Aktsiatega rikkas ja vabaks. Arne Talving, Marcus Hernhag
saada passiivse sissetuleku. Lihtsa tehtega võid oma vanuse ning tööst ja kapitalist saadava sissetuleku põhjal välja arvutada, kui palju peaks sul puhtstatistiliselt olema netovara, st kui suur peaks olema sinu koguvara miinus võlad. Stanley ja Danko on sinu soovitava netovara suuruse arvutamiseks välja töötanud valemi:
1 Võta oma aasta brutosissetulek ja liida sinna juurde kõik sulle tehtud maksed, välja arvatud päranditulu.
2 Korruta oma vanusega.
3 Jaga kümnega.
Tulemus näitab laias laastus, kui suur on sinu vanuses ja sissetulekuklassis inimeste netovara. Kui sul on vara kaks korda nii palju, siis kuulud ilmselt neljandiku kõige rikkamate hulka. (Arvestades, et Rootsis ja USAs võib olukord veidi erineda.)
_ _ _ _ _ _
* Eesti keeles ilmunud 2000, tõlkija Kristiina Liblikas, K-Kirjastus.
** Eesti keeles ilmunud 2001, tõlkija Siiri Sau, kirjastus Sinisukk. Kordustrükid 2005, 2011, 2016.
4
Rikkaks saamise võti
Juba 1926. aastal kirjutas George Clason oma raamatus „Babüloni rikkaim mees“*** põhimõtetest, kuidas elada nii, et saada rikkaks. Babüloni rikkaim mees oli Arkad ning tema vaesed sõbrad küsisid, kuidas tema saab olla nii rikas, kuigi nad kõik on pärit samadest oludest. Arkad vastas, et on ära õppinud, kuidas rikkust koguda.
Osa oma teenistusest hoia alles. Vähemalt kümnendik, ükskõik kui vähe sa ka teenid. Alati võid koguda ka rohkem, kui sul võimalust on. Kõigepealt maksa iseendale.
Kuigi raamatu tegevus on välja mõeldud, vastab loo moraal tõele. Finantsilise turvalisuse ja vabaduse loomise alused olid antiikaja tegelikus Babülonis ja on tänapäeva moodsas ühiskonnas ühesugused.
Kui valid õige elustiili, saad ilmselt rikkaks. Muidu mitte. Statistilisest vaatepunktist on sinu igapäevaelu kindlasti otsustava tähtsusega, et koguda varandust ja saada suurt sissetulekut.
Thomas Corley kasutab sissetulekute suurenemisele sageli järgneva elustiili muutuse kohta terminit „elustiiliparandus“ (lifestyle creep). Koos sissetulekuga kasvab tavaliselt ka tarbimine.
Sissetuleku kasvuga ühes taktis suurenevad kulutused elukohale, autole, paadile ja reisidele. Raamat „Change Your Habits, Change Your Life“ („Muuda oma harjumusi, muuda oma elu“) põhineb Thomas Corley intervjuudel 233 rikka ja suure sissetulekuga inimesega, kellest 177 olid n-ö self-made miljonärid, ning lisaks intervjuudel 128 suhteliselt madala sissetuleku ja pigem varanduseta inimesega. Rikkaks liigitas autor need, kelle aastasissetulek oli vähemalt 160 000 dollarit ja netovara 3,2 miljonit dollarit. Vaesed teenisid aastas alla 35 000 dollari ja neil oli vara viis tuhat dollarit või alla selle.
Üks järeldus kõlab, et pead suutma oma tarbimist kasvõi osaliselt edasi lükata ning pigem koguma ja investeerima. Mure on selles, et raske on tasu edasi lükata. Viivitamatu tasu sisaldub Corley arvates inimese DNAs juba sellest ajast, kui inimkond oli noor ning ellujäämiseks oli vaja süüa nii palju kui võimalik ja naha vahele rasva koguda. Edasilükatud tasu tähendas sel juhul rasketel aegadel nälga ja surma. Seepärast peame alati õppima, kuidas luksuslikke söömaaegu ja muud tarbimist edasi lükata, sest see ei ole meil veres. Ilmselt ei pea mainima, et finantsiliseks eduks on tähtsad otsusekindlus ja distsipliin.
Oma varast elada soovides on kõige tähtsam elustiili põhimõte see, et kõigepealt pead investeerima ja tarbida võid alles mõni aasta hiljem. Teiste hulgas teeb selle järelduse Robert Kiyosaki oma raamatus „Rikas isa, vaene isa“. Seal väljendatud paljude tähtsate nõuannete kokkuvõte on, et sa pead:
raha teenima ja sissetulekuid kavandama nii, et maksud püsiksid madalad;
investeerima nii, et rahavoog kasvab;
tarbima tasakaalukalt, nii et saad üle jäänud raha reinvesteerida.
Ära tee nii nagu paljud, kes ikkagi rikkaks ei saa:
teeni raha;
tarbi rohkem ja kallimaid tooteid, mis kõik su sissetulekud ära söövad;
investeeringuteks jäägu sul kapitali üle vaid erandjuhtudel.
Sinu väljaminekud ja kulutused kasvavad, kui ostad midagi, mida on kallis ülal pidada. Peamiselt käib jutt uuest kallimast autost, suuremast paadist jms. See pole vara, vaid tarbimine. Raha kulub ka elupaigale, aga selle väärtus peab ajahambale vastu, samas kui tavaliste autode ja riiete väärtus väheneb. Vara on enamasti see, mille väärtus kasvab ja/või mis tagab rahavoo. Nagu aktsiad, võlakirjad, kinnisvara jms.
„Vaesed ostavad asju, keskklass ostab maju ja rikkad ostavad vara.“ - Robert Kiyosaki
Üks kuulsamaid edukaid investoreid uurinud inimesi on motivatsioonikõneleja ja enesearengu treener Tony Robbins. Ühiste nimetajate leidmiseks küsitles ta USA 50 parimat investorit. USA äriuudiste portaal Business Insider võtab osa tema raamatust „Kõigutamatu“**** ja intervjuudest kokku järgmiste põhireeglitena. Esmajoones on need suunatud veidi noorematele inimestele, aga toovad kasu ka kõigile teistele.
1 Investeeri nii, et saaksid panna liitintressi enda kasuks tööle nii vara kui võimalik. Paari kümnendi vaates on mõju suur.
2 Hajuta riske erinevate varade vahel. Hea algus on indeksfond.
3 Muuda on investeerimistegevus automaatseks. Osta ka siis, kui turud langevad, kõige parem on, kui teed oma pangakontolt püsikorralduse.
Enne kui nõu kuulda võtad ja investeerima hakkad, peaks sul Robbinsi järgi olema kogutud nii palju raha, et see katab su kolme kuu väljaminekud. Ka see on tähtis ja tark nõuanne. Väga tihti jäetakse investeerimata, sest kardetakse raha kaotada. Seepärast on paljudel, nii vanadel kui noortel, raske päriselt pihta hakata – või peavad nad müüma siis, kui hind langeb ja tegelikult peaks aktsiaid hoopis juurde ostma.
*** Eesti keeles ilmunud 2015, 2020, tõlkija Eve Rütel, kirjastus Million Mindset.
**** Eesti keeles ilmunud 2018, tõlkija Lauri Liiders, kirjastus Pilgrim.
5
Mõtle ja ela õigesti
Finantsvabaduse saavutamise võimaluste suurendamiseks saab kasulikku statistikat ja tarku järeldusi Thomas Corley mahukast uurimusest rikaste ja vaeste kohta.
Sinu sääste hävitavad hasartmängud ja loto. Uurimuses osalenud vaestest ostis iga nädal lotopileti 77 protsenti ja 52 protsenti tegi vähemalt korra nädalas panuseid spordiennustuses. Rikastest mängis lotot kuus protsenti uuringus osalenuist ja spordiennustusega tegeles 16 protsenti.
Sinu toitumisharjumuste ja rahalise seisu vahel valitseb seos. Umbes kolmandik vaeseid sõid kiirtoitu vähemalt kolm korda nädalas ja olid ülekaalulised, rikkad sõid tervislikumalt. 54 protsenti vaeste uuringurühmast tarbis iga päev enam kui kaks klaasi alkoholisisaldusega jooki. 84 protsenti miljonäridest jõi vähem.
Treeni keha ja aju, aga telerist hoia eemale. 77 protsenti vaestest vaatas telerit rohkem kui tund aega päevas; rikastest veetis 67 protsenti teleri ees alla tunni. Kaks kolmandikku rikaste uuringurühmast teeb iga päev trenni vähemalt 30 minutit. Tihti võtavad nad iga päev ka 15–30 minutit, et mõelda ja kavandada kõike karjäärist kuni terviseni.
Loo endale õiget laadi võrgustik ja ole optimistlik. Edule suunatud ja tihti positiivselt mõtlevate inimestega