viga.
Mõistlikus koguses tervislike rasvade töötlemine on üks maksa põhiülesanne. Lisarasvade lõhustamine koormab elundit – maks ei saa enam muretult vilet lüües tööd teha. Su maks ei mõtle hommikul ärgates: „Tundub, et täna oleks hea suuri rasvahunnikuid töödelda.“ Sina ei mõtle ju ka virgudes: „Paistab, et täna oleks tore neli korda duši all käia ja kolm rõivakomplekti rikkuda.“ Suure rasvasisaldusega menüüga tegeleval maksal on vähem aega ja energiat teiste ülesannete täitmiseks, kuna see peab pidevalt rasvaga maadlema. Maks teeb seda üha uuesti ja uuesti, aastast aastasse. Seetõttu peabki su maks mälule toetudes ette mõtlema. Kui elund teab, et oled muutmas mõnda oma toiduseadust, saab see koguda parajal määral tugevat rasva lahustavat sappi. Ülemäärase rasvaga maadlemine teeb maksale halba, ent elundi töövõime ja sinu tervis säilivad ainult tänu niisugustele ettevalmistustele. Nagu järgmistes peatükkides näed, on ka maksa võimetel piirid.
Kõhunäärme kaitsmine
Uurime nüüd seda, miks maks üldse rasva töötleb. Miks su maks end niiviisi vaevab? Miks see lihtsalt aeg-ajalt ei puhka? Miks maks ülesandeid teistele elunditele ei delegeeri? Su maks töötleb rasva ka siis, kui peab selleks ära kulutama peaaegu kõik varud, energia ja elujõu, kuna sellel on üllas eesmärk: sinu elu päästmine.
Kõik algab hapnikuga varustamisest. Maks saab aru, kas kehas on roheline, punane-pluss või mõni vahepealne ohuolukord, kuna see jälgib hoolikalt vere hapnikusisaldust. Mida rohkem radikaalseid rasvu me tarvitame – see tähendab, kui saame suurema osa kaloreid tervislikest või kahjulikest rasvadest – ja mida rohkem radikaalseid rasvu on meie vereringes, seda vähem on veres hapnikku. Kui maks tajub, et hapnikku on vähe, hakkab see sappi tootma, lõhustamaks rasvu ja vedeldamaks verd – suuresti seetõttu, et aju ja süda vajavad hapnikku. Hapnikuta ei saa need elundid tõhusalt töötada; need näevad vaeva. Seega, kui järgime toidufilosoofiat ja sööme suure valgusisaldusega toitu, mis on ühtlasi rasvarikas (suure valgusisaldusega menüü on peaaegu alati rasvarikas, olenemata sellest, kas oled taimetoitlane, vegan, sööd peamiselt loomseid valke või midagi vahepealset), jätame enese teadmata aju ja südame ilma hapnikust, ükskõik, kui palju trenni me teeme, ning koormame seejuures tugevasti maksa.
See pole veel kõik. Maks üritab rasvaga tegeldes ühtlasi kaitsta kõhunääret. Maks on tööloom ja sõjaratsu, ent kõhunääre on habras lilleke. Üks lille tööülesanne on toota elutähtsat nektarit insuliini, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Su maks püüab keha ülemäärase rasva eest kaitsta, kuna kõhunääre satub muidu löögi alla ning on sunnitud ajapikku tootma üha enam insuliini. Hormooni tootmine muutub viimaks kaootiliseks ja kõhunääre võib insuliini tootmise võime suisa kaotada. Insuliinita tekib suhkurtõbi.
Su maks üritab lõhustada ja jaotada rasvu nii kiiresti kui võimalik, hoidmaks rasva vereringest eemal, et see ei hakkaks segama elundite ja närvisüsteemi tööd ega kahjustaks kaudselt kõhunääret ja tekitaks niiviisi suhkurtõbe. Kuna peaaegu kõik söövad liiga palju radikaalset rasva, ei saa maks meid ülemäärase rasva eest täielikult kaitsta. Ülekoormatud maks eritab osa liigset rasva lümfisüsteemi, kaitstes niiviisi aju ja südant. Tänu kaitsemehhanismile hoitakse rasva kinni lümfivedelikus, ent olukord pole siiski roosiline. Kui rasvad lümfisüsteemis ringlevad, nõrgeneb immuunsüsteem ja valged vererakud ei saa võidelda lümfisüsteemis viiruste, bakterite ja toksiinidega nii tõhusalt kui vaja. See pole maksa ega lümfisüsteemi süü; asi on radikaalsetes rasvades, mida meid on kogu elu sööma õpetatud.
Mida rohkem rasva on meie vereringes, elundites, seedekulglas ja lümfivedelikus, seda rohkem insuliini on vaja selleks, et suruda suhkrut rasvast mööda ja läbi, et see jõuaks rakkudesse ja keha toimiks nii, nagu vaja. Kui vereringe on rasva täis, jääb närvisüsteem nälga, kuna see töötab suhkru (ja mineraalsoolade) jõul ning glükoos ei leia teed rasvast mööda närvidesse. Insuliiniresistentsus tähendabki seda, et elu alalhoidvat glükoosi üritatakse toimetada elunditesse, lihastesse ja närvisüsteemi, ent rasv takistab seda.
Kõhunääre toodab liiga palju insuliini, kui inimene sööb suhkrut ja süsivesikuid, ning ka siis, kui su veres on rasvarikka toidu tõttu väga palju rasva ja saad kaloreid peamiselt rasvast, köögiviljadest ja rohelistest mahladest. Insuliiniresistentsus tekib ka süsivesikuteta. Haigusnäht avaldub alles siis, kui sul tekib toiduiha ning sirutad käe pastatoodete, saia või maiustuste järele ning süsivesikud jõuavad vereringesse. Veresuhkru analüüs viitab sel juhul probleemile. Väidetakse, et süsivesikud on süüdi, ent tegelikult ei tekita probleeme tervislikud süsivesikud; need on nagu kriminalisti ultraviolettlamp, mis paljastab tõelise probleemi. Tead, mida ma silmas pean? Sinise valgusega lampi, mille abil leitakse seintelt verd ja põrandalt kehavedelikke? Paned lambi põlema ja näiliselt ontlikust hotellitoast saab kuriteopaik. Mitte keegi ei süüdista lampi. Me teame, et lamp aitab meil tõde paljastada. See ei tööta kunagi meie vastu. Peame kasulikesse süsivesikutesse suhtuma samamoodi. Need on kangelased, mitte kurjategijad. Need annavad märku sellest, et vere suur rasvasisaldus on tekitanud kuriteopaiga.
Kui rasva osakaalu menüüs vähendatakse ning süüakse rohkem kõrvitsat, bataati, kartulit, suvikõrvitsat, marju ja puuvilju, väheneb insuliiniresistentsus ja vere suhkrusisaldus tasakaalustub. Kõhunääre ei pea enam ülemäära palju insuliini tootma. Pea meeles: looduslikud tervislikud suhkrud ja süsivesikud pole sinu vaenlased; need on su sõbrad. Suurim riiukukk on ülemäärane rasv.
Maksa vabastamine
Oled sa kunagi võidelnud inimese või põhimõtte eest, mis on sulle tähtis? Nüüd tead, et su maks on sama oluline. Teades, et maks võitleb sinu eest iga päev, võid hakata sellega koos võitlema. Lahing pole enam varjatud. Ehk võid koguni maksa eest võidelda. Sel juhul on võitlus võidetav. Võid kõrvaldada mõned tegurid, mille tõttu maks kaitsepositsioonile asus, ning saad lasta elundil aeg-ajalt puhata, järgides soovitusi, mida annan neljandas osas „Maksa päästmine“. Sa ei pea elustiili täielikult muutma. Sa ei pea hakkama paaniliselt rasva vältima. Kõige olulisem on teadlikkus. Teades, kuidas toiduained mõjuvad, saad minna edasi igati teadlikuna. Saad tasapisi ise otsuseid langetama hakata ega pea juhinduma vastakatest tervisetrendidest, mis ei põhine tõel.
Maksa eest hoolitsemine ei ole tüütu kohustus, see on au ja privileeg. Kui maks ei pea enam kulutama nii palju aega ja energiat kõhunäärme kaitsmisele rasva eest, saab see tõhusamalt täita muid elutähtsaid ja hämmastavaid ülesandeid. Hakkad parem välja nägema ja end paremini tundma, kuna su ustavaim kaaslane suudab hoolitseda sinu eest paremini kui eales varem. Elund säilitab olulisi glükoosivarusid, mida saad vajaduse järgi kasutada ja mis