Klopp. Täie auruga. Raphael Honigstein
sobib jalgpallihullu Ruhri piirkonda nagu rusikas silmaauku, siis on see just Klopp.”
Elevil ei olnud ainult Borussia poolehoidjad. Üks kasutaja kirjutas kiidusõnad otse Kloppi isiklikule koduleheküljele. „Kui tore, et te nüüd BVB-sse lähete. See klubi pole küll üldse minu meeskond, aga mul on päris palju nende aktsiaid. Kuna mul on teisse palju usku ja olen teadlik teie oskustest, siis ootan juba, kuidas mu raha kasvama hakkab.” Anonüümse investori usaldus tasus ennast ära. Dortmundi aktsiad kasvasid 132 protsenti – 1.59 euro pealt 2008. aasta 23. mail 3.70 peale Kloppi lahkumise päeval täpselt seitse aastat hiljem.
4. TEEKOND ANFIELDILE
2012–2015
2014. aasta 11. aprillil kell kümme õhtul sai Jürgen Klopp Müncheni Park Hiltoni hotellis Hans-Joachim Watzkega kokku, et teha üks jook. Klopp ütles, et ta oli oma otsuse teinud. Ta kavatses jääda.
Sama päeva hommikul, enne meeskonna sõitu võõrsilmängule Bayerni Allianz Arenale, oli Dortmundi Borussia peatreener endiselt olnud kahevahel. Ta oli Inglismaa loodeosast saanud ahvatleva ja äärmiselt tulusa pakkumise, võimaluse viia ühes maailma suurimas klubis läbi tõeline revolutsioon. „Kõigepealt kohtusime minu köögis,” räägib Watzke. „Üksikasjadesse laskumata oli see väga huvitav vestlus. Ma usun, et see oli oluline, sest ta ütles lennukis, et räägime õhtul uuesti. Mul olid õhtusöögiplaanid tütrega, kes elas Münchenis, seega sain ma Kloppiga kohtuda alles kell kümme. Ta ütles kohe, et see surve on talle liiast ja et ta on neile ära öelnud.”
Mõnda aega enne seda oli Manchester Unitedi juhatuse aseesimees Ed Woodward Saksamaal Kloppiga kohtumas käinud. David Moyesi lühike ametiaeg Old Traffordil hakkas läbi saama ja Klopp oli Unitedi soosik tema järeltulijaks, et Punaste Kuradite mängu taas seikluslikumaks muuta. Woodward rääkis Kloppile, et Unistuste Teater4 on nagu „täiskasvanute Disneyland”, muinasjutuline paik, kus pakuti – hüüdnimele kohaselt – maailmatasemel meelelahutust ja unistuste täitumist. See müügikõne Kloppi ei veennud – ta ütles ühele sõbrale, et tema arvates ei kõlanud see kuigi „seksikalt” –, aga kohe ta seda ettepanekut tagasi ei lükanud. Pärast peaaegu kuut aastat Dortmundis oli aeg ehk uueks vaatuseks küps.
Unitedi huvist kuuldes oli Watzke otsustanud nõuda, et Klopp töölepingust kinni peaks – alles eelmisel sügisel oli seda pikendatud 2018. aastani. Tajunud aga 46-aastase peatreeneri kahevahelolekut, otsustas Watzke taktikat vahetada ja valis väga riskantse strateegia. Kui Klopp soovis ManU-sse minna, siis tema teda ei takista, ütles Watzke, pannes kõik kaardid omavahelisele usaldusele ja sidemele, mis oli ammu ärialasest suhtlusest sõpruseks kasvanud. Pärast mõningast kaalutlemist – ja vestlust Watzke köögilaua taga – oli BVB peatreener jõudnud otsusele, et tema töö Signal Iduna Parkil polnud veel päris lõpule jõudnud.
Unitedis tunti aga endiselt, et võimalus tema ärameelitamiseks oli alles. Kui Moyesi vallandamist polnud 22. aprillil enam võimalik edasi lükata, tõusis Klopp otsekohe šotlase asendajana kihlveokontorite soosikuks. Pidevad spekulatsioonid Ühendkuningriigi meediaväljaannetes sundisid švaablast järgmise päeva Guardianis avaldusega lagedale tulema, et kuulujuttudele punkt panna. „Man Utd on suurepärane klubi ning tunnen nende toredate fännidega suurt hingesugulust,” seisis avalduses. „Aga ma ei saa murda oma kokkulepet Dortmundi Borussia ja siinsete inimestega.”
Ent Premier League’i huvi Kloppi vastu ei raugenud. Kuus kuud pärast Woodwardi kutse tagasi lükkamist lähenes talle Manchester Unitedi linnarivaal Manchester City. Ka Tottenham Hotspur näitas huvi üles. Samal ajal andis Klopp oma kaugematest tulevikuplaanidest teada intervjuus BT Sporti kanalis enne Dortmundi meistrite liiga mängu Arsenaliga. Küsimusele, kas pärast Borussia ametiaja lõppu on teda Inglismaale oodata, andis ta ühemõttelise vastuse: „See on ilmselt ainuke riik, kus ma pärast Saksamaad töötada võiksin,” lausus ta noogutades, „sest see on ka ainuke riik, mille keelt ma natuke oskan. Oma töös on mul keeleoskust vaja. Nii et eks me näe. Kui keegi mulle helistab, siis räägime.”
Watzke sõnul oli pärast seda kõik üksnes aja küsimus. Dortmundil oli käsil esimene – ja ainuke – kehvavõitu koduliiga hooaeg Kloppi käe all ning äkki tundus vihmasemasse kliimasse kolimine varasemast ahvatlevam. Watzke meenutab: „Meie hooaeg oli juba allavett läinud ja mul oli selline konkreetne eelaimus … Minu jaoks oli selge, et pärast Borussiat ta kuskile mujale Saksamaale ei lähe, seda poleks ta lihtsalt saanud teha. Ta rääkis alati, et ei võtnud inglise keele tunde, kuid ma olen üsna kindel, et eks ta ikka seda natuke lihvis. Ma panin seda tähele. Oli selge, et ta läheb Premier League’i. See on tema mäng.”
Jalgpalliromantikuna oli Klopp alati imetlenud seda tõelist, täiel rinnal mängitavat jalgpalli, mida teispool La Manche’i harrastati. Mainzi treenerina oli ta 2007. aastal ühes Hispaania treeninglaagris ahnelt neelanud Nick Hornby „Fever Pitchi” (ja ajanud sisalikku telekaamerate ees mööda hotellituba hambaharjaga taga); väga suur osa tema kaubamärgiks saanud jõulisest, kirglikust jalgpallist oli pärit just selle spordiala kodumaalt, nagu ka idee, et meeskond sai energiat fanaatilisest publikust. Nii Mainzis kui ka Dortmundis oli rahvas osanud üsna rahuldavalt esitada oma versiooni „You’ll Never Walk Alone” laulust ning see oli tekitanud palavikulise õhkkonna, mis täiesti teadlikult ammutas inspiratsiooni (idealiseeritud) Inglise traditsioonidest. „Mulle meeldib see, mida meie Saksamaal Englischer Fußball’iks nimetame: vihmane ilm, vettinud väljak, kõik on näost mudased, siis minnakse koju ning järgmised neli nädalat ei suuda keegi mängida,” rääkis ta 2013. aastal Guardianile. Tol aastal oli tema nooruke Dortmundi tiim Euroopa eliitklubisarja ukse lahti löönud ja end meistrite liiga finaali välja murdnud. Klopp oli seejuures kandnud nokkmütsi kirjaga „Pöhler” – Ruhri piirkonna slängis tähendab see vanamoelise jalgpalli austajat, kes mängib „pühapäeva hommikuti muruplatsil algelist jalgpalli ja armastab seda”.
Peaaegu päevapealt aasta pärast Unitedile äraütlemist selgus, et ta võis oma sidet Dortmundiga ikkagi murda. Klopp teatas, et lahkub 2014/2015. hooaja lõpus ametist, ning lisas, et ei kavatse tööst puhkust võtta.
Bremeni rohelises Schwachhauseni linnaosas asuvas juugendstiilis villas hakkas telefon helisema juba mõni nädal pärast uue Premier League’i hooaja algust. Brendan Rogersi ajajärgu lõpp Anfieldil oli aeglane ja pikaleveninud, samal ajal võttis Kloppi agendi Marc Kosickega ühendust mitu inimest, kes kõik lubasid teda Liverpoolile tutvustada. Üks Saksa jalgpalliagent kinnitas, et tundis hästi Kenny Dalglishi. Kosicke eelistas aga oodata. Viimaks helistas keegi, kes ütles end olevat Liverpool FC juhatuse esimees Ian Ayre. Kas nad võiksid rääkida Kloppi liitumisest Anfieldi klubiga? Võiksid küll, vastas Kosicke, ent üksnes Skype’i videokõne vahendusel. Kui Ayre toru hargile pani, et Skype’i rakenduse kaudu uuesti helistada, tegi Kosicke internetis Liverpooli asjamehe kohta kiire pildiotsingu. Lihtsalt selleks, et kindel olla. Tüngakõnede tegijaid ja ajaraiskajaid oli ennegi nähtud.
„Kui sa oled juba Dortmundis treener olnud, siis kuhu edasi minna?” küsib Martin Quast, kes on Kloppi sõber olnud juba 1990-ndate algusest saadik. „Saksamaal on Kloppo jaoks jäänud ainult koondis, kõik muu oleks samm tagasi, isegi Bayern. Kloppot viivad edasi emotsioonid, empaatia, rahva vaimustus, võimalus millestki suurest osa saada. Dortmundiga võrreldes ei suuda Bayern seda tegelikult pakkuda. Mina olin võimeline teda ainult välismaa klubis veel ette kujutama, klubis nagu Liverpool.”
Christian Heideli sõnul oli Kloppil ainult üks kõhklus: inglise keel. „Me rääkisime sellest pikalt. Ta küsis, kas ta peaks seda tegema. Mina vastasin: „Sinu sõna on sinu relv, sa tead seda. Pead otsustama, kas suudad tähtsad asjad ka inglise keeles lahti rääkida. Kui sa lased kellelgi teisel enda eest rääkida, siis ei tule sellest midagi välja. Siis oled sa ainult 70 protsenti Klopp. Sa pead selles kindel olema.” Ja siis ütles tema: „Ma saan hakkama. Hakkan õppima ja jõuan selleni.” Kuna tegemist on väga intelligentse inimesega, siis jõudiski ta selleni väga kiiresti. Usun, et tollel ajal [kui LFC talle lähenes] polnud ühelgi teisel klubil mingit võimalust. Klopp oli alati nende vastu huvi tundnud, selle töö emotsionaalne mõõde tõmbas teda. Ma ei usu, et ta oleks läinud Manchester Citysse või mõnesse niisugusesse klubisse,