Katkine Klaas. Alain Mabanckou
kirjutuse nulltasand, aga oli veel teine, palju proosalisem põhjus, miks neegrid plaanist loobusid, nimelt väitis üks kantselei töötajatest, kes oli lõpetanud Prantsusmaa mainekaima ülikooli kursuse parimana ja omas täit kogu neegerakadeemiku teoseid, et too juba oli enda nimel ühe lause ajalukku talletanud, „emotsioon on neeger, nii nagu mõistus on hellen”, ta selgitas kolleegidele, et sama akadeemik ei suuda veel üht lauset välja mõelda, ega ajalugu pole mingi läbisõiduhoov, et sinna saaks pidevalt uute lausetega keksima tulla, igaühel on õigus vaid ühele lausele, muidu pole öeldu muud kui tühi kõmin, palju kära ei millestki, ja sellepärast jäävadki ajalukku laused, mis on lühikesed, täpsed ja löövad, ja kuivõrd loosungid kanduvad edasi läbi legendide, sajandite ja aastatuhandete, unustatakse paraku tegelikud autorid ega anta Césaire’ile, mis Césaire’i kohus
presidendi-sõjaväe ülemjuhataja neegrid ei lasknud pead norgu ja haarasid järgmisest õlekõrrest, nad otsustasid kõik oma ideed ja leiud ühte korvi kokku panna, nad ütlesid, et Ameerika tippülikoolides, kus mõned neist õppinud olid, kutsutakse seda brainstorming’uks, ja igaüks kirjutas paberilehele paar lauset, mis on meie näruse maailma ajalukku raiutud, ja nad hakkasid neid ükshaaval läbi vaatama, nagu tehakse riikides, kus on õigus valimas käia, ja kantselei neegrite pealiku valvsa pilgu all hakkasid nad kõiki lipikuid monotoonsel häälel ette lugema, ots tehti lahti Louis XIV-ga, kes on öelnud „Riik, see olen mina”, ja presidendi-sõjaväe ülemjuhataja neegrite pealik vastas „ei, see ei lähe mitte, seda me ei võta, liiga enesekeskne, nii arvatakse veel, et me oleme diktaatorid, järgmine”, Lenin on öelnud „Kommunism, see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, nii näib, nagu peaksime rahvast idiootideks, eriti neid, kes ei suuda elektriarvet ära maksta, järgmine”, Danton on öelnud „Julgust, julgust ja veel kord julgust”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, kordab ennast liiga palju, ja äkki arvatakse, et meil jääb julgusest vajaka, järgmine”, Georges Clemenceau on öelnud „Sõda on liiga tõsine asi, et seda kindralite hooleks jätta”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, nii võivad kindralid veel vihastuda, ja siis poleks muud kui üks riigipööre teise otsa, me ei tohi unustada, et president ise on ju sõjaväekindral, me peame endale aru andma, millesse end segame, järgmine”, Mac-Mahon on öelnud „Siin ma olen ja siia ma jään”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, tundub, nagu mees kahtleks oma karismas ja klammerduks võimu külge, järgmine”, Bonaparte on Egiptuse sõjakäigu ajal öelnud „Sõdurid, mõelge vaid, et nende püramiidide tipust vaatab teie peale nelikümmend sajandit”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, nii jääb mulje, nagu me peaksime sõdureid harimata inimesteks, kes pole kunagi suure ajaloolase Jean Tulard’i raamatuid lugenud, aga meie eesmärk on rahvale näidata, et sõjaväelased pole mingid puupead, järgmine”, Talleyrand on öelnud „See on lõpu algus”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, nii arvatakse veel, et peame silmas meie oma režiimi lõpu algust, aga meie peaks võimule jääma kogu eluks, nii et järgmine”, Martin Luther King on öelnud „Mul on üks unistus”, ja neegripealik läks närvi, talle ei meeldi, kui räägitakse tollest tüübist, keda ta vastandab alati oma iidolile Malcolm X-ile, ja ta vastas „ei, see ei lähe mitte, mul on utoopiatest kõrini, ikka veel oodatakse, et tema unistus teoks saaks, ja ma ütlen teile, et me jääme niimoodi veel mitmeks sajandiks ootama, nii et edasi, järgmine”, Shakespeare on öelnud „Olla või mitte olla, see on küsimus”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, me ei küsi enam endalt, kas me oleme või ei ole, see küsimus on meil ammu lahendatud, sest me oleme kakskümmend kolm aastat võimul olnud, nii et edasi, järgmine”, Kameruni president Paul Biya on öelnud „Kamerun on Kamerun”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, kõik teavad, et Kamerun jääb alati Kameruniks, ja mitte ükski riik maailmas ei tuleks selle pealegi, et tahta endale nende eluolu või nende lõvisid, kes on niikuinii taltsutamatud, nii et edasi, järgmine”, Kongo endine president Yombi Opangault on öelnud „Täna elame kasinalt, selleks et homme paremini elada”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, kunagi ei tohi rahvast naiivseks pidada, ja miks mitte juba tänasest alates paremini elada ja tuleviku peale vilistada, ah, ja muideks, too tüüp, kes nii ütles, suples ise ajaloo kõige uskumatumas rikkuses, nii et edasi, järgmine”, Karl Marx on öelnud „Religioon on oopium rahvale”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe kohe üldse mitte, meie proovime kõigest väest rahvast veenda, et Jumal ise määras ametisse presidendi-sõjaväe ülemjuhataja, ja nüüd siis hakkaksime religiooni kohta halba ütlema, kas te siis ei tea, et president rahastab isiklikult kõiki riigi kirikuid, ah, nii et edasi, järgmine”, president François Mitterrand on öelnud „Küll aeg annab arutust”, ja neegripealik läks närvi, talle ei meeldi, kui tollest tüübist räägitakse, ja ta vastas „ei, see ei lähe mitte, too president võttis enese jaoks väga rahulikult aega ja arutust, ta kurnas oma vastased ja sõbrad peaaegu välja, enne kui kraapsu tegi ja end Jumala paremal käel sisse seadis, nii et edasi, järgmine”, Frédéric Dard alias San-Antonio on öelnud „Tuleb taguda rauka, kuni rauk on kuum”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, meie maal, eriti valitsuses, on liiga palju rauku, ei tasu neid solvata, mina olen ju kah rauk, nii et edasi, järgmine”, Cato Vanem on öelnud „Delenda Carthago”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, riigi lõunaosas hakatakse arvama, et see on põhjamurdes, ja põhjaosas, et lõunamurdes, selliseid arusaamatusi tuleb vältida, nii et edasi, järgmine”, Pontius Pilatus on öelnud „Ecce homo”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, sama märkus, mis Cato Vanemagi puhul, järgmine”, Jeesus ütles ristil hinge vaakudes „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, liiga pessimistlik, kõlab liiga hädaldavalt Jeesuse-suguse tüübi jaoks, kelle kätes oli ju ometi kogu võim, et siin maamunal sitta kokku keerata, järgmine”, Blaise Pascal on öelnud „Kleopatra nina: kui see olnuks natuke lühem, oleks kogu maakera pale teistsugune”, ja neegripealik vastas „ei, see ei lähe mitte, praegu on küsimus poliitikas, mitte ilukirurgias, nii et edasi, järgmine”, nõnda vaatasid presidendi neegrid läbi tuhandeid tsitaate ja muid ajaloolisi ütlusi, ilma et nad oleks riigi tähtsaima kodaniku jaoks midagi sobivat leidnud, sest iga kord ütles neegripealik „ei, see ei lähe mitte, nii et edasi, järgmine”, ja siis, kell viis hommikul, enne kui kukk kires, leidis lõpuks üks nõunik, kes mustvalgeid dokumentaalfilme läbi kammis, igavikulise lause
täpselt keskpäeval, kui kogu maa lauda istus, et lasta hea maitsta koduõue vudina-kanal, astus president-sõjaväe ülemjuhataja üles kõigil raadiosagedustel ja riigi ainukeses telekanalis, olukord oli tõsine, president oli pingul nagu bamilekede trummi nahk, ei olnud kerge valida õiget hetke, mil jätta endast maha igavikuline lause, ja tol mälestusväärsel esmaspäeval olid tal seljas parimad pühapäevarõivad, ehteks rasked kuldmedaljonid, nii nägi ta välja nagu patriarh oma võimu loojangul, ja selle põhjal, kuidas ta tol mälestusväärsel esmaspäeval pühapäevarõivaid kandis, võinuks arvata, et käes on jäärapüha, mida me tema vanaema igavese mälestuse auks tähistame, ja siis, kurku puhtaks köhatades, et närvist lahti saada, hakkas ta kiruma Euroopa riike, kes on meid iseseisvuspäikesega tüssanud, sest tegelikult me sõltume neist endiselt, kuna meie avenüüd kannavad kindral de Gaulle’i ja Leclerc’i ning president Coti ja Pompidou nimesid, aga Euroopas pole ikka veel avenüüsid Mobutu Sese Seko, Idi Amin Dada, Jean-Bedel Bokassa ja teiste silmapaistvate meeste auks, keda ta isiklikult tundis ja kõrgelt hindas nende lojaalsuse, humanismi ja inimõiguste austamise tõttu, nii et me oleme neist endiselt sõltuvad, sest nad lõikavad kasu meie naftavarudest ja varjavad meie eest oma plaane, sest nad raiuvad maha meie metsi, et omal maal talv üle elada, sest nad koolitavad meie riigiametnikke välja oma eliitülikoolides, nad vormivad neist pisikesi valgeid neegreid, nii et tõepoolest on Banania kakaoneegrid tagasi, arvati, et nad on võssa ära kadunud, aga siin nad on, kõigeks valmis, vaat niimoodi kõneles meie president, hingetuna, käsi rusikas, ja selles kolonialismiteemalises kõnes ründas president-sõjaväe ülemjuhataja kapitalismi ja kõiki selle häbitegusid, ta ütles, et kõik see on utoopia, eriti ründas ta aga kolonialistide kohalikke sabarakke, neid tüüpe, kes elavad meiega samas riigis, kes söövad meiega sama laua ääres, kes tantsivad meiega baarides, kes sõidavad meiega ühistranspordis, kes töötavad meie kõrval põllul,