P*rsse, ei! Kuidas lõpetada jah-ütlemine. Sarah Knight
küsitluse, kus uurisin inimestelt, mis põhjustel nad millegagi nõustuvad isegi siis, kui tegelikult tahaksid keelduda. (Jah, ma olen teadlik, et tagasiside pärineb kambalt, kes olid nõus vastama. Olen teile selgrootutele äärmiselt tänulik.)
Populaarsete vastuste seas olid näiteks:
Mul on tunne, et mul pole valikut.
Tunnen end süüdi.
Ei taha ebaviisakas olla.
Kardan, et mind peetakse laisaks.
Kardan, et hiljem kahetsen.
Teen seda, mis teised tahavad.
Kui mõni neist kõlab tuttavalt, siis siin ma olen, et öelda sulle – ja just nimelt SULLE –, et sul on valik ja sa võid öelda ei ilma, et tunneksid end süüdi, oleksid ebaviisakas, tunduksid laisana, laseksid teistel endast üle sõita või põleksid läbi, kuna kardad millestki ilma jääda.
Kuid esmalt pead aru saama miks kuradi päralt sa kogu aeg jah ütled.
Jaatajate võidukäik
Kui kõik takistused, ebakindluse allikad ja pisimasohhismid olid mu uurimusega kenasti pinnale ujunud ja kommuuni moodustanud, koostasin neli kategooriat, mis moodustavad läbi kogu selle raamatu jooksva enesediagnostika selgroo. Need kategooriad on:
sariabistaja
ülepingutaja
pannilakkumispaniköör
sabassörkija
Need on jaatajad. Milline neist oled sina?
Järgnev osa raamatust on pühendatud selle väljaselgitamisele ning ülejäänud raamat õpetab, mida sellega ette võtta. Kuid järgnevatel lehtedel olevaid kirjeldusi lugedes püüa eirata oma esmast äratundmisrõõmu ning soovi teistest kirjeldustest silmad kiirelt üle libistada. Me kõik oleme mitmekihilised.
Näiteks mina isiklikult olen sariabistajast ülepingutaja (teel paranemise poole, kui nüüd täpsustada). Ma pole kunagi samastanud end sabassörkijatega, kuid kõigeks on esimene kord, seega ei välista ma midagi. Ning mis puutub pannilakkumise hirmu (FOMO – fear of missing out – ehk hirm millestki ilma jäämise ees, mis tavapäraselt tähendab seda, et ilma jäädakse millestki ägedast), olen ma täiesti rahul, kui teised inimesed lähevad pidudele ja üritustele ilma minuta. Mul on oma diivaniga suurepärane suhe. Kuid siiski kihvatab minus vahel see „ma peaksin ütlema jah, kuigi tegelikult tahan keelduda“ teistel põhjustel, näiteks kui jutuks on mõnest ärivõimalusest eemale jäämine. Kardan, et kui üks kord ettepanekust keeldun, sulgen mõne potentsiaalselt tulutoova ukse igaveseks: asi pole mitte selles, et ma tahaksin seda võimalust praegu, vaid selles, et ma kardan jääda ilma võimalusest tahta seda tulevikus.
(Kummalisel kombel on nii, et kuigi suudan meenutada mitmeid kordi, kui oleksin pidanud ütlema ei „võimalusele“, mis hiljem osutus täielikuks ajukepiks, ei suuda ma meenutada ühtegi korda, mil oleksin keeldumist kahetsenud. Hmm. Huvitav.)
Aga sobitame siis jaatajatega tutvust, eks ole?
Sariabistaja
Ütled jah, kui tahad öelda ei, sest…
sulle ei meeldi teistele pettumust valmistada. Sa tunned, et oled kohustatud. Sa tunned end süüdi. Sa tahad inimestele meeldida ja/või ei soovi olla ebaviisakas. Sa oled päriselt hea inimene, kes on vahel nii hea, et see talle endale kahju toob. Ütled jah sõpradele ja perele, kes sind vajavad, kuid ka vaenlastele, võõrastele ja jehoovatunnistajatele lihtsalt selleks, et nad end halvasti ei tunneks. Oled nõus kohtama minema inimestega, kes sulle pinget ei paku ja teed teeneid nii, nagu homset ei olekski.
Mida sariabistajad „jah“ asemel peaksid ütlema
„Mine rahus ilma minuta.“
„Tai köök ei maitse mulle eriti. Sööme midagi muud.“
„Ma ei saa seda endale lubada.“
„Kahju, aga ei – need püksid ei sobi sulle.“
Ei ütlemine aitab sul…
väärtustada enda isiklikku õnne. Inimesed, kes su heaolu silmas ei pea, ei saa sind enam ära kasutada. Sul on rohkem vaba aega ja energiat, et seda nautida. Hakka enesearmastajaks!
Ülepingutaja
Ütled jah, kui tahad öelda ei, sest…
väga vabalt võid just sina olla see, kes selle asja ära teeb, sest sa oled selleks parim. Sa oled perfektsionist. Sa ei taha, et keegi võiks sind laisaks pidada. Sulle meeldib plusspunkte teenida. Sa oled võistlushimuline ja/või otsid võimalust ise endale midagi tõestada, seega võtad enda kanda kõik lisaülesanded, keerukad projektid ja hullumeelsed tähtajad, nagu oleks sul kodus piiramatu varu amfi. Sinu suurimaks sooviks on tippu tõusta, mis vahel tähendab seda, et lõpetad rentslis.
Mida ülepingutajad „jah“ asemel peaksid ütlema
„Mul pole selleks hetkel aega.“
„Selle eest mulle palka ei maksta.“
„Ma ei pea seda üle vaatama. Usaldan sind.“
„Ma olen puhkusel.“
Ei ütlemine aitab sul…
rohkem delegeerida ja vähem paanitseda. Sa ei tee enam vaikimisi kõike, vaid oled rõõmus, kui saad teha, mida tahad. Saad rohkem keskenduda üksikutele asjadele, saavutades nii edu selles, mis on sulle kõige olulisem. Vaat see on saavutus.
Pannilakkumispaniköör (PLP)
Ütled jah, kui tahad öelda ei, sest…
kuigi sa just ei naudi tunnet, mis sind tabab, kui oled jälle liiga palju kanda võtnud, kardad seda, mis juhtub siis, kui sa seda ei tee. Kardad ilma jääda millestki lõbusast või siis võimalusest, mis võiks kas siis finantsilises või mõnes muus plaanis kasu tuua. Kui sinu soovid ei ühti teiste inimeste soovidega, siis tunned, et sinu juures on midagi valesti. (Märkus: hirm, et teised sinust halvasti arvavad, kuulub natuke ka eespool kirjeldatud sariabistajatele.) Sind kannustab kahetsus. Käid pidudel ja reisidel isegi siis, kui need sind eriti ei eruta ning oled kokkusaamistega ALATI nõus. Pühendud liiga palju ning naudid seda liiga vähe.
Mida PLP-d „jah“ asemel peaksid ütlema
„Peaksin usaldama oma sisetunnet.“
„Ma juba tean, kuidas see eelmisel korral lõppes.“
„Küll tuleb ka teisi võimalusi.“
„Hoolitsen enda vajaduste eest ja nii on hea.“
Ei ütlemine aitab sul…
lasta lahti ootustest (nii neist, mille oled seadnud endale, kui ka neist, mida ootad teistelt), mis sulle kasu ei too. Kaob su valikute tõtt tekkinud ärevus ja oled endas rohkem kindel. Lisaks leiad rõõmu asjust, millele tõesti tahad „jah” öelda, oled kohal ja oled pühendunud. Koge paanika asemel pingevabadust (ei ütlemise rõõmu)!
Sabassörkija
Ütled jah, kui tahad öelda ei, sest…
sulle ei meeldi vastasseis. Valid tee, kus ei pea vastupanu osutama. Nõustud